5-19-8/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-19-8 Otsuse kuupäev

7. märts 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ivo Pilving ja Peeter Roosma Kohtuasi Roy Strideri kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

21. veebruari 2019. a otsuse nr 70 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. jaanuari 2019. a otsusega nr 69 registreeris Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu valimiste kandidaadiks valimisringkonnas nr 1 Raul Sillaste, registreerimisnumbriga 486. Riigi valimisteenistus koostas valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ning saatis need

28. jaanuaril 2019 välisriigis hääletamise korraldamiseks välisministeeriumile.

2. 8. veebruari 2019. a otsusega andis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

R. Sillastele uue isikunime Roy Strider. Riigi valimisteenistus edastas 11. veebruaril 2019 välisministeeriumile valimisringkonna nr 1 uue kandidaatide koondnimekirja, milles R. Sillaste nimi oli muudetud R. Strideriks. Välisministeerium edastas 11. veebruaril 2019 valimisringkonna nr 1 muudetud nimekirja kõikidele Eesti saatkondadele.

3. Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Brüsselis toimus hääletamine 17. veebruaril 2019 kell 12.00-16.00 kohaliku aja järgi.

4. 17. veebruaril 2019 teatas Brüsselis saatkonnas hääletamas käinud valija R. Striderile, et kandidaadi nime ei olnud valijate kasutuses olnud kandidaatide nimekirjas. R. Strider teavitas sellest riigi valimisteenistust, kes edastas info kell 14.24 (Eesti aja järgi) välisministeeriumi konsulaarosakonnale.

5. Välisministeeriumi konsulaarosakond saatis 17. veebruaril 2019 kell 14.24 (Eesti aja järgi) konsulile Eesti Suursaatkonda Brüsselis e-kirja, milles paluti kontrollida kandidaatide nimekirju ja asendada esialgne nimekiri uuendatud nimekirjaga. Brüsseli saatkonnas trükiti koheselt välja uus valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri. Selleks ajaks oli Brüsseli saatkonnas hääletamas käinud kaks ajutiselt välisriigis viibivat valijat, kes olid valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirja kasutanud.

5-19-8

2(4)

6. Välisministeeriumi konsulaarosakond vastas R. Striderile 17. veebruaril 2019 kell 15.00 (Eesti aja järgi) e-kirjaga, milles selgitas, et kandidaatide koondnimekiri, kus registreerimisnumbriga 486 kandidaadi nimeks oli märgitud R. Sillaste, oli Eesti Suursaatkonnas Brüsselis valijatele kasutamiseks ühe tunni ja 20 minuti jooksul.

7. R. Strider esitas 18. veebruaril 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks toimingu, millega Riigikogu valimistel 17. veebruaril 2019 toimunud hääletamisel oli valijatele esitatud kehtetu kandidaatide koondnimekiri, kus ei olnud kaebaja nime. Kaebaja leidis, et tema õigusi rikuti, kuna valijad teavad teda nime all R. Strider ning ei saanud tema poolt hääletada. Rikkumist ei leevenda asjaolu, et kandidaatide nimekirjas oli tema kandidaadi registreerimisnumber ning tema varasem nimi R. Sillaste, kuna valijad valivad nime, mitte numbri järgi. Kaebaja pani kahtluse alla, kas teistes Eesti välisesindustes oli pandud välja õigete andmetega kandidaatide nimekirjad. Kaebaja avaldas kahtlust, et välisministeerium ei olnud saatkondadele edastanud muudetud nimekirja, mistõttu oli rikkunud Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 33 lõiget 4. Kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil välja selgitada, millistele välisesindustele ja Eesti lipu all sõitvatele laevadele oli edastatud vale kandidaatide koondnimekiri ning millistes esitati valijatele vale koondnimekiri. Samuti taotles kaebaja vale nimekirja alusel läbiviidud eelhääletamisel antud häälte täielikku tühistamist ja valijate uuesti häältema kutsumist nendes jaoskondades.

8. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 21. veebruari 2019. a otsusega nr 70 R. Strideri kaebuse osaliselt.

9. Komisjon leidis, et välisriigis hääletamist korraldav välisesindus on valimiste korraldaja RKVS § 69 tähenduses, mistõttu saab välisesinduse toimingu peale hääletamise korraldamisel esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. R. Strideri nime muutmata jätmine kandidaatide koondnimekirjas võis mõjutada temale antud häälte arvu ja rikkuda kandidaadi subjektiivseid õigusi. Komisjon tõi otsuses välja Eesti Suursaatkonnas Brüsselis hääletamist korraldanud konsuli

18. veebruari 2019 selgituse, mille kohaselt trükkis konsul kandidaatide koondnimekirjad välja

11. veebruaril 2019, kuid tähelepanuta jäi asjaolu, et samal päeval oli saatkonnale saadetud valimisringkonna nr 1 uuendatud kandidaatide koondnimekiri. Komisjon selgitas, et kontrollimisel ei ilmnenud, et teistes välisesindustes, kus toimus hääletamine, oleks jäänud kandidaatide nimekirjad uuendamata ning laeval hääletamiseks seekordsetel valimistel taotlusi ei esitatud.

10. Komisjon tunnistas 17. veebruari 2019. a hääletamisel Eesti Suursaatkonnas Brüsselis valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirja uuendamata jätmise toimingu seadusevastaseks ning rahuldas selles osas kaebuse.

11. Komisjon jättis kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles nende häälte tühistamist, mis anti ajavahemikul, kui koondnimekiri oli uuendamata. Kuna koondnimekiri uuendati vahetult pärast vea selgumist ja mõjutas potentsiaalselt kahte valijat, ei olnud seaduserikkumine komisjoni hinnangul sellise ulatusega, mis tingiks eelhääletamisel antud häälte tühistamise Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Brüsselis.

12. 25. veebruaril 2019 esitas R. Strider Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Riigikohtule.

13. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule 26. veebruaril 2019. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5-19-8

3(4)

14. Kaebaja palub tunnistada hääletamistulemused Brüsselis Eesti välisesinduses kehtetuks ja kohustada valimiskomisjoni korraldama seal uued valimised.

15. Kaebaja leiab, et kaks potentsiaalselt saamata jäänud häält võivad mõjutada tema valimist Riigikogu saadikuks, vähemalt ei ole see välistatud. Riigikokku valituks osutumise võib otsustada ainult üks hääl. Valija, kes kaebajale teatas tema nime puudumisest kandidaatide nimekirjas, soovis hääletada kaebaja poolt, kuid kaotas selle võimaluse. Lisaks kaebaja passiivse valimisõiguse rikkumisele, rikuti ka vähemalt kahe valija aktiivset valimisõigust.

16. Valimiskomisjon ei ole otsuses põhjendanud, miks oleks Brüsseli saatkonnas antud häälte tühistamine ja seal uue hääletamise korraldamine ülemäära koormav. Samuti pole selge, mitme valija hääletamine seadusele mitte vastava kandidaatide nimekirja järgi oleks piisav alus uue hääletamise korraldamiseks. Hääletamise korraldamisel seaduse rikkumine paneb kahtluse alla demokraatliku valimissüsteemi usaldusväärsuse ja riivab põhiseadusest tulenevat suveräänsuse põhimõtet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. Juhul, kui Riigikohus tuvastab õigusrikkumise ja õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt, võib kohus tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis kehtetuks (PSJKS § 46 lõige 2).

18. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et 17. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis toimunud eelhääletamisel oli ühe tunni ja 24 minuti jooksul valijatele kasutamiseks antud valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri, milles oli kaebaja nimeks R. Sillaste. Vabariigi Valimiskomisjon tunnistas valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirja uuendamata jätmise (haldusorgani tegevusetus, mis on käsitatav haldusorgani toiminguna halduskohtumenetluse seaduse § 6 lõike 2 tähenduses) seadusevastaseks ja rahuldas selles osas R. Strideri kaebuse.

19. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et tema õigusi rikub see, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis rahuldamata tema taotluse tühistada vale nimekirja alusel läbiviidud eelhääletamisel antud hääled ning kutsuda valijad uuesti hääletama. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tunnistada hääletamistulemused Eesti välisesinduses Brüsselis kehtetuks.

20. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on RKVS § 9 lõike 2 punkti 2 kohaselt tühistada olulise seaduserikkumise tõttu eelhääletamisel antud hääled osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval. Välisesinduses hääletamisel annab valija hääletamissedeli saamise kohta allkirja valijate nimekirja ning pärast hääletamissedeli täitmist paneb selle ümbrikku, millele märgitakse tema nimi ja isikukood (RKVS § 54 lõiked 3 ja 4). Seega oli seaduserikkumise avastamise ja ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal võimalik tuvastada, millised valijad käisid hääletamas vale koondnimekirjaga, samuti oli võimalik kindlaks teha valijad, kes käisid hääletamas Eesti välisesinduses Brüsselis (17. ja 19. veebruaril 2019). Praegusel hetkel pole aga enam võimalik tuvastada, millised hääled anti vale koondnimekirja kasutades ega ka seda, millised hääled anti eelhääletamise käigus Eesti välisesinduses Brüsselis. Seda põhjusel, et hääletamistulemuste kindlakstegemiseks on

5-19-8

4(4) hääletamissedelid võetud ümbrikest välja ning hääled arvestatud valimisringkonnas nr 1 antud häälte hulka.

21. Seetõttu hindab kolleegium praeguses kohtuasjas eelkõige seda, kas 17. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis toimunud hääletamisel toimunud seaduserikkumine oli selline, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt ning kas seetõttu tuleks hääletamistulemused valimisringkonnas nr 1 PSJKS § 46 lõike 2 alusel kehtetuks tunnistada.

22. Kolleegiumi hinnangul saab õiguserikkumise mõju hääletamistulemustele pidada oluliseks siis, kui rikkumisest tulenev erinevus hääletustulemuses võiks mõjutada valimistulemust. Vaidlust ei ole selle üle, et valimisringkonna nr 1 vale koondnimekirjaga käis 17. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis hääletamas kaks valijat. Kuna praeguse kohtuotsuse tegemise ajaks on hääletamistulemused valimisringkonnas nr 1 teada, hindab kolleegium seda, kas kahe hääle lisandumisel oleks kaebaja võinud saada Riigikogu liikme mandaadi (RKVS § 62). Riigikogu liikme mandaadist ilma jäämine riivaks kaebaja passiivset valimisõigust.

23. Kaebaja sai valimistel kokku 222 häält. Kahe hääle lisandumine kaebaja poolt antud häältearvule ei oleks saanud tagada talle Riigikogu liikme mandaati. Valimisringkonnas nr 1 oli lihtkvoodiks 5619,10 (RKVS § 62 lõige 1), mistõttu poleks ka 224 häält taganud kaebajale ei lihtkvoodi alusel arvutatavat isikumandaati ega erakonna mandaati ehk ringkonnamandaati (RKVS § 62 lõiked 2 ja 3). Kaebaja poolt antud häälte arv jäi alla 10 protsendi oma valimisringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas nr 1 – 561,91). Kaebaja ei oleks saanud ka kompensatsioonimandaati (RKVS § 62 lõiked 4-7). Kaebaja oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleriigilises kandidaatide nimekirjas 93. kohal ning tema poolt antud häälte arv jäi alla 5 protsendi oma valimisringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas nr 1 – 280,955).

24. Kolleegium märgib, et hääletamistulemus võib mõjutada ka seda, kas isik registreeritakse Riigikogu asendusliikmena (RKVS § 75) ning ka asendusliikme kohast ilmajäämine võiks riivata kaebaja õigusi. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti ringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas valituks osutunud kandidaadi asendusliikmete puhul) või vähemalt 5 protsenti ringkonna lihtkvoodist (kompensatsioonimandaadi saanud kandidaadi asendusliikme puhul). Kaebaja poolt antud häälte arv (222) oli oluliselt väiksem kui 5 protsenti valimisringkonna nr 1 lihtkvoodist (280,955). Seega ei oleks kahe hääle võimalik lisandumine saanud viia ka kaebaja registreerimisele Riigikogu asendusliikmena.

25. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium kaebuse rahuldamata.

Villu Kõve, Ivo Pilving, Peeter Roosma