16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-08-8560

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2009.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-08-8560 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming

Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Kersti Kaljula avalduse T.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised

Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula (asukoht Lõuna 18 Pärnu 80010)

Süüdimõistetu/võlgnik T.Z (isikukood xxx) Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Kohtuistungi toimumise aeg 2.detsember 2009.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik T.Z Prokurör Svetlana Maripuu

1. Asendada T.Z-ile (T.Z) Pärnu Maakohtu 30.juuli 2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-8560 mõistetud rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära so 12 500 krooni üldkasuliku tööga 166 tundi, mis tuleb ära teha kaheteistkümne kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata T.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla

ja kohustada T.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

1-08-8560

2(3) täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu T.Z hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja T.Z-i elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 30.07.2008.a. kohtuotsusega tunnistati T.Z süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus – 250 miinimumpäevamäära (250x50) so 12

500 krooni riigituludesse. Kohus määras, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. 2. 28.08.2009.a. esitas Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale avalduse T.Z-ile karistuse asendamiseks /t.l. 50/. 2.09.2009.a. edastati see alluvuse järgi menetlemiseks Kuressaare kohtumajale /t.l. 49/.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses on alates 27.10.2008.a. täiteasi nr

172/2008/4137 Pärnu Maakohtu 30.07.2008 otsuse alusel T.Z-i suhtes rahalise karistuse 12 500 krooni sissenõudmiseks. Käesolevaks ajaks on nimetatud summa tasumata.

Täituri andmetel ei oma võlgnik vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitur palub ™S § 206 lg 1 alusel otsustada rahatrahvi asendamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on maksmata, kuna tal ei ole T.Z olnud võimalik kõiki tema vastu esitatud nõudeid korraga tasuda. Ta on olnud pikalt töötu ja nüüd leidnud töökoha, kus töötab 3 kuud. T.Z on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

4. Prokurör leiab, et T.Z-i puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

1-08-8560

3(3)

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6). Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu T.Z ei ole käesolevaks ajaks talle

mõistetud rahalise karistuse summat tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine

põhjendatud. Kohus leiab aga, et T.Z-i puhul ei ole rahalise karistuse asendamine

vangistusega otstarbekas ning asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga. T.Z on

selleks oma kirjaliku nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. T.Z-ile mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 12 500 krooni so

250 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 83

päeva. Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb

T.Z-ile määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 166 tundi. Kohus

määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud ja määrab T.Z-i üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. R.Undrest kohtunik