2-18-11974/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-18-11974 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2019, Tartu kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-18-11974 Tsiviilasi Ixxxxx Mxxxx hagi Axxx ja Uxxxx Lxxxx vastu kaasomandi lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõuetes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IxxxxxxMxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Li Uiga (Advokaadibüroo Valge&Uiga; li@valgejauiga.ee); Kostja I: AxxxxLxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx maakond), Kostja II: Uxxxx Lxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx maakond), Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; karina@advokaadid.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus 1. Kinnitada Ixxxxx Mxxxx ning Axxxxja Uxxxx Lxxxx vahel 26.02.2019 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Pooled lõpetavadxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 2208503) kaasja ühisomandi selle müümise ja müügist saadud raha poolte vahel jagamise teel. 1.2 Pooled on kokku leppinud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müüakse Kaanon kinnisvarabüroo OÜ vahendusel. Pooled sõlmivad Kaanon kinnisvarabüroo OÜ-ga lepingu, millega annavad Kaanon kinnisvarabüroole OÜ- le õiguse kinnistu müüki vahendada.

2-18-11974 2 1.3 Pooled kohustuvad vabastama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul alates xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müügija asjaõiguslepingu sõlmimisest ning andma kinnistu valduse kinnistu ostjale üle. 1.4 Pooled võimaldavad Kaanon kinnisvarabüroo OÜ maakleril ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu potentsiaalsetel ostjatel kinnistu ning kinnistu dokumentidega tutvuda. 1.5 Pooled kohustuvad panema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müüki esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates määruse, millega kohus kompromissi kinnitab, jõustumisest. 1.6 Pooled annavad kompromissi sõlmimisega nõusoleku panna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müüki alghinnaga 130 000 eurot (ükssada kolmkümmend tuhat eurot). 1.7 Kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistut ei ole 6 (kuue) kuu jooksul alates määruse, millega kohus kompromissi kinnitab, jõustumisest õnnestunud müüa kompromissi punktis 6 sätestatud alghinnaga, alandatakse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müügihinda 10 000 euro (kümne tuhande euro) võrra. Kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistut ei õnnestu järgneva 4 (nelja) kuu jooksul müüa hinnaga 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) eurot, siis alandatakse kinnistu müügihinda veel 10 000 eurot (kümne tuhane euro) võrra. Kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistut ei õnnestu järgneva 2 (kahe) kuu jooksul müüa hinnaga 110 000 eurot (ükssada kümme tuhat eurot), siis vähendatakse kinnistu müügihinda veel 5000 euro (viie tuhande euro) võrra. 1.8 Juhul, kui xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule leitakse ostja, kes on nõus ostma kinnistu kompromissi punktis 1.7 sätestatud müügihinnaga ja kompromissi punktis 1.3 sätestatud tingimustel, ning müügihinna tasumine pooltele on tagatud raha hoiustamisega notari deposiitkontole või panga poolt müügihinna poolte arveldusarvele tasumisega, kohustuvad pooled ilmuma neile teatatud ajal kinnistu müügija asjaõiguslepingut tõestava notari büroosse kinnistu müügija asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Pooli tuleb kinnistu müügija asjaõiguslepingu sõlmimise ajast teavitada vähemalt 7 (seitse) päeva ette. 1.9 Kui Ixxxxx Mxxxx ja/või Txxxx Mxxxxxja/või AxxxxLxxx ja/või Uxxxx Lxxx jätab või jätavad kahel korral neile teatatud ajal ilma mõjuva objektiivse põhjuseta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müügija asjaõiguslepingu sõlmimisele ilmumata või nimetatud lepingud sõlmimata, müüakse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu kohtutäituri poolt, enampakkumise teel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 1.10 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest kantakse esmalt kinnistu müügiga seotud kulud (maakleritasu, notaritasud, riigilõiv, kohtutäituri tasu jm kinnistu müügiga seotud kulud). Peale müügiga seotud kulude kandmist järelejäänud rahasumma jagatakse poolte vahel alljärgnevalt: 1.10.1. Ixxxxx Mxxxxxx tasutakse 47 % (nelikümmend seitse %). 1.10.2. AxxxxLxxxxx tasutakse 26,5 % (kakskümmend kuus koma viis %). 1.10.3. Uxxxx Lxxxxxx tasutakse 26,5 % (kakskümmend kuus koma viis %). 1.11 Pooled kinnitavad, et kõiki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule tehtud kulutusi ja kinnistul teostatud töid on arvestatud kompromissi sõlmimisel, sh müügisummast saadava raha jagamisel.

2-18-11974 3 1.12 Pooled kinnitavad, et peale kompromissi täitmist ei oma nad üksteise suhtes mingeid nõudmisi seoses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu kaasja ühisomandiomandi lõpetamisega ja/või poolte poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule tehtud kulutustega. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-11974 menetlus Ixxxxx Mxxxx hagi Axxxxja Uxxxx Lxxxx vastu kaasomandi lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõuetes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust s.o 375 eurot IxxxxxxMxxxx arvelduskontole nr EE852200001100003689.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Ixxxxx Mxxxx esitas 09.08.2018 hagi Axxxxja Uxxxx Lxxxx vastu kaasomandi lõpetamise ja kulutuste hüvitamise nõuetes, mille kohus võttis 09.09.2018.a määrusega menetlusse. Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu, leides, et kaasomandi suurused ei ole kindlaks määratud ning kasutuseelise ja kulutuste hüvitamise nõuded on põhjendamatud. Pooled esitasid 26.02.2019 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja ühtlasi asjas menetlus lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

2-18-11974 4 kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega on määruskaebust võimalik esitada 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 375 euro tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 750 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 375 eurot hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik