3-18-2228/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2019 Haldusasja number 3-18-2228 Haldusasi

R. L kaebus Viru Vangla kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada R. L kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. R. L esitas 21. novembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16. novembri 2018 vaideotsusele nr 6-12/535-2. Kaebaja soovib, et rahuldataks kõik taotlused, mis on eelneva vaideotsusega seotud. Kaebaja osundab Viru Vangla vastustele nr 6-10/36393-2 ja 6- 10/36391-2 ning märgib, et ei ole nendega rahul. Kaebaja põhjendab kaebust sellega, et vaidlustatud tegevused võimaldavad tal paremini taasühiskonnastuda. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Viru Vangla jättis 9. oktoobri 2018 otsusega nr 6-10/36393-2 ja 6-10/36391-2 rahuldamata kaebaja taotluse võimaldada tööotsimine iga tööpäev ja seda teostada Jõhvis ja Kohtla-Järvel ning taotluse võimaldada väljasõit OÜ Galaxi-M ja Zepparth OÜ esindajatega kohtumiseks.

R. L esitas keeldumisele vaide.

3. Viru Vangla jättis 16. novembri 2018 vaideotsusega nr 6-12/535-2 rahuldamata kaebaja vaide otsuste nr 6-10/36393-2 ja 6-10/36391-2 kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Riigikohtu praktika kohaselt on vaidemenetluses taotluse rahuldamata jätmise korral õigem suunata kaebus esialgse haldusakti vastu või nõuda kohtus sama haldusakti või toimingut, mis oli juba algselt kaebaja eesmärk. Kohtu hinnangul kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobivad ja menetletavad vangla 9. oktoobri 2018 otsuste nr 6-10/36393-2 ja 6-10/36391-2 tühistamise nõue, vangla kohustamisnõue võimaldada kaebajale väljasõit võimalike tööandjatega kohtumiseks ja igapäevaks tööotsimiseks Jõhvis ja Kohtla-Järvel ning nõue tühistada vangla

16. novembri 2018 vaideotsus. Kuigi kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses esitanud konkreetset nõuet halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt, kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ning kaebaja suunamist, kuivõrd halduskohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus eelnimetatud nõuete esitamiseks.

5. Kohtule teadaolevalt on R. L käesolevaks ajaks vanglast vabanenud. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Tühistamiskaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida õiguste kaitse funktsiooni. Kuna taotletud väljasõidu periood on möödunud ning kaebaja viibib vabaduses, ei oma Viru Vangla keeldumine kaebaja väljasõidule lubamisest kaebaja suhtes enam mistahes toimet. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel täielikult ammendunud (RKHK otsus nr 3-3-1-44-14, p 11). Praegusel juhul ei saa aga kaebaja vanglast ajutiselt välja lubamisest keeldumine kaebaja kui vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingisugust mõju avaldada. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus sellise keeldumise peale tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja viibib vabaduses, puudub kaebajal kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, sest sellise kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik.

6. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus juhtida kaebaja tähelepanu nõude muutmise võimalusele ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. Kohus ei pea eesmärgipäraseks tühistamis-ja kohustamisnõude muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (RKHK otsus nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016 määrus nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud otsus kaebaja vabanemise hetkest alates tema õigustele mingit edasist negatiivset mõju omada isegi juhul, kui praeguses vaidluses kaebus rahuldataks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kui kaebaja leiab, et vangla rikkus tema õigusi, on tal õigus esitada kahju hüvitamise kaebus.

7. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4, HMS § 87 lg 2 p 1). Kehtivast õigusest järeldub, et isikul ei ole õigust vaidlustada üksnes vaideotsust, kui see ei riku tema õigusi. Kaebaja ei ole märkinud, kuidas vaideotsus tema õigusi rikub. Kohtule on ilmne, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.

8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks sel põhjusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)