1-19-1868/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-1868

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

07. märts 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

lg kiirmenetluses V.D Hurda süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav .

V D , IK XXX

23. september 1983. a; XXX ; sünniaeg: ; kontaktandmed: telefon , e-post XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 XXX ; korral, mata;

väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada V D . KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista üks (1) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud ühe (1) aasta alusel pikkusest vangistusest tuleb V D . Hurdal vangistust. koheselt ära kanda kolmkümmend (30) päeva

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates V D . Hurda kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 2019. a.

05. märtsist

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendina vahistamist kuni V D . Hurda kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmiseni.

KarS , s.o § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa üheteistkümne (11) kuu pikkust vangistust ei pane kolme (3 aasta pikkuse ei pöörata täitmisele, kui V D . ) katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on V D .

katseajal kohustatud:

1. elama

;

kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametniku le andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V D . Hurdale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V D . Hurdale katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata V D . Hurdale katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest alates ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, - - Viljandi Haiglas ooli Kliinikumis või Tartu Ülik (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakata V D . Hurda katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määr Põlva ata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna V D .

esinduse (asukoht:

Põlva, Kesk 11) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina V D . Hurdale kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris T.T. -nr nimele registreeritud sõiduk Audi 100 reg XXX XXX (VIN-kood: XXX; asukoht: ) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 välja mõista lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse sundraha V D . Hurdalt nelisada viis (405) eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V D . Hurdal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates jooksul. kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700012364. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning koh osas tuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Politsei-

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14. jaanuari 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-15-10665 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 05. 2019. a kella 22:15 paiku märtsil XXX juures mootorsõidukit Audi 100 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,97 mg/g kohta), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus V.D kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahinga vas õhus on alkoholi 0,75 milli ühe liitri ta grammi kohta või rohkem ja liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani V D . toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt t

kvalifitseeritava kuriteo aotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi toimepanemise eest süüdis V.D Hurdale k tatavale aristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud vangistusest V.D Hurdal koheselt ära alusel tuleb

kanda 30 vangistust, mille kandmise algust arvata tema päeva KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 2019. a.

05. märtsist Kohtuotsuse täitmise tagamiseks V.D Hurda suhtes tõkendina vahistamist kuni kohaldada

kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt äraka e kuuluva vangistuse ära ndmisel kandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa ei pöö , s.o 11 kuud vangistust rata täitmisele, kui V.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS , 4 § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on V.D käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.D Hurdale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § lg p alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada V.D alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu - - Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida V.D Hurdale kuuluv sõiduauto Audi 100 reg-nr XXX, kuna V.D tud mootorsõidukit süüteo toimepane kasutas nimeta mise vahendina. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot, ekspertiisitasu 14 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata KarS § 180 lg 3 alusel tähtaeg aasta alates

kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt lg 2 kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada

V.D Hurda suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel V.D Hurdalt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Audi 100 reg KarS § 83 lg -nr . XXX

1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud V.D Hurda poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas t Audi 100 reg nr V.D sõiduauto

XXX. Tegemist on sõidukiga, mille omandas V.D , tasudes selle eest ise, kuid ostu müügileping -

sõlmiti tema . Tegelik sõiduki omanik ja kasutaja on siiski süüdistatav ise, mida on XXX kinnitanud ka kolmanda isikuna üle kuulatud . Sõiduk on hetkel registris veel eelmise XXX omaniku nimel. iduki Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõ juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada V.D Hurdale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. KarS § 83 lg 1 mõttes. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta KarS § 85 lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalikesitatud ei ole. õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.D Hurda süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev menetluskuludeks on sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 , lg 2 vähendamisele joobeseisundi tuvastamise tasu (kokkuleppes ekspertiisitasu) ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/