2-18-9889/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-9889

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi XX ja YY vastu solidaarselt

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 22. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OK

Incure OÜ

(registrikood

11542046),

lepinguline esindaja Anne- Liis Veski

Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 22. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 28. juunil 2018 hagi XX (kostja I) ja YY

(kostja II) vastu solidaarselt 7691,14 euro ja viivise 2308,86 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ (laenuandja) ja kostja I 19. septembril 2016

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenu- ja tagatisomandamise lepingu

nr L19092016/0067, mille alusel väljastas esialgne laenuandja laenu summas 5806,50 eurot,

intressimääraga

3,65 % kuus.

Laenuperioodiks

lepiti

kokku

19. september 2016

–

19. september 2022. Pooled sõlmisid 31. jaanuaril 2017 lepingu lisa, mille kohaselt on

laenusumma

tagastamata

osa

7468,63 eurot

ja

laenuperioodiks

11. märts 2017 – 11. veebruar 2023. Pooled sõlmisid 17. aprillil 2017 lepingu lisa, mille

kohaselt

on

laenusumma

tagastamata

osa

7718,10 eurot

ja

laenuperioodiks

10. mai 2017 – 10. detsember 2022.

Laenuandja ja kostja II sõlmisid 19. septembril 2016 käenduslepingu nr GP19092016/0067,

mille kohaselt kostja II vastutab laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevate kostja I

kohustuste eest rahalise ülempiiriga 16 508,88 eurot. 31. jaanuaril 2017 sõlmisid laenuandja ja

2 (4)

kostja II käenduslepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt on käendaja vastutuse ülempiir

21 234,96 eurot.

Laenuandja ütles 11. juulil 2017 kostjaga I sõlmitud laenulepingu üles, kuna kostja I rikkus

tagatislepingut. Laenuandja kohustas vastavalt tagatiskokkuleppele tooma sõiduauto

laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile XXX, Tallinn, kuid kostja I jättis nimetatud

kohustuse täitmata.

Laenuandja loovutas 14. augustil 2017 nõuded kostjate vastu hagejale.

3. Maakohus jättis 29. juuni 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat

täpsustama nõuet ning nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb laenu- ja

tagatisomandamise lepingule kohaldada liisingulepingu sätteid. Eraldi ei saa käsitleda rahalist

nõuet vara omandiõigusest.

Maakohus tugines VÕS § 367 lg-tele 1 ja 3 ja märkis, et hagiavaldusest ei selgu, kas nõude

loovutajal oli võimalik nõue rahuldada tagatise arvelt. Kohus palus hagejal täpsustada, milles

seisnes hagiavalduses märgitud tagatislepingu rikkumine. Samuti pidi hageja täpsustama, kas

hagejale on antud üle lepingu sõlmimise järgselt sõiduki omand, kas sõiduk on tagastatud

liisinguandjale lepingu ülesütlemise järgselt ning kus käesoleval hetkel sõiduk asub. Juhul, kui

sõiduk on võõrandatud, siis pidi hageja esitama ka sõiduki võõrandamisega seotud asjaolud, sh

kuidas toimus sõiduki võõrandamine, kuidas kujunes sõiduki võõrandamise hind ning millal on

sõiduk võõrandatud.

4. Hageja selgitas 16. juuli 2018 menetlusdokumendis, et kostja I rikkus lepingut sellega, et

laenuandja kohustas kostjat I vastavalt lepingule tooma tagatise laenuandja poolse kontrolli

teostamiseks aadressile XXX, Tallinn, kuid laenusaaja jättis nimetatud kohustuse täitmata.

Tagatise arvelt ei ole olnud hagejal võimalik nõuet rahuldada, kuivõrd sõiduautot pole hagejale

tagastatud ja sõiduauto asukoht on teadmata.

5. Maakohus võttis 24. juuli 2018 määrusega hagiavalduse menetlusse.

6. Maakohus jättis 12. oktoobri 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et kohus peab kontrollima hagi nõuetele

vastavust kogu menetluse vältel. Kohus kohustas hagejat täpsustama nõuet ja nõude aluseks

olevaid asjaolusid. Maakohus selgitas hagejale, et laenu- ja tagatisomandamise lepingule tuleb

kohaldada liisingulepingu sätteid ja palus hagejal tuua välja toimingud, mis on tehtud sõiduki

asukoha väljaselgitamiseks. Kui hagejal ei ole võimalik nõuet tagatise arvelt rahuldada ja

hageja veenvalt seda kohtule põhistab, saab hageja taotleda sõiduki ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmist ja taotledes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel otsuse

täitmise viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse

sisse summa, mida sõiduauto realiseerimisest saadud tulu ei katnud. Lisaks palus kohus

selgitada hagejal viivisenõuet, hagihinda ja kostjalt II võlgnevuse sissenõudmist kohtueelses

menetluses.

7. Hageja selgitas 22. oktoobri 2018 menetlusdokumendis, et hagejale pole teada, mis lepingu

tagatiseks olevast sõiduautost saanud on ja nimetas toimingud, mida hageja on sõiduki asukoha

kindlakstegemiseks teinud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus jättis 22. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi pole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus

kindlaks ei määranud.

3 (4)

Maakohus selgitas, et õiguslikult põhjendatuks saab pidada üksnes VÕS § 108 lg 1 alusel

tähtajaks tasumata põhiosa makset summas 56,92 eurot. 7634,22 euro osas saab hageja esitada

liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva kahjunõude VÕS § 367 alusel.

Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS

§ 367 lg 1 ja 3 kohaselt kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada

liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole maakohtule

esitanud selgitusi sõiduki väärtuse kohta hagejale tagastamise hetkel või sõiduauto

tagasisaamise võimatuse kohta. Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 ja § 3401 lg-st 2, jättis

maakohus hagi läbi vaatamata.

Maakohus lisas, et kui sõiduauto tagastamine on ebatõenäoline, saab hageja taotleda sõiduki

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist ja taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise

viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse sisse

summa, mida sõiduki realiseerimisest saadud tulu ei katnud.

9. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole

menetluses osalenud, seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Hageja esitas 6. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks.

Esiteks on kostjad lepingut rikkunud. Laenu- ja tagatisomandamise leping on üles öeldud

põhjusel, et laenusaaja on oluliselt rikkunud tagatislepingut, s.o laenuandja kohustas laenusaajat

vastavalt tagatislepingule tooma tagatise laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile

XXX, Tallinn. Lisaks on kostjad jätnud laenu tagastamise maksed hagejale tasumata. Hageja

nõuab kostjatelt lepingulise kohustuse täitmist, st nõuda lepingujärgse võlgnevuse tasumist.

Teiseks pole hageja olenemata korduvatele püüdlustele kostjatega kontakti saanud. Hagejale

pole teada sõiduauto asukoht ega seisukord.

Kolmandaks pole sõiduauto ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude esitamine kostjate

vastu hageja huvides, sest see koormab hagejat liigselt ning ei kannaks vilja, kuna sõiduauto

asukoht on teadmata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. 17. jaanuari 2018 määrusega toimetati vaidlustatud määrus ja hageja määruskaebus

kostjatele avalikult kätte, avaldades väljavõtte menetlusdokumentidest väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Maakohus toimetas määruskaebuse kostjatele kätte avalikult 4. veebruaril 2018,

kostjad määruskaebusele vastust ei esitanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 20. veebruaril 2019

lahendamiseks Tallinna ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega

saab hagi jätta läbi vaatamata, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada

ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb

4 (4)

kohtul seega analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda

aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust

ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust

perspektiivikusest.

15. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes leidnud, et hagis esitatud asjaoludel saab

kahtlusteta pidada õiguslikult põhjendatuks üksnes lepingu täitmise nõudena esitatud tähtajaks

tasumata põhiosa makse 56,92 euro tasumise nõuet. Seega on maakohus alusetult jätnud selles

osas hagi läbivaatamata.

16. Muu rahalise nõude osas on maakohus leidnud, et hageja saab esitada liisingulepingu

ülesütlemisest tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 367 alusel. Seega on maakohus leidnud,

et hageja nõuet on võimalik rahuldada eeltoodud materiaalõiguslikul alusel, mistõttu ei saanud

jätta hagi ka selles osas läbi vaatamata. Kui maakohus ei nõustu hageja nõude õigusliku

kvalifikatsiooniga, siis ei anna see alust lugeda nõuet perspektiivituks, sest kohus ei ole seotud

menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude

alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi ka ise

seadust. Kuna kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, peab kohus

võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja

võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3,

§ 400 lg 5, § 401 lg 1).

17. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 427 järgi kaevata (Riigikohtu

21. veebruari 2018 määrus asjas nr 2-14-7385, p 13).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest