1-19-1555/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-1555

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. 2019 Tallinnas märtsil Kriminaalasja number 1-19-1555 ( ) 18231702449

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

L.S süüdistatuna KarS § järgi

424 lg 1 kokkuleppemenetluses

Prokurör

Paul Pikma Süüdistatav

L.S –isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti

Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht tõkendit ei kohaldatud, Xxxx

OY, varem kriminaalja väärteokorras karistamata,

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.S KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud .

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui L.S ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

10.11.2018.a, s.o 1 päev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p L.S-ilt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1

810 eurot ja p 4 alusel kaitsjatasu

120 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada L.S-i tasuma ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul väljamõistetud sundraha kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul ja käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e Maksekorraldusel märkida -toimikust.

selgitusena „ sundraha.“ L.S , kriminaalasi 1-19-1555, menetluskulud ja Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära L.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse L.S jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

L.S juhtis tahtlikult 10.11.2018 kella 05.10 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga

– väljahingatavas õhus xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove alkoholisisaldus vähemalt 0,83 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud - piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi -

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine -

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. L.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud L.S-i 22.02.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör L.S-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. järgi kvalifit KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.2018, s.o. üks päev ning ära kandmata on vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 3 (kolmeks) kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810

175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 riigi kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik