1-09-18131/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-18131

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Täitmiskohtunik Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2009.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18131 Asja nimetus Viljo Viira avaldus kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: Viljo Viira( isikukood 38310252781), elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus kriminaalmenetluse kulu sissenõudes täitmise aegumise tõttu Viljo Viira kohta tehtud kohtuotsuse täitmiseks: Jõgeva Maakohtu 28.04.2005.a. otsus nr 1-116/05 sundraha ja kaitsetasu kokku 4541,25 krooni. Täiteasi nr. 191/2005/1923.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viljo Viira esitas 09.11.2009a kohtule avalduse, milles palus lugeda aegunuks tema suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 191/2005/1923. KrMS § 432 lg 1 alusel menetles kohus Viljo Viira avaldust kirjalikus menetluses.

Nõue on kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses. Täituri poolt on tehtud järelepärimised krediidiasutustele, arestitud võlgniku pangakonto. Laekumisi ei ole. Täitemenetluse registris on täiteasjas 191/2005/1923 registreeritud järgmised nõuded: sundraha + kaitsetasu 4541,25 krooni ja kohtutäituri tasu 531( 450 krooni+ 18% käibemaks), täitekulu 20+ 59 krooni. Kõik nõuded tasumata.

2 (3) Kohtu seisukoht Kohus, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, tugineb avaldust lahendades täitemenetlusregistris kajastuvatele andmetele. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Seega sisaldub selles loetelus kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku § 207 sätestab: (1) Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 lg 1 sätestab: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.1)viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; p.2)kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab: otsuse täitmise aegumine peatub: p.1)ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3)ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitemenetluse seadustiku § 210 sätestab: Kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

Sellisest sõnastusest tuleneb, et ka menetluskulude sissenõudmisele kohaldatakse aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Asudes hindama, kas käesolevas asjas osutatud kohtulahendist tulenevate menetluskulude nõude täitmine on aegunud, tuleb anda hinnang, kas esineb KarS § 82 lg.2 sätestatud täitmise aegumise peatumise aluseid ja millal on otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg.1p.1,2 tähtajast tulenevalt.

Jõgeva Maakohtu 28.04.2005.a otsusega nr 1-116/05 on Viljo Viira süüdi tunnistatud KarS § 199 lg.2 p 4,7 järgi, s.o.teise astme kuritegu ja mõistetud temalt välja sundraha+ kaitsetasu 4541,25 krooni riigi tuludesse. Kohtuotsus jõustus 05.05.2005.a. Seega KarS § 82 lg.1 p.2 sätestatud 3-aastane tähtaeg on tänaseks päevaks möödas. Kohtule ei ole teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Viljo Viira suhtes tehtud otsuse menetluskulude sissenõudmiseks täitmise aegumine peatunuks, s.t. ei ole avaldatud, et Viljo Viira hoidus kõrvale määratud menetluskulude tasumisest, et menetluskulude tasumine oleks edasi lükatud või täitmise tähtaega pikendatud. Seetõttu on menetluskulude sissenõudmine aegunud. Täitemenetlus kriminaalmenetluse kulude sissenõudes loetletud otsuste alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 210, 207 lg 1 alusel. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

3 (3) Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna väljamõistetud kahjunõue, kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käsitletavas täiteasjas, milles nõude täitmine on aegunud, on nõue sisse nõudmata.

Kohtunik Ü.Raag