2-17-123008/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-123008

Tsiviilasi

DPD Eesti AS hagi Euroopa Metallid OÜ vastu

võla ja viivise nõudes ning Euroopa Metallid OÜ

vastuhagi DPD Eesti AS vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 7 152,50 eurot ja vastuhagi hind 23 679,27

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja,

vastuhagis

kostja

DPD

Eesti

AS

(registrikood

10092256),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja, vastuhagis hageja Euroopa Metallid OÜ

(registrikood

12357919),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andres Vinkel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.10.2018 ja 5.02.2019

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Euroopa Metallid OÜ-lt DPD Eesti AS kasuks võlgnevus 4 132,91

eurot, seisuga 14.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 716,82 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 4 889,73 eurot.

3. Välja mõista Euroopa Metallid OÜ-lt DPD Eesti AS kasuks alates 15.12.2017

kuni põhinõude (4 132,91 eurot) täitmiseni viivis 0,15% päevas tasumata jäänud

summalt.

4. Jätta vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta kõik menetluskulud (so hagiavalduse ja vastuhagi menetluskulud) Euroopa

Metallid OÜ kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja ja kostja sõlmisid 1.04.2016 kullerteenuse osutamise lepingu nr 91266/20160401

koos lisadega (edaspidi leping), mille järgi võttis hageja endale kohustuse osutada kostjale

ekspedeerimis-

ja

kullerpostiteenuseid,

kostja

aga

kohustus

selle

eest

maksma

kindlaksmääratud tasu. Kostja tellimuste alusel on hageja teostanud lepingu raames Eestist

erinevatele riikidele 42 vedu 2017. a juulikuus ja 8 vedu 2017. a augustikuus ja osutanud

nendega seotud teenuseid. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgsed kohustused ning

toimetas saadetised saajatele kätte, mille eest väljastas kostjale järgnevad arved kokku

summas 4 132,91 eurot:

Arve nr

Arve kuupäev Arve summa Arve maksetähtpäev

10179219

31.07.2017

2 248,85

14.08.2017

10179637

31.07.2017

421,04 14.08.2017

10180374

18.08.2017

1 463,02

01.09.2017

Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele jättis kostja oma lepingulised kohustused

täitmata ja arved täielikult tasumata, mille tõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus summas 4

132,91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 132,91 eurot, seisuga

14.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 716,82 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

kostjalt hageja kasuks jooksev viivis 0,15% päevas asumata summalt alates 15.12.2017 kuni

võlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja nõustub, et hagi aluseks olevad arved on tasumata. Mittetasumise põhjus on olnud

hageja poolt kostjale oluliselt suurema kahju tekitamine teenuse osutamise tõttu. Kostja

tasaarvestab vastuhagis oma kohustused hageja ees nõuetega hageja vastu ning kui kohus

nõustub kostjal nõude olemasoluga, siis on kostja kohustus lõppenud tasaarvestuse

tahteavalduse jõudmise päevast hagejani.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA VASTUHAGIS HAGEJA NÕUE

3. Pooled ei vaidle, et hageja osutas kostjale postiteenust, mis õiguslikult sisult on käsundi

täitmine VÕS § 619 tähenduses. CMR jm veolepingut reguleerivad sätted ei ole

asjassepuutuvad. Kostja oli hageja püsiklient alates 2014 aasta sügisest. Kostja ostab kokku

münte, pakib need oma, teistest eristuvasse pakendisse ning saadab need hageja kaudu oma

klientidele. Hageja on saadetiste sisust teadlik, kinnitades seda ise mh 18.02.2015 kirjas.

Hageja teadis kostja saadetiste väärtusest juba 2014 aastast, kui pakkus lisakindlustust kuni 13

000 eurot, mida kostja ka kasutas. Alates veebruarist 2015 hakkas kostja ostma hageja

soovitusel kindlustust E K AS-lt (edaspidi ERGO), ERGO minimaalne võimalik omavastutus

oli 3 000 eurot. Kuna kostja saadetised kippusid kaduma, tõstis ERGO kostja omavastutuse 5

000 eurole alates 01.04.2017. ERGO hüvitas hüvitas saadetise kadumisest tekkinud kahjust

ainult selle osa, mis ületas omavastutust. Hageja maksed ei vähendanud seejuures mitte

omavastutust, vaid ERGO hüvitusmakseid.

4. Hageja on oma vastutust tüüptingimustes piiranud 520 euroga saadetise kohta. Kostja leiab,

et selline tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustavana tühine VÕS § 42 lg 3 p 1 alusel

(vastutust ei saa piirata, kui kahju on tekitatud raskelt hooletu käitumisega). Põhjuslik seos

hageja käitumise (teenuse osutamise mittelõpetamine) ja tekkinud kahju vahel seisneb selles,

et kui hageja oleks teenuse osutamise lõpetanud, ei oleks kostja valdusesse oma postisaadetisi

saanud anda ning nad ei oleks kadunud (sh varastatud). Pärast 2017 kadusid lõpetas kostja

müntide saatmise Eestist. Hageja on hüvitanud kõik kaotatud saadetised igaüks summas 520

eurot. Nimetatud maksed tõendavad antud vaidluse kontekstis eelkõige saadetiste kadumise

fakti hageja teenuse osutamise käigus. ERGO on samuti hüvitanud kõik 2017 aastal kadunud

saadetised, jättes aga hüvitamata omavastutuse osa.

5. Kostja kahjunõude arvestus on järgmine: kokku kaotas hageja 2017 aastal 8 saadetist,

millest kolm hüvitati ERGO poolt omavastutusega 3000 eurot/saadetis ja neli hüvitati

omavastutusega 5000 eurot/saadetis, so kindlustuse poolt on hüvitamata 3x3000 +4x5000 =

29000 eurot (juulis 2017 kadunud kaks saadetist loeti ERGO poolt üheks). Kostja teeb

tasaarvestusavalduse, tasaarvestades oma kohustuse tasuda hageja arved ja viivise seisuga

28.02.2018 (4132.91 /hagist/ +716.82 /hagist/ +471.00/76 päeva hagi esitamisest tänaseni/ =

5320.73 eurot) oma nõudega hageja vastu summas 29 000 eurot, mistõttu peale tasaarvestust

on hageja nõue VÕS § 186 p 2 alusel lõppenud. Euroopa Metallid OÜ palub vastuhagis

kostjalt välja mõista 23 679,27 eurot.

VASTUHAGIS KOSTJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

6. Vastuhagis kostja palub jätta Euroopa Metallid OÜ vastuhagi tervikuna rahuldamata ja jätta

menetluskulud Euroopa Metallid OÜ kanda. Kostjal ei ole kahju hüvitamise nõuet hageja

vastu, poolte vahel on sõlmitud hageja vastutuse piiramise kokkulepe. Kostjal ei ole kahju

hüvitamise nõuet hageja vastu, mistõttu on kostja vastuhagi nõue (sh tasaarvestuse avaldus)

tervikuna põhjendamatu ega ole kaasa toonud ka hageja nõude lõppemist. Ekslik on kostja

seisukoht, et kliendilepingu puhul ei ole CMR (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu

konventsioon) jm veolepingut reguleerivad sätted asjassepuutuvad. Kliendilepingu näol on

tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 sätestatud kaubaveolepinguga. CMR-i

kohaldumises on pooled kokku leppinud ka vastavalt kliendilepingu punktile 8.1 ja DPD Eesti

AS teenuste osutamise tüüptingimuste punktile 14.1.

7. Kostja nõuab vastuhagiga oma väidetava kahju hüvitamist 2017.a märts-juuli väidetavalt

kaduma läinud 8 saadetise eest, millise kahju hüvitamise nõude esitamine on aga välistatud nii

kliendilepingu, CMR-i kui ka vastava seadusandluse kohaselt. Kostja ei ole tõendanud

kadumaläinud saadetiste väärtust ega sisu. Samuti on tõendamata see, mis summades on

kostjale tasutud väidetav hüvitis ERGO Insurance SE poolt ning tõendamata on ka kostja

väide, et ERGO Insurance SE poolt on 7 saadetise osas jäetud hüvitamata omavastutusena

kokku 29 000 eurot (so 3*3000+4*5000). Kostja ei ole oma väidetava kahjunõude osas

arvestanud ka asjaolu, et hageja on kostjale 6 kadumaläinud saadetise eest juba tasunud

hüvitise kokku summas 3 120 eurot (6*520).

8. Samuti leiab vastuhagis kostja, et väidetava kahju hüvitise summat tuleb igal juhul

vähendada nullini. Kostja on märkinud, et ka varasemal perioodil (so enne 2017. a) on hageja

väidetavalt kaotanud kostja saadetisi. Kostjale oli poolte vahel sõlmitud kliendilepingu alusel

teada, et hagejaga sõlmitud vastutuse piiramise kokkuleppe kohaselt on kostjal õigus saada

saadetise kaotsimineku korral hüvitist maksimaalselt summas 520 eurot iga saadetise kohta.

Seega oli kostjale saadetiste hagejale edastamiseks (saajatele) andmisel teada, et saadetiste

edastamisega võib kaasneda saadetiste kaotsimineku risk, millisel juhul on aga hageja

vastutus piiratud (summaga 520 eurot iga saadetise kohta). Seega oleks kostja saanud oma

väidetavat kahju täielikult vältida, jättes saadetised hageja kaudu edastamata – kuna kostja on

aga jätnud tegemata toimingu, mis oleks kostja väidetava kahju täielikult välistanud, siis tuleb

kahju hüvitise summat VÕS § 139 kohaselt igal juhul vähendada nullini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et

hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tasaarvestusavaldus ja vastuhagi ei ole

põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Esmalt käsitleb kohus hagiavaldust, seejärel võtab

seisukoha vastuhagi suhtes.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

11. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 1.04.2016 sõlmitud kullerteenuse osutamise lepingust

tulenevalt osutatud postiteenuste eest tasumist kolme arve eest summas 4 132,91 eurot.

Hageja nõue on suunatud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisele.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas antud juhul kohalduvad CMR ja veolepingut reguleerivad

sätted või on tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 tähenduses.

12. Kohtu hinnangul võimaldavad asjas esitatud tõendid järeldada, et poolte vahel 1.04.2016

sõlmitud ekspedeerimis- ja kullerpostiteenuse lepingu näol on oma olemuselt tegemist nii

veo- kui ka ekspedeerimislepinguga. VÕS § 854 lg 1 alusel kohustub ekspedeerija

ekspedeerimislepinguga korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma

ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on ekspedeerimisleping kahepoolne leping, mille

poolteks on saatja ja ekspedeerija. Ekspedeerimislepingu sisuks olev veose vedamise

korraldamine võib hõlmata nii vedaja valikut kui ka vedamiseks vajalike lepingute, sealhulgas

veolepingu sõlmimist (VÕS § 855 lg 1 p-d 3 ja 4). Vedamiseks vajalikud lepingud võib

ekspedeerija sõlmida oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel (VÕS § 855 lg

3). VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja)

ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale).

Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Käesoleval juhul on kauba

vastuvõtmise

ja

üleandmiseks

ettenähtud

kohad

eri

riikides.

Rahvusvahelistele

maanteevedudele kohaldatakse rahvusvaheliste maanteekaubavedude lepingu konventsiooni

(CMR konventsiooni). Küsimustes, mis ei ole reguleeritud CMR-iga, kohaldatakse kohtu

asukohariigi rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaselt määratavat riigisisest lepinguõigust.

CMR konventsiooni kohaselt leiab CMR konventsioon kohaldamist lepingu suhtes, kui

lepingus esinevad üheaegselt järgmised tunnused: 1) kauba transportimise eest makstakse

tasu; 2) lepinguga määratud kauba vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad

eri riikides; 3) üks nendest riikidest, kus peab toimuma kauba vastuvõtmine või üleandmine,

on ühinenud CMR konventsiooniga; 4) vedu teostatakse sõidukiga.

13. Pooled on kohalduvas õiguses 1.04.2016 sõlmitud lepingus kokku leppinud. Kohtule

esitatud lepingu tüüptingimuste p 14.1 kohaselt DPD ja kliendi vahelisel lepingu täitmisel

kohaldatakse

Eesti

Vabariigi

seadusandlust.

Rahvusvahelise

transportimise

korral

kohaldatakse pooltevahelise lepingu ja tüüptingimustega reguleerimata osas täiendavalt ka

CMR-i ja Varssavi Konventsiooni/Montreali Konventsiooni sätteid (I kd, tl 121). Asjas

esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et hagejal olid kostjaga sõlmitud raamlepinguna

ekspedeerimis- ja veoleping. Sõlmitud leping ei ole sõlmitud konkreetse kauba kindlasse

sihtkohta vedamiseks ning lepingu punktist 2.4.2 nähtuvalt oli hagejal õigus kasutada

saadetiste vedamiseks ka teisi vedajaid (I kd, vt tl 119). Seega võttis hageja nimetatud

lepinguga endale kohustuse kostja saadetised kohale toimetada, kas siis ise toimetades või

korraldades hageja nimel veo. Kostja ei tellinud hagejalt üksnes vedu ning hageja ei vedanud

ise kõiki saadetisi kohale vaid tal oli poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt õigus kasutada

ka teisi vedajaid.

14. Seega kuulub kohaldamisele nii Eesti seadusandlus, kui ka CMR konventsioon. Vedaja

tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i

üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel

veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr

3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi

ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust.

Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise

lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi ning VÕS § 854 lg 1 alusel kohustub saatja maksma

ekspedeerijale tasu. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse

täitmist.

15. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused

ning kaup on saajale üle antud. Kostjal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu

maksmise kohustus, mida kostja on arvete tasumata jätmisega rikkunud. Kostja tunnistab

hageja nõuet. Kostja tunnistab, et arved on tasumata (vt istungi protokoll, I kd tl 170).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale

välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 4 132,91 eurot.

16. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude seisuga

14.12.2017 summas 716,82 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt

4 132,91 eurot 0,15% päevas alates 15.12.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasumaksmisega

viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada

veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja

nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

17. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista seisuga 14.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 716,82

eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ega viivisearvestusele. Kohus

leiab, et hageja poolt esitatud viivisearvestus on korrektne ja vastab poolte vahel sõlmitud

lepingule. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 716,82

eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt

(4 132,91 eurot) alates 15.12.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,15% päevas.

18. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. VÕS §

113¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale ühe

meeldetuletuskirja (I kd, tl 73) ja esitas nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Kostja

sissenõudmiskuludel vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostjalt võla

sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmine on põhjendatud.

19. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostjal on hageja vastu nõue mida hageja nõudega

tasaarvestada. Kostja leiab, et tal on hageja vastu kahjunõue summas 29 000 eurot. Kostja

palub hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 5 320,73 eurot. Tasaarvestust

ületavas osas on kostja esitanud hageja vastu vastuhagi 23 679,27 euro väljamõistmiseks.

Pooltel on vaidlus, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada

kostja kahjunõue hageja nõudega. Kostja väitel tekitas hageja kohustuste rikkumine kostjale

kahju, mis tekkis 2017. aastal nelja kuu jooksul kaheksa saadetise kadumisest. Hageja leiab,

et kostjal ei ole kahju hüvitamise nõuet hageja vastu, kuna poolte vahel on sõlmitud hageja

vastutuse piiramise kokkulepe ja kahju hüvitamine on välistatud nii kliendilepingu, CMR-i

kui ka vastava seadusandluse kohaselt. Kostja hinnangul on selline tüüptingimus

ebamõistlikult kahjustavana tühine VÕS § 42 lg 3 p 1 alusel.

20. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese

lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2

kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka

kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Kostja hinnangul on selline tüüptingimus ebamõistlikult kahjustavana tühine

VÕS § 42 lg 3 p 1 alusel. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi

kohustuse rikkumine hageja poolt.

21. Seega kontrollib kohus esmalt, kas poolte vahel on sõlmitud vastutuse piiramise

kokkulepe. VÕS § 106 lg 1 kohaselt võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida

kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku

rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt

erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab

vastutuse või piirab seda.

22. Poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste p 10.3 kohaselt on pooled kokku leppinud,

et hageja süül saadetise kahjustumise või kaotsimineku korral hüvitab hageja kliendile

saadetise või selle kaotsiläinud/kahjustunud osa väärtuse kuni 31,5 kg kaaluva saadetise puhul

kokku mitte suuremas summas kui 520 eurot ning üle 31,5kg kaaluva saadetise puhul kokku

mitte suuremas summas, kui 8,33 SDR-i (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) kaotsi

läinud või kahjustunud saadetise või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. Lepingu

tüüptingimuste p 10.6 kohaselt on pooled kokku leppinud, et tüüptingimuste punktides 10.3.-

10.5. nimetamata kahjusid ega muid kulusid hageja poolt ei hüvitata, samuti ei vastuta hageja

kolmandate isikute kahjude ega mittevaralise kahju ja saamatajäänud tulu eest. Kohus ei

nõustu kostjaga, et tüüptingimus p 10.3 on ebamõistlikult kahjustav ja on seetõttu tühine.

Poolte õigus on sõlmida seadusega võrreldes teistsuguseid kokkuleppeid. Kohtu hinnangul on

hageja vastutust piiratud mõistlikult. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et kokkuleppel

võib oma vastutuse ja õiguskaitsevahendite rakendamise võimaluse põhimõtteliselt igasuguse

kohustuse rikkumise eest VÕS § 106 lg-s 2 sätestatut järgides välistada või vastutust piirata

ning seda ka tüüptingimustes (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, § 106 komm, lk 498). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel VÕS § 106 lg 1 kohaselt

sõlmitud kehtiv hageja vastutuse piiramise kokkulepe, mille kohaselt ei ole hagejal kohustust

hüvitada saadetise kadumise korral suuremat summat kui maksimaalselt 520 eurot.

23. Tõendamist on leidnud, et hageja on hüvitanud kostjale perioodil aprill-august 2017 kuue

saadetise eest hüvitist 520 eurot paki kohta, so kokku 3 120 eurot (I kd, tl 174). Kaheksa

saadetise kadumine ei ole tõendamist leidnud Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja

poolse täiendava kahju hüvitamise nõude esitamine on poolte kokkuleppe kohaselt

(tüüptingimuste p 10.3 ja 10.6) välistatud. CMR näeb vedaja (so hageja) vastutuse osas ette

täpselt samasuguse piirangu nagu VÕS § 795 lg 1, mistõttu on täiendava kahju hüvitamise

nõude esitamine hageja vastu välistatud nii VÕS-i kui ka CMR-i alusel. Samuti on pooled

tüüptingimuste p 12.1 kohaselt kokku leppinud, et kostjal ei ole õigust esitada hageja

poolsetele teenuste osutamisest tulenevatele nõuetele tasaarvestuse ega muid vastunõudeid.

Seega ei ole kostjal võimalik oma väidetavat nõuet hageja nõudega tasaarvestada.

24. Samuti leiab kohus, et kostja on muuhulgas ka minetanud õiguse kahjunõude esitamiseks.

Kõnealuse lepingu p 2.4.4 ja tüüptingimuste p 13.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et

kostja kohustub saadetise kaotsimineku korral hagejale vastava nõude kirjalikult või e-posti

teel tekkinud kahju kohta esitama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast saadetise

kättesaamist või saadetise kohaletoimetamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole tõendanud, et

kostja on esitanud hagejale eelpool nimetatud tähtaja jooksul kahjunõude. Kostja ei ole

eelviidatud kohustust täitnud, mistõttu on kostja kaotanud õiguse kahjunõuet esitada.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi

analüüsida, kas hageja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud ja kas kostja on tõendanud

pakkide väärtust.

25. Poolte poolt esitatud väited ja tõendid, mis ei leidnud käesolevas otsuses kajastamist, ei

oma vaidluse lahendamisel tähtsust.

26. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 4 132,91 eurot, seisuga 14.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 716,82

eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates

15.12.2017 kuni põhinõude (4 132,91 eurot) täitmiseni viivise 0,15% päevas tasumata jäänud

summalt.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi ja vastuhagi menetluskulud jätta kostja, so Euroopa Metallid

OÜ, kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik