4-19-1114/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-19-1114

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. 2019. a Paide kohtumaja, kirjalik menetlus märts Väärteoasja number 4-19-1114 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi A.H

kaebus PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsusele väärteoasjas nr 2510,19,000064, mille kohaselt karistati

A.H KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 18 hikut, s.o 72 0 trahviü 0 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja , isikukood *, elukoht *, telefon * A.H e-post: *, t * töökoh Kohtuväline menetleja PPA prefektuuri Paide Lääne politseijaoskond, asukoht Tallinna 12 Paide Järva maakond, e-post laane@politsei.ee : RESOLUTSIOON 1. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada A. suhtes väärteomenetlus LS § 242 lg 1 H järgi . kvalifitseeritavas väärteos, kuna puuduvad väärteo tunnused 2. VTMS § 132 p 2 alusel tühistada PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsus väärteoasjas nr 2510,19,000064 mõistetud põhikaristuse ja karistuse

täitmise osas - karistada A. LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 H päevamäära, mis on 720 eurot ja m tasumine ositi äärata rahatrahvi igakuiste maksetena 12 kuu . jooksul Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 15. kuupäevaks

. Osamakse suurus 60 eurot. 3. Paide

Rahatrahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud PPA Lääne Prefektuuri PJ 28.01.2019 otsus

2510,19,000064. es väärteoasjas nr VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt tä A.H järgib osastatud rahatrahvi tasumise idetuks, kui

tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav - asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4. PPA Lää väärteoasjas nr ne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsusega 2510,19,000064 lisakaristusena määratud 3 kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise kohtu st. Vastavalt LS § 127 peab A.H 5 tööpäeva

4-19-1114

2 jooksul arvates kohtu ama oma juhiloa Maanteeametile. otsuse jõustumisest loovut

5. Edastada kohtuotsus

A.H le ja kohtuvälisele menetlejale. -

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvä või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva line menetleja jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsusega vää

rteoasjas nr 2510,19,000064 /VTT 1-2/ karistati 19.01.2019 kell tl A.H järgmise rikkumise eest – 10.05 Türi vald Järva maakond, Türi Arkma 4.km parem pärisuund, A.H juhtis - mootorsõidukit seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,51 mg/l. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Rikkus 69 lg 3, 88 lg 1. LS § § 38 lg 2, § Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2, § 242 lg 1. A.H KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi trahviühikut, karistati rahatrahviga 180 s.o 720 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus A.H esitas kohtule kaebuse / 2-4/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, kahetseb tl juhtunut. Kaebuse kohaselt ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatuse tõttu, kuna tundis end juhtimiskõlbulikus seisundis. On nõu karistust kandma rahatrahvi näol, s soovib maksta ositi. Taotleb otsuse karistuse kergendamist - ga määratud juhtimisõiguse mitteäravõtmist, kuna kaebuse järgi juhiloa puudumisel kaotaks töökoha, sest tööülesanded näevad ette auto juhtimist. Töö kaotamine tähendaks, et ei saaks maksta määratud rahatrahvi. Töö on hooajaline kevadest sügiseni, puudub osa aastast korraline sissetulek. Soovib trahvi maksta ositi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /tl 12- 13/, et ole ja on avaldanud kahetsust. Karistuse menetlusalune isik süüd eitanud ei määramisel on arvestatud, et tegu on toime pandud tahtlikult, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuvälise menetleja otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi ja - sukoha määra valinud, selles osas jääb kohtuväline menetleja oma sei juurde. Kohtuväline menetleja märgib, et isik, kes kasutab juhtimisõigust, peab olema eriti hoolas ning järgi a liiklusseaduses esitatud nõudeid. Seesugused nõudeid ei ole tekitatud m iseenesest vaid iga-aastane liiklusstatistika näitab, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on ohtlik. Isik, kes asub sõidukit juhtima peab ohu ennetamiseks eelkõige ise hindama oma seisundit ning oma tegevuse seaduspärasust juhi kohustus on enne mootorsõidukit - juhtima asumist kontrollida enda tervislikku seisundit. KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, millised kohustused on menetlusalusel isikul vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab A.H kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Konkreetse menetlusaluse

4-19-1114

3 isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et isik jätkab analoogsete rikkumiste toimepanemist. Kuna varasem karistus ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma, on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisaks põhikaristusele tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka lisakaristust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus rahatrahv 720 eurot ja juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline me

netleja on seisukohal, et A.H kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, sest et VTMS § 120 lg 1 alusel saab menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, 13/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad

/VTT tl 1, 3/.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas on toime pannud teod, millised A.H kohtuväline menetleja talle süüks arvas. A.H on /VTT tl 3/ kirjutanud, et kahetseb oma tegu, on tutvunud väärteoprotokollis protokolliga. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 19.01.2019 /VTT tl 4/ nähtub, et indikaatorvahend on kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Joobeseisundi A.H kontrollimise protokolli kohaselt on tuvastatud silmade punetus, reaktsioonikiirus A.H normaalne, kõne selge, , teadvusel, mäletab viimase 24 aja-, isiku ja kohataju selge -tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne, alkoholilõhn suust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /VTT tl 5/ kohaselt kasutati 19.01.2019 kell 10.54-10.58 7110 Typ MKII EST nr tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest ARBK-0028 joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik , , A.H tõendusliku alkomeetri lugem 0,56 matus 51 mg/l. Protokolli mg/l, laiendmäära 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0, andmed kattuvad

tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 19.01.2019 /VTT tl 6/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel yundai Sonata rgjuhtimiselt 19.01.2019 kell A.H sõiduki H märk * * 10.05 Türi vald Järva maakond, Türi väljahingatavas õhus on -Arkma 4.km kuni alkoholisisaldus 0,00 mg/l.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et A.H on rikkunud

oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et A.H poolt toime pandud te täida LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näe gu b b väärte ootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus ona ette m on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõendaks, et A.H 19.01.2019 oleks rikkunud LS § 38 lg 2, 88 lg 1 nõudeid, millede kohaselt mootorsõidukija trammijuhil peavad

4-19-1114

4 olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS §

-s 88 loetletud dokumendid – LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, õige 2 sätestab, et kui juhil on kaasas l isi , ei ole Eesti kut tõendav dokument piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Kuna kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et A. pani toime LS § H 242 lg 1 sätestatud väärteo, t VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel uleb selles osas menetlus

lõpetada, kuna puuduvad väärteo tunnused.

Kohus leiab, et pani A.H LS § 224 lg 2 ette nähtud väärteo toime A.H otsese tahtlusega. kaebuses selgitanud, et ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid ettevaatamatuse tõttu, on kuna tundis end juhtimiskõlbulikus seisundis. A.H

ole selgitanud, millistel asjaoludel sellise järelduseni jõudis A.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud KarS § 424 . järgi, seega on tal varasem kogemus enda seisundi hindamisel peale alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et A.H tuvastatud joove sellises määras, mille puhul ei ole usutav, et on isik tunneb end olevat juhtimiseks lubatud seisundis.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.H on talle süüks arvatud LS § 22

4 lg 2 oe toimepanemises järgi kvalifitseeritava väärte , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüdi süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist A.H on leidnud, et poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärte 4 lg 2 o , tema tegu on le õigusvasta toimepanemises süüdi. ne ja ta on selle

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 22 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki 4 lg 2 juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib

kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. -

Kohtuväl A.H KarS § 63 lg 1 alusel järgi ine menetleja on karistanud LS 224 lg 2 rahatrahviga 18 72 4 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena 0 trahviühikut, s.o 0 eurot ja LS § 22 juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud. Kuna kohus leidis, et A.H ei ole toime pannud LS § 242 lg 1 sätestatud väärtegu ja

lõpetas selles osas väärteomenetluse, ei tule karistust määrata KarS § 63 lg 1 järgi, vaid karistus tuleb

määrata ühe teo eest, s.o LS § 224 lg 2 järgi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.H puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et

keskmisest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, A.H süü on joove oli mitte 51 mg/l, mis on LS 224 lg 2 . väiksem kui § sätestatud keskmises määras

Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. A.H tunnistab oma süüd ja kahetseb

juhtunut. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

4-19-1114

5 Karistusregistri teate /tl 14/ kohaselt on kehtiv karistus liikluskuriteo eest. rnu A.H Pä Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5306 on karistatud A.H KarS § 424 juhtimise eest joobeseisundis järgi mootorsõiduki vangistusega 7 kuud KarS § 73 lg 1 järgi 1 aastase katseajaga (karistus täidetud 28.06.2017). - Lisakaristusena on ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise puhul omab tähtsust, et A.H on korduvalt rikkunud . Kuigi eelmine keeldu juhtida mootorsõidukit joobeseisundis rikkumine toimus 22.05.2016 , , omab see käesoleval juhul karistuse mõistmisel tähtsust sest eelmine joobes juhtimise eest mõistetud karistus ei ole kustunud ja see näitab, et

tegemist ei ole . juhusüüteoga

Tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohus leiab, et joobes mootorsõ käitumine iduki juhtimine on selline , mis toob kaasa selle, et juht ei suuda võimalike ja seeläbi ohuolukorrad võivad olukordade puhul adekvaatselt reageerida realiseeruda reaalseks õnnetuseks Seetõttu kujutabki joobes juhtimine endast reaalset ohtu . nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele.

Kohtuväline menetleja on A.H karistanud LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga. Kohus leiab, et k karistuse ohtuväline menetleja on mõistnud A.H le põhi - vastavalt KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistus on mõistetud keskmisele määrale lähedases määras ja arvestades A.H süü suurust, mis on keskmisest suurem, ei ole alust karistuse kergendamiseks. põhi Asjaolu, et kohus lõpetas menetluse LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, ei too kaasa kergema karistuse mõistmist, sest kohtuväline menetleja oli A.H karistanud KarS § 63 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et A.H le - oligi määrtaud karistus LS § 224 lg 2 alusel.

Kohtuväline menetleja on karistanud A.H LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega miinimummääras s.o 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. A.H on taotlenud kaebuses lisakaristuse tühistamist, töötab on avaldanud, et hooajaliselt kevadest sügiseni, tööülesanded näevad ette auto juhtimist. Riigikohus on otsuses 3-1-1-26- ustuda maakohtu 10 p 7.3 märkinud, et üldiselt võib nõ seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. KarS § 56, mida tuleb järgida ka lisakaristuse mõistmisel, ei sätesta karistuse mõistmise

alusena olemasolu asjaoluna, mida töökoha või selle säilitamist peaks kohus arvesse võtma karist . use mõistmisel A.H ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust

nõudval töökohal (sh hooajaliselt kevadest sügiseni On olemas palju töökohti, mis ei ). nõua juhtimisõiguse olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista A.H töötamist

. Kohus leiab, et eelkõige karistuse eripreventiivsest eesmärgist lähtudes tuleb jätta muutmata kohtuvälise menetleja poolt A.H le määratud lisakaristus. Pä - rnu Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5306 on kohus A.H lt lisakaristusena ära - võtnud ka mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. Kuigi A.H suhtes on juba kohaldatud e juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole see karistus koostoimes tingimisi mõistetud vangistusega mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma.

4-19-1114

6 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on ka lisakaristuse määramisel järginud KarS § 56 lg 1 sätest se mõistmise alus atud karistu eid ja lisakaristuse tühistamiseks alust ei ole.

A.H on kaebuses avaldanud, et soovib Kuivõrd A.H rahatrahvi tasuda ositi. olukorras, kus tal juhtimisõigust ei ole, võib kaotada senise töökoha, siis karistuse ühes osas tasumise kohustus a. Kohus leiab, et võib seada ta raskesse majanduslikku olukord KarS § 66 lg 2 juhindudes tuleb A.H le anda võimalus tasuda määratud rahatrahv ositi -

seaduses ette nähtud maksimumtähtaja ühe , aasta jooksul.

Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus .H taotluse rahatrahvi ositi tasumise A osas - KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrab rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Lähtudes VTMS § 132 p 2 kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 28.01.2019 otsuse ja teeb väärteoasjas nr 2510,19,000064 osaliselt uue otsuse, mis ei raskenda A. olukorda. H

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS 38 lg 2,

224 lg 2, lg § § 69 lg 3, § 88 lg 1, § 127, § 3 p 1, § 242 lg 1 KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 29 lg 1 p 1, § , § ,

120 lg 1 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik