2-18-19192/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-19192

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, asukoht: Lubja tänav 4, Tallinn

Kohtunik

Kohtuistungi aeg Raivo Einula

07. märts 2019

Otsuse kuupäev 07. märts 2019

Kohtutoimiku number 2-18-19192

Nõue A M vs A M abielulahutuse nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised

Hageja

A M (kodakondsus: Valgevene Vabariik, Eesti Vabariigi isikukood x); lepinguline esindaja Julia Kotta

Kostja

A M (kodakondsus: Eesti Vabariik, isikukood x), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva

2-18-19192

2 R E S O L U T S I O O N

Lahutada A M (isikukood x) ja A M (isikukood x) abielu, milline on sõlmitud 25.09.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukanne 49-32-2014/2056.

Menetluskulude jaotus

Tagastada hagejale pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmnend) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada maksja Stabimer Õigusbüroo OÜ pangaarvele x. Poolte muud menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik

A M on esitanud kohtule hagi A Mi vastu abielulahutuse nõudes. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes ära 07.03.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 25.09.2014. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumisel on koostatud abieluakt nr 49-32- 2014/2056. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Pooled avaldasid, et poolte abielusuhted on lõppenud suvel 2018 lõplikult ja sellest ajast alates elavad pooled eraldi ning nende vahel puuduvad abielusuhted. Hageja ja kostja ei soovinud leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled ei soovinud leppida. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus tagastada abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust pool.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2-18-19192

3 Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja A Mi eest ja nimel on Stabimer Õigusbüroo OÜ tasunud ükssada eurot riigilõivu abielulahutuse haginõude eest 20.12.2018 maksekorraldusega nr 204 oma kontolt x. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik