2-17-108433/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-108433 Tsiviilasi Võru Kinnisvara OÜ hagi Ain Lõivu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1612,30 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ain Lõivu apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: Ain Lõiv (kostja), ik XXX Vastustaja: Võru Kinnisvara OÜ (hageja), rk 10287913; esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 otsus.

2. Saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluses.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Võru Kinnisvara OÜ (hageja) esitas hagi Ain Lõivu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 1156,72 eurot ja viivise 202,26 eurot. Hagejale palus kostjalt mõista välja ka viivise põhinõudelt 0,06% päevas alates 22.juunist 2017 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja on KÜ Võru, XX valitseja alates 1. jaanuarist 2013. Hagejale anti ka õigus esitada kohtusse nõudeid, mis tulenevad korteriomandite valitsemisest. Kostja on korteri nr 8 omanik ja pole tasunud täies ulatuses talle korteriomandi valitsemise eest esitatud arveid perioodil 31.11.2015 kuni 31.03.2017.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud arveid igakuiselt, v.a arve 30.06.2016, mille tasumise tähtaeg oli juulis 2016. Arved 30.11.2015-30.06.2016 on kokku 539,20 eurot, kostja tasus perioodil 30.11.2015- 29.06.2016 560 eurot. Seega on kostja tasunud 2016 juuni arve ennetavalt. Perioodi 31.11.2015- 31.03.2017 eest on kostja tasunud kokku 16x80=1280 eurot. Arvete põhjal ei selgu võlgnevuse alust. MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. aprilli 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1358 eurot ja jooksva viivise 22. juunist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 0,06% põhivõlalt 1156,72 eurolt päevas ja 1. jaanuarist 2018 kuni põhivõlgnevuse 1156,72 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle 1156,72 euro. Hageja võib kostjalt võla sisse nõuda, kuna hageja on valitseja. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale esitatud arved ajavahemikus november 2015 kuni märts 2017. Arve nr 129732 kohaselt oli 1.novembri 2015 seisuga kostja võlgnevus 1324 eurot. Hageja esitatud arvetest ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on perioodil 01.12.2015-30.04.2017 tasunud igakuiselt 80 eurot.

Üksnes asjaolu, et korteriomanike üldkoosolekul ei ole arutatud kostja võlgnevuse küsimust, ei anna alust võla tasumisest loobumiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on hageja nimetatud varasema võlgnevuse likvideerinud. Asjaolu, et kostja on üldkoosolekul deklareerinud, et ta ei tasu remondifondimakseid, ei muuda kostja vastavat kohustust olematuks. Hageja väide KOS § 21 lg 4 järgimata jätmise kohta ei ole asjakohane. Samuti ei ole üldkoosoleku otsusega seatud remondifondi vahendite käsutamist sõltuvusse korteriomanikust.

Paljasõnaline on kostja väide, et ta on arveid tasudes märkinud ülekannet tehes „teenustasu“ ja on soovinud, et siis valitseja arvestaks maha kõigepealt valitseja tehtud kulutused ning remondifond jääks eraldi arvestusse. Tegelikult on kostja tasunud näiteks perioodil 01.12.2015-30.04.2017 (v.a. juuli 2016) igakuiselt 80 eurot, kuid kogu arve on tal sel perioodil kõikunud 70,71- 51,20 euro vahel ja sellest remondifondi summa on olnud (v.a. aprill 2016) 44,30 eurot kuus. Kostja on 2016. – 2017. a ülekandele märkinud küll makse nimetuseks „teenustasu“, kuid samas on kandnud tegelikult üle teenustasust ligi kuus korda suuremaid summasid.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maksete tegemisel määranud, et ta täidab teatud osa oma kohustusest, mistõttu on põhjendatud, et hageja tugineb arvestamisel võlaõigusseaduse § 88 lõike 6 punktile 1, mille kohaselt kui kumbki pool ei ole eraldi määranud, milliste kohustuste täitmiseks on raha arvestatud, arvestatakse makseid ajaliselt kõige varasema nõude katteks. Seega arvestas hageja 30.11.2015. a kuni 31.03.2017. a kostja tasutud summad kostja varasema võlgnevuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodil 2011 jaanuar kuni oktoober 2015 talle esitatud arveid nõuetekohaselt, sh õigeaegselt, täitnud ja et tal ei olnud 2015. a novembri seisuga haldusja kommunaalkulude ning remondifondi maksete võlgnevust ning võlgnevuse esinemist on hageja ka kostjale esitatud igakuulistel arvetel fikseerinud.

Kostja maksekäitumisest on selgelt näha, et kostja on teinud ebaregulaarseid makseid oma kohustuste täitmiseks ning sellest ei nähtu seost tema väidetava keeldumisega ainult remondifondi maksete tasumisest. Samuti ei ole põhjendatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel määratud remondifondi kogutavate maksete tasumisest keeldumine. Kuna kostja on hageja ees olnud võlas pikema aja vältel, on hageja arvestanud vaidlusaluse perioodi jooksul kostja tehtud makseid varasemate võlgnevuste katteks. Hageja selgituste ja kohtule esitatud koondi kohaselt, mida kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud, algasid kostja võlgnevused alates 30. novembriks 2010 tasuda jäänud arvest nr 407.

Asja materjalidest nähtuvalt on XX elamu korteriomanike 17.04.2012 ja 21.02.2017 üldkoosolekutel kinnitatud kuni maja korteriomanike üldkoosoleku uue vastavasisulise otsuseni (tl 21,80) põhimõtted, mille kohaselt arve mittetähtaegsel tasumisel makstakse viivist kuni 0,06% (2012.a. otsuse p 4.8 järgi 0,25%) tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta. Selline määr oli kooskõlas ka 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriühistu seaduse § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Alates

1. jaanuarist 2018 ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista viiviseid rohkem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

MENETLUSOSALSITE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD

4. Kostja esitas maakohu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks või jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on valitseja aktsepteerinud kostja arvete tasumist. Hageja ei ole üldkoosolekutel võlgnevuse täitmist nõudnud; 2) ei ole hageja tõendanud, et ta on arved korteriomanikule saatnud. Võlgnevuse arvutuskäik peab olema selge; 3) pole maakohus tuvastanud võlgnevuse suurust, kuna hagejalt arveid ei nõutud.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata eelmenetluses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus viis eelmenetluse läbi ebapiisavalt ja rikkus kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 329 lg 3, TsMS § 351). Maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormist, samuti seda, millised asjaolud vajavad tõendamist. Hageja esitas tabeli, millest pidavat nähtuma, et ta arvestas kostja tasutud summad varasema võlgnevuse katteks. Samas ei esitanud hageja tabeli kohta tõendeid, kuigi kostja esitas vastuväite andmete õigusele ja maakohus ei selgitanud hagejale vajadust oma väiteid tõendada. Kui hageja väidab, et ta arvestas kostja tasutud summad varasema võlgnevuse katteks, peab hageja varasema võlgnevuse olemasolu tõendama, kui kostja sellele vastuväite esitab.

8. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele tõendamiskoormist ja tõendamist vajavaid asjaolusid. Maakohus selgitas kohtuistungil tõendamiskoormist eksitavalt. Asjas tuleb anda hagejale võimalus tõendada väidetud nõude (sh ka varasema, mille katteks kostja tasumisi arvestati) kujunemist ja suurust. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus analüüsida, millest hageja nõuded koosnevad, kas neil on alus kuludokumentidena ja kas kaasomandi majandamise kulud on jagatud õiguspäraselt. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimisja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause).

9. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus peaks juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4; vt ka RKTKo 3-2-1-41-15, p 19). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Ringkonnakohus ei võta seisukohta kostja poolt 22.02.2019 esitatud täiendava seisukoha osas, kuna tegemist on ringkonnakohtule hilinemisega esitatud dokumendiga. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nimetatud seisukoha osas arvamuse kujundada.

10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt õigusnormi selgitamise eesmärgil, et kohus ei saa omal algatusel viivist vähendada ega piirata viivise suurust. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise vähendamist, sh viivise nõude suuruse piiramist, nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik. Viivise vähendamiseks või piiramiseks on õigustatud isiku sellekohane taotlus vältimatult vajalik.

11. Ringkonnakohus teeb pooltele ettepaneku kaaluda menetluse lõpetamist kompromissiga. Kompromissi kaalumine oleks mõistlik, arvestades menetlusele kulunud aega, nõude suurust ning poolte seisukohti asjas, Muu hulgas on kostja omaksvõtnud, et ta ei tasunud vähemalt mingis ulatuses remondifondi makseid.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi