1-15-6765/88 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. 2019, Valga kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-15-6765 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Mariken Arro ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Andres Teiteri osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung Andres Teiter

isikukood: 39609165715, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: . Karistusaja algus ja lõpp: xxx 02.05.2015 - 06.07.2022. vandeadvokaadi abi Andres Veski

riigi õigusabi korras kaugkohtuistung 04.03.2019

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Andres Teiter temale Tartu Maakohtu 01.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- -6765 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. Andres Teiterile katseaeg kuni 06.07.2022. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 751

lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Andres Teiteri elektroonilise valve kestuseks seitse (7) kuud.

4. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Andres Teiteri keha külge.

5. KarS

§ 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

6. Andres Teiter llile kestusega 24 KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontro (kakskümmend neli) kuud, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. le katseaja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Andres Teiteri ks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed), sealhulgas ka K. ja K. K-ga.

8. Andres Teiter Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

9. Andres Teiteri Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

10. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

11. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva Andres Teiter kohtumääruse jõustumist.

12. Välja mõista Andres Teiterilt menetluskuluna riigituludesse 147,36 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 01.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6765 Andres Teiterile mõisteti KarS § 200 lg 2 p de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust ja § 215 lg 2 p - -de 1, 2 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt raskema karistuse osalise suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati Andres Teiteri karistust Tartu Maakohtu 21.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 02.05.2015.

17.01.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Andres Teiteri isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb röövi toimepanemises, kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige t näolisem kui isik soovib saada majanduslikku kasu, õe tegutseb impulsiivselt, kui tegutseb grupis ning kui on joobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemis näosus 2 aasta jooksul 56%. e tõe Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile Tartu Vangla Andres Teiteri vabastamist ei toeta tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilise valve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kannab esimest reaalset vangistust ja t sega. egemist oli röövimisega ja auto ärandami Vangistuse jooksul on õppinud hindama vabadust ja käinud tööl. m On õelnud enda tegudele, on

väga n läb valesti teinud, ei soovi kellelegi sellist vabadusekaotust, see ei ole mingi elu. O inud Eluviisitreeningu. P alkoholitarvitamise osas, elu muutmise osas ja rogrammist oli väga palju tulu et mitte lasta ennast teistel juhtida ja mitte sattuda seadusega pahuksisse. Tarvitab antidrepessante ja pidi neid tarvitama ka vabaduses. Väljas jäid nad võtmata, kui tarvitas alkoholi, aga nüüd on ilusti võtnud. Avavanglas on üle Hetkel uut töökohta ei ole. Töösuhte lõpetas, sest tööl ei aasta. olnud sob ti. E

s. Praegu teeb vanglas iv keskkond ja mõnita t konflikte vältida lõpeta sisetöid, kõike mida teha

kriminaalidest ja suudab hoiduda ka edaspidi. kästakse. On käinud kodukülastustel, hoidunud Ei ole peale vanglasse saabumist perekond K.-

Arvab, et peab elukohta ga ühtegi suhtlust olnud. vahetama, aga kuna on elektrooniline valve, siis omanikud ei taha seda. Kui seda ei oleks, siis saaks kohe de

kuna elas seal K.- sellest keskkonnast välja. Vanasse elukohta tagasi ei läinud, vahetus

läheduses. Käis Töötukassas dokumendid joonde. Töötada saa aga kätes on

ja ajas b, endiselt vibratsioon sees. Lähe tööle R b . taimlasse koheselt. Hakkab istikutega tegelema. See sobib talle täielikult. Elama . Kasuisaga on väga head suhted, ta käi kinnipeetaval järel, kui hakkab xxx koos b on kodukülastustel käinud ja on kompenseerinud ka autot talle. Varasemalt ei olnud head suhet, aga nüüd on pikalt ja laialt rääkinud ja suhted on korras ja tulevikus enam konflikte ei tule. Perekond K.-st kavatseb eemale hoida. Elektroonilise valve jooksul siks kaugemale elukoha ja kohe, kui ot võru ära v takse lähe õe b kaugemale elama. Kahjuks ei oska vastata küsimusel, miks vangla ei toeta vabastamist. Käis ka Viru vanglast kodukülastustel. K ei ole ühes . K. vanglas ja ei tea, kus ta asub. Teab elektroonilise valve tingimusi, need on piiratud, jälgitavad ja rasked. On valmis neid kõiki nõudeid täitma. Tea

b, mis juhtub kui rikub, satub vanglasse tagasi ja saab karistada. Seda ei taha. Töökoht asub 10 km elukoha Kasuisa käiks autoga järel. Tema töötab ka seal traktoristina. st.

Töötasu võimaldab äraelamist, on harjunud väga vähesega elama. Hetkel on küll sunnitud loobuma alkoholist, aga o tarvitada alkoholi katseajal ja teab ka selle n valmis võtma kohustuse, mitte rikkumise tagajärgi. Suudab sellele ahvatlusele vastu panna. Liigtarbija ei olnud. Töökoha kohta peaks olema garantiikiri. See on hooajaline töö aga talvel saab käbisid korjata , ja selle eest saab ka tasu.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 3

3 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise Andres Teiteri küsimuse läbivaatamisest.

Positiivsed asjaolud on osalemine sotsiaalprogrammides ja majandusabitöödel. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht.

Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ja vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht ning seega ka sissetulek. Vabanemisel asuks isik elama samasse keskkonda, kus ta elas enne kuritegude sooritamist. Isiku lähedastel on probleeme seaduskuuleka käitumisega, sest enne vangistusse sattumist oli enamus tema suhtlusringkonnast kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku lähivõrgustik tarbib sagedasti alkoholi. Isiku enda mõtlemisvõime on tagasihoidlik ja ta ei oska analüüsida ja näha oma käitumise põhjusi ja tulemusi. Isikul puuduvad realistlikud eesmärgid ja tulevikuplaanid. Samuti on vangla hinnangul kõrge uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks endale teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Lisaks seab reegleid eirav käitumine range režiimiga

kinnipidamisasutuses kahtluse alla süüdimõistetu soovi ja võimekuse täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid vabaduses.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on proku arvamusel, et Andres Teiteri tingimisi rör

ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andres Teiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja hinnangul on põhjendatud Andres Teiteri ennetähtaegne vabastamine. Kui ta iseloomustust luges, siis ei tuvastanud, mis põhjustel on uue kuriteo protsendid kõrged, aga tema nägemust mööda tundub, et noor mees on endale paljud asjad selgeks teinud ja vanglas viibitud aeg on talle mõjunud üsnagi positiivselt. Ta on teinud järeldused toime pandund kuritegudest. See on esimese vangistuse kõige efektiivsem resultaat, et see mõjub sellistel puhkudel kõige paremini. Võimalused, et Andres Teiter saaks vabaduses viibides jätkata seaduskuulekat elu, on täidetud. Tal on elukoht juures, xxx võimalus asuda tööle ja leppimine kasuisaga, mis on sellised asjad, mis soodustavad seda, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Andres iteri arusaamine, et alkohol on kurjajuureks olnud, on Te

positiiv viibimise ajal ei ole Teiter niis pes istunud. Temaga ne nähtus. Vanglas ama käed rü on

erinevaid tegevusi läbi viidud, ta töötab vanglas, tööharjumus ei ole kadunud ja ei teki

töödistsipliiniga mingeid probleeme. Kui kriminaalhooldaja arvamust vaadata, on ette nähtud kohustused, mis talle panna. Nendega ei tohiks mingit probleemi olla. Kui kohus märgib juurde suhtlemiskeelu teatud isikutega, arvab, et Andres Teiteril ei ole ka selle vastu midagi. Arvestades pikka esimest vangistust ja kohustusi, mida ta peab täitma, usub kaitsja, et ta suudab ka selle ära kanda ilma tagasi deta. lööki

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Teiter vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

Andres Teiter kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Andres Teiter on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega

3 aasta

on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest - vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1- 59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg

4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine - õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses -1-1- - tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise t näosust. õe

Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil Tegemist on 2- xxx. toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava xxx L. T. . P.- endisele ämmale L ile, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile elektroonilise järelevalve alla. Korteris elab L , kes andis kirjaliku nõusoleku, et . T. ennetähtaegse vabanemise võimalusel elektroonilise järelevalve alla võib kinnipeetav elama asuda tema juurde. Korteris eluks vajalikud tingimused tagatud ning seisukorra tingimused vastavad on

elektroonilise järelevalve nõuetele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1- -06 on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks

distsiplinaarkaristus, kuid materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist ohtliku üleastumisega: kinnipeetav magas loenduse ajal. Andres Teiter on d sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud läbinu

majandusabitöödel vangistusasutuses. 14.11.2017 paigutati kinnipeetav ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides on probleemideta liikunud ta järelevalveta välj määratud kaupluste külastamise, kiriku pühapäevastel apool vangla territooriumi teenistustel ja leerikursusel osalemiste tõttu. Ta on käinud pangas pangakaarti taotlemas ning käinud korduvalt kodukülastustel lühiajaliste väljasõitude raames, samuti töötamisega puidutööstuses L.

M. P. AS ajavahemikus 16.02.2018-31.10.2018. Kinnipeetav lõpetas töösuhte omal soovil, kuna väidetavalt olid arusaamatused seal töötavate kaaskinnipeetavatega. Suhtlemisel ametnikega on kinnipeetav korrektne ning tema üldine käitumine on vangla hinnangul rahuldav. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Tegelikult on sarnaselt teda hinnanud ka vangistusasutus, kui võimaldas kinnipeetaval asuda karistust kandma avavanglasse ja tööle väljaspoole vangistusasutust.

Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toe kuuluvad ema S. K., kasuisa H. tav lähivõrgustik, kuhu P., d L. T. ja P.-R. T. ning vend M. T õe . Telefonivestluses on kõik perekonnaliikmed kinnitanud, et suhted kinnipeetavaga on head ja toetavad ning lähedased toetavad ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav asubki elama t nähtuvalt on x juurde. Materjalides xx

paranenud oluliselt ka kinnipeetava läbisaamine kasuisaga. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Samuti kinnitas Andres Teiter, et on kuriteokaaslastega suhted katkestanud ning soovib edaspidi kriminaalidest hoiduda ning varasemast keskkonnast välja saada. Vähendamaks kriminaalse taustaga isikute mõju ning grupi mõjust tulenevat uute kuritegude riski suurenemist, on kohtu hinnangul põhjendatud allutada isik KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustusele. Andres Teiteril tuleb keelata teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed.

Samuti on isikul kindel töökoht peale vabanemist. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht R. R. taimlas perioodil 01.04.2019-01.10.2019. Vastav 10.10.2018 garantiikiri R. taimlaja seemnemajandusosakonnalt on lisatud vangla materjalide hulka. Isiku kinnitusel asub töökoht 10 kilomeetri kaugusel tema elukohast ning sinna hakkaks ta käima samas kohas töötava kasuisaga.

Peale garantiikirjas märgitud perioodi on kinnipeetava ütluste kohaselt võimalik taimlas sissetulekut teenida teisi ülesandeid täites. Kui see ei peaks võimalik olema, saab isik endale töökoha leida Töötukassa abiga. Tööpõlgu materjalidest nähtuvalt ei ole. Töökoht ja r kinnipeetav stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Andres Teiter tarvitanud alkoholi alates 15-ndast eluaastast. Alkoholi tarbib seltskonnas, peamiselt lähedastega koos. Esinenud perioode, kui kohalik politsei sai väljakutseid purjutava ja vägivaldse gapäevaselt/mitu korda päevas. Vägivallakuriteod ning ka viimase seltskonna juurde i kohtuotsuse aluseks olnud teod on toime pandud alkoholijoobes. Samas väljendas Andres Teiter istungil seisukohta, et edaspidi loobub alkoholi tarvitamisest. Ta soovib ka elama kolida kaugemale varasemast seltskonnast, kuid esialgu ei ole see võimalik. Siiski on kavas peale elektroonilise valve lõppemist kolida elama xxx piirkonnast ning alkoholilembestest tuttavatest eemale.

Kohus on seisukohal, et Andres Teiteri käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kuigi vangistusasutus ning prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, ei nähtu kohtu hinnangul isikut iseloomustavast materjalidest käesoleval hetkel sedavõrd negatiivseid asjaolusid, mis välistaks isiku vabastamise. Andres Teiter on tõepoolest rasemalt va kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on tema jaoks esimese vangistusega. Isik vangistuse on

jooksul käitunud eeskujulikult, viibib avavanglas juba üle aasta ning tegelenud enda on

probleemkohtadega seadusekuulekuse seisukohalt. Seega on põhjendatud anda Andres Teiterile võimalus t stada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse õe vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

75 sätestatud -s käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud Andres Teiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.03 Andres Veski .2019.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat . Kaitsja esitas 04.03.2019 kulude .a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 147,36

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,36 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb lt riigituludesse sisse nõuda Andres Teiteri kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik