2-17-124330/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

06. märts 2019. a, Tallinn

2-17-124330

H O hagi J V vastu võla nõudes

3 115,90 eurot

Hageja: H O (isikukood XXX ), lepinguline

esindaja advokaat Margot Maksing

Kostja: J V (isikukood XXX ), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kohtuistungil 08.11.2018 ja 07.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista J V (isikukood XXX ) H O (isikukood XXX ) kasuks välja põhivõlg

summas 671,18 eurot, intress summas 2 358,82 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 32,21 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras põhivõlalt summas 671,18 eurot alates 19.01.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja

määrata hageja menetluskuludena kindlaks 2 213,17 eurot.

3.3.

Mõista J V (isikukood XXX ) H O (isikukood XXX ) kasuks välja

menetluskulu summas 2 213,17 eurot.

3.4.

Kohustada J V (isikukood XXX ) tasuma punktis 3.3 väljamõistetud

menetluskuludelt H O (isikukood XXX ) kasuks viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2-17-124330

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. H O (hageja) esitas 30.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J

V (võlgnik, kostja) vastu 2 445,73 euro nõudes. Kohus tegi 07.11.2017 võlgnikule

makseettepaneku,

millele

võlgnik

esitas

21.11.2017

vastuväite.

Pärnu

Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas 07.12.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kostja vastu hagi 18.01.2018. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlg summas 671,18 eurot ja intress summas 2 358,82 eurot. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 32,21

eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras (hetkel 8% aastas) põhivõlalt summas 671,18 eurot alates 19.01.2018 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Hageja, kostja ja H G E (G ) sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2,

mille tingimustel G andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot.

4. 18.01.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud 15 osamakset igakuiselt summas 404,00

eurot ehk osamaksed alates 05.11.2016 kuni 05.01.2018. Kokku on sissenõutavaks muutunud

osamaksed summas 6 060,00 eurot, sh põhivõlg summas 1 342,36 eurot ja intress summas 4

717,64 eurot.

5. Hageja on 18.01.2018 seisuga tasunud kõik eelmises punktis nimetatud 15 sissenõutavaks

muutunud osamakset.

6. Hagejale kui solidaarkohustuse täitnud võlgnikule on üle läinud G nõue kostja vastu (välja

arvatud hagejale endale langevas osas). Kostja on hagejale võlgu ½ igast osamaksest ehk laenu

põhiosa summas 671,18 eurot ja intressi summas 2 358,82 eurot, st kokku 3 030,00 eurot.

7. Kostja oleks pidanud laenu osamaksed tagastama lepingus kokku lepitud kuupäevadel.

Osamaksed muutusid sissenõutavaks igakuiselt alates 05.11.2016. Kostja osamakseid ei

tagastanud ega tasunud ka ½ osamaksest hagejale. Seega on hagejal kostja vastu hagiavalduse

esitamise seisuga lisaks laenu põhiosa nõudele summas 671,18 eurot ja intressinõudele summas

2 358,82 eurot ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest.

8. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kuigi pooled võtavad koos laenu, kohustub

omavahelises suhtes laenu tagastama ainult hageja.

9. Laen ei võetud hageja huvides. Laen on võetud nii varasemate laenude refinantseerimiseks

kui ka hageja kinnisasjal parandustööde tegemiseks. Laenu summa oli 24 000 eurot. Sellest

vähemalt 12 000 eurot kulus kostja poolt ja kostja tarbeks võetud laenude ja järelmaksude

refinantseerimiseks. Kostja oli võtnud erinevaid laene ja järelmakse ning tal ei käinud jõud

enam neist üle. Laenu võtmise eesmärk oli väiksemate laenude kustutamine ja maja

remontimine. Hagejal üksinda ei oleks olnud vaja sellises ulatuses laenu. Esimeses

laenutaotluses oli kirjas, et võetakse laen kostja liisingute refinantseerimiseks. Seda laenu

kasutati sihtotstarbeliselt. Solidaarvõlgnik peab laenu tagastama olenemata sellest, kas ta on

2 (8)

2-17-124330

laenust kasu saanud.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Pooltevahelisest kokkuleppest ja neid siduva kohustuse olemusest tuleneb aga teisiti kui on

sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 69 lg 1 ja lg 2, mistõttu omavahelises õigussuhtes ei ole

kostja kohustatud hagejale tagasi maksma ½ osas 24 000 eurot laenu põhiosa ja

intressimakseid, mida on hageja tasunud G .

12. Laenu 24 000 eurot sai enda käsutusse terves ulatuses hageja. Kostja pole laenust endale

saanud midagi. Sellel põhjusel on hea usu põhimõttega ja õiguste heas usus kasutamise

põhimõttega vastuolus hageja taotlus, et kostja solidaarvõlgnikuna vastutaks hageja ees pooles

ulatuses viimase poolt tasutud laenu põhiosa ning intressimaksete osas.

13. Hagi rahuldamisel tekib olukord, milles hageja saab enesele terves ulatuses laenust 24 000

eurot tulenevad hüved (eelmiste laenude kustutamine, hageja kinnistu parendamine), lisaks

hageja saab kostja käest poole saadud laenust ning intressist.

14. Kostja tegi hagejaga abielus olles oma lahusvara arvelt parendusi hageja lahusvaraks

olevale XXX asuvale elamule ning finantseeris oma lahusvara arvel samasse elamusse

majapidamises oluliste kodumasinate ostmist. Kõik parendused ja kodumasinad on 100%

käesoleval ajal hageja otseses valduses. Osaliselt need parendused tehti kostja poolt

järelmaksude ja tarbijakrediidilepingute abil. Kostjale teadaolevalt nimetatud krediidilepingud

ja järelmaksulepingud lõpetati hageja poolt tarbijakrediidilepinguga saadud 24 000 euro arvel.

15. Hageja lubas kostjale muuta abieluvararežiimi selliselt, et kostja saab elamu mingis osas

endale.

16. Kostjat oli vaja ainult selle laenu saamiseks. Hageja enda pangakontod olid kohtutäituri

poolt arestitud erinevates täitemenetlustes.

17. Laen oli mõeldud peamiselt maja parendamiseks. Küttesüsteemi parendamiseks. 2016 a.

oktoobris väljaminev makse hageja kontolt summas 4605 eurot läks krediidilepingu

lõpetamiseks, mis oli seotud küttesüsteemi paigaldamiseks elamusse. Ülejäänud raha on läinud

mööbli ja haljastuse ostmiseks.

18. Hageja on vägivaldne, mistõttu kostjal puudub võimalus mistahes asjade kättesaamiseks

XXX kinnistult.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Hageja, kostja ja G sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr

L61005-2, mille tingimustel G andis hagejale ja kostjale laenu summas 24 000 eurot.

-

Hageja ja kostja on laenulepingus G suhtes solidaarvõlgnikud.

-

18.01.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud 15 osamakset summas 6

060,00 eurot, sh põhivõlg summas 1 342,36 eurot ja intress summas 4 717,64 eurot.

3 (8)

2-17-124330

- Hageja on 18.01.2018 seisuga tasunud kõik eelmises punktis

nimetatud 15 sissenõutavaks muutunud osamakset.

21. Vaidluse all on kas kostja on vaatamata sellele, et ta on laenulepingus G suhtes

solidaarvõlgnikuks, kohustatud hagejale tasuma kostjale langeva osa kohustusest.

22. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg

2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste

solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle langevas osas.

Kui solidaarvõlgnike omavaheline kokkulepe puudub ja kui ka muid vastutuse ulatuse

ebavõrdselt jagunemise asjaolusid ei õnnestu tuvastada, jaguneb vastutus solidaarvõlgnike

sisesuhtes võrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, et pooltel oli

kokkulepe selles, et vastutus nende sisesuhtes ei jaguneks võrdselt. Seega peab kohus hindama,

kas esines alus poolte võrdsusest kõrvale kalduda tulenevalt kohustuse olemusest.

23. Kohus leiab, et asjaolu, kes solidaarvõlgnikest sai saadud laenu enda käsutusse, ei muuda

VÕS § 69 lg 1 sätestatud võrdse vastutuse põhimõtet. Kohustuse olemusest tulenevalt on aga

võimalik poolte võrdse vastutuse põhimõttest kõrvale kalduda. Selleks tuleb hinnata, mis

eesmärgil oli G laen võetud ja kuidas seda kasutati.

Kohtule esitatud 05.10.2016 laenulepingu nr L61005-2 p 1.3 kohaselt on laenusumma

sihtotstarbeks laenude refinantseerimine ja maja remont. (tl 28-33). 04.10.2016 kinnisvaralaenu

taotluse kohaselt on raha kasutamise otstarbeks mõlema taotleja puhul märgitud

refinantseerimine ja maja remont. (tl 45-46). 30.09.2016 kinnisvaralaenu taotluse kohaselt on

raha kasutamise otstarve hageja osas märgitud „Kõikide abikaasa laenude, liisingute

kustutamine. Vannitoa renoveerimine. Maja 1 korrusel laminaadi asendamine kiviga.“ Kostja

osas on laenutaotluses märgitud raha kasutamise otstarve „Kõikide laenude, liisingute

kustutamine. Vannitoa renoveerimine. Maja 1 korrusel laminaadi asendamine kiviga.“ (tl

57-58). Hageja selgitab kahel laenutaotlusel erinevat raha kasutamise sihtotstarvet sellega, et

esialgses versioonis oli raha kasutamise sihtotstarve esitatud detailsemalt, kuid vastavalt

laenuandja soovitustele märgiti see lõplikus taotluses üldisemalt. Kostja ei ole hageja

sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud.

Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et G laenu kasutati osaliselt hageja ja kostja

ühise elukoha renoveerimiseks ning osaliselt kostja nimel varasemalt võetud laenude ja

liisingute refinantseerimiseks.

24. Kostja väitel olid ka varasemad kostja poolt võetud laenud võetud eesmärgiga XXX

kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks. Hageja vaidleb sellele vastu. Kostja esitas

kohtule tsiviilasjas nr 2-17-17920 kohtule kostja poolt esitatud hagiavalduse, milles on

märgitud, et kostja võttis laenu 15.10.2015 AS-ilt L F küttesüsteemi

paigaldamiseks, kostja ostis järelmaksuga veeboileri, krundi kujundamiseks ostis kostja

järelmaksuga lilled ja puud, kostja ostis järelmaksuga kodutehnika (televiisori,

mikrolaineahju, pesumasina jm) ja mööbli ning voodipesu. (tl 47-50). Hageja vaidleb sellele

tõendile vastu. Kohus nõustub hagejaga, et antud tõend ei tõenda kostja poolt laenude ja

järelmaksude võtmist. Tegemist on teises menetluses koostatud menetlusdokumendiga, mis

sisaldab kostja väiteid. Oma käesolevas asjas esitatud väiteid ei saa menetlusosaline tõendada

teises menetluses sama menetlusosalise poolt esitatud väidetega.

Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja poolt oleks varasemalt võetud laene, millega

oleks soetatud mingit vara XXX kinnistu renoveerimiseks, parendamiseks või sisustamiseks.

4 (8)

2-17-124330

25. Kohtu hinnangul tuleb poolte võrdsusest kõrvalekaldumise asjaolusid VÕS 69 lg 1 puhul

hinnata solidaarkohustuse võtmisel. Seetõttu ei oma tähtsust, milliseks kujuneks poolte suhe

pärast laenukohustuse võtmist. Samuti ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja on

vägivaldne ja kostja ei saa oma asju hagejalt kätte. Asjade kättesaamise raskus või selle

võimatus ei muuda poolte vahel solidaarkohustuse võtmisest ja selle täitmisest tekkivat

võlasuhet. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja poolt esitatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus (tl 44).

26. Vaidlust ei ole selles, et solidaarkohustuse võtmise ajal olid pooled abielus ja XXX kinnistu

oli poolte ühiseks elukohaks. Vastavalt 15.06.2017 Harju Maakohtu määrusele

lahutati poolte abielu alates 15.06.2017. (tl 43).

Kohus leiab, et kooselust tulenevate kohustuste kandmisest ei saa tuletada ühe või teise poole

õiguste kuritarvitamist seoses sellega, kes ja kui palju panustas kooselu ajal. Ühist

majapidamist omavate isikute puhul ei saa eeldada, et kulutused ühisele majapidamisele peaks

jagunema võrdselt. Eelduslikult ongi poolte võimalused selleks erinevad. (vt Riigikohtu 03.

detsembri 2014. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14). Samuti ei saa solidaarkohustuse võtmisel

poolte sisesuhtes poolte vahelise võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda põhjusel, et poolte

suhted hiljem halvenesid ja kooselu purunes. Sellist riski ei saa solidaarkohustuse võtmisel

ühegi solidaarvõlgniku kanda jätta.

27. Tulenevalt sellest, et tegemist oli ühist majapidamist omavate abikaasadega ei ole kohtu

hinnangul käesolevas asjas asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja pangakontode

arestimise tõttu ei saanud hageja ise laenu võtta ja seetõttu pidi seda tegema kostja.

28. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tuvastatud mingit sellist kohustuse olemust,

millest tulenevalt saaks kõrvale kalduda poolte vahelise võrdse kohustuste kandmise

põhimõttest. Tuvastatud asjaoludel on osa laenust võetud ühise kooselu ajal poolte kasutuses

oleva elamu parendamiseks ning osa laenust kostja varasemate laenude refinantseerimiseks.

Kohtu ette ei ole toodud mingeid erandlikke asjaolusid, millest saaks antud olukorras järeldada

kostjal väiksemat kohustuse osa kui hagejal.

29. Lisaks on võimalik anda hinnang isiku subjektiivsete õiguste teostamisel hea usu

põhimõttega kooskõlas. Kostja leiab, et hea usu põhimõttega on vastuolus hageja poolt nõude

esitamine seoses sellega, et kostja ei saanud saadud laenust lõppkokkuvõttes midagi. Seega

tuleb kohtul hinnata, kas hageja sisuliselt kuritarvitab oma õigusi nõudes kostjalt tema osa.

Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise

kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Seaduses sätestatud õiguste teostamise pahauskseks

lugemine saab toimuda väga erandlikel asjaoludel.

Kohtu hinnangul ei saa hageja käitumist antud juhul pahauskse käitumisena käsitleda. Hea usu

põhimõtte üheks funktsiooniks on õiguste kuritarvitamise keeld. Õiguste kuritarvitamise

tuvastamiseks tuleb hinnata, kas poole käitumine on aus ja õiglane. Hageja väitel on G võetud

laenu osaliselt kostja varasemate laenude refinantseerimiseks ja hageja väitel oli tegemist

kostja isiklikuks otstarbeks kasutatud laenudega. Kostja väitel kasutati ka varasemad laenud

kõik XXX kinnistu jaoks. Teise poole pahausksusele tuginemisel peab antud pool seda ka

tõendama. Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama, et tegemist on XXX kinnistu jaoks

kasutatud laenudega. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega ei saa käesolevas asjas tuvastatuks

lugeda, et kostja poolt varasemalt võetud laenud oleksid võetud XXX kinnistu jaoks. Seega ei

saa kohus asuda käesolevas asjas seisukohale, et kogu

5 (8)

2-17-124330

G võetud laenust oleks kasu saanud ainult hageja.

30. Kostja väitel lubas hageja kostjale muuta abieluvararežiimi selliselt, et kostja saab elamu

mingis osas endale. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud, kostja ei ole selle

tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud.

31. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks G

saadud laenu kasutanud sihtotstarbe kohaselt ei oma hageja käitumise heausksuse hindamisel

tähtsust. Asjas saab tähtsust omada ainult see, kas antud laenust on kasu saanud hageja

ainuisikuliselt või mitte.

32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kostja vastu ½ ulatuses tasutud

laenusummast nõude esitamisel käitunud kostja suhtes pahauskselt oma õigusi kuritarvitades.

Pahauskset käitumist ei saa tuletada sellest kui kohustuse täitnud solidaarvõlgnik realiseerib

oma seadusest tulenevat nõuet.

33. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale ½ hageja poolt tasutud 15 osamaksest summas 6

060,00 eurot, so kokku 3 030,00 eurot, millest põhiosa moodustab 671,18 eurot ja intress 2

358,82 eurot.

34. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue. Hageja väitel muutusid osamaksed

sissenõutavaks igakuiselt alates 05.11.2016. Kohus nõustub hageja sellise käsitlusega. Rahaline

kohustus muutub sissenõutavaks kui võlausaldaja võib võlgnikult nõuda selle täitmist. Ühe

solidaarvõlgniku poolt võlausaldajale kohustuse täitmisega läheb võlausaldaja nõue teiste

solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle langevas osas, kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule

üle. Seega saab sellest hetkest nõuda ka kohustuse täitmist teiselt solidaarvõlgnikult. TsMS §

367 alusel on põhjendatud ka hageja edasiulatuva viivise nõue. Kohus rahuldab hageja viise

nõude summas 32,21 eurot ning nõude mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

põhivõlalt summas 671,18 eurot alates 19.01.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Tulenevalt hagi rahuldamisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

36. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

37. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot, õigusabiteenuse kulud

summas 2 100 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud ning õigusabiga

kaasnevad kulud 50,76 eurot (sidekulud, paljundamine, kullerteenused jmt). Kokku

menetluskulud summas 2 450,76 eurot.

38. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised

menetlustoimingud ja nendeks kuluv aeg põhjendatud järgmiselt:

25.10.2017 - asja materjalidega tutvumine - 25 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

30.10.2017 - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine - 35 min. Kohtu

hinnangul põhjendatud.

04.01.2017 - kohtumäärusega tutvumine ja selle kliendile edastamine - 05

min. Kohtu

6 (8)

2-17-124330

hinnangul põhjendatud.

16.01.2018 - hagiavalduse koostamine - 1h 35 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

18.01.2018 - hagiavalduse täiendamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine - 10 min. Kohtu

hinnangul põhjendatud.

22.03.2018 - kostja vastusega tutvumine - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

03.04.2018 - 02.04.2018 kohtumäärusega tutvumine - 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

10.04.2018 - hageja arvamuse koostamine - 1h 00 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

12.04.2018 - hageja arvamuse koostamine - 1h 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

20.06.2018 - nõupidamine kliendiga - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

07.11.2018 - ettevalmistamine kohtuistungiks - 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

07.11.2018 - menetluskulude nimekirja ettevalmistamine - 30 min. Kohtu hinnangul ei ole

antud menetlustoiming põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole õigusabi

vajalik.

08.11.2018 osalemine kohtuistungil – 1h 15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

12.11.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile – 15 min.

Kohtu hinnangul põhjendatud.

13.11.2018 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, dokumentidega tutvumine

– 45 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

21.11.2018 nõupidamine kliendiga, kaaskirja koostamine esitatavatele tõenditele - 1h 15 min.

Kohtu hinnangul põhjendatud.

22.11.2018 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, kaaskirja koostamine

esitatavatele tõenditele – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

17.12.2018 kostja 14.12.2018 seisukohaga tutvumine – 15 min. Kohtu hinnangul

põhjendatud.

09.01.2019 hageja seisukoha koostamine kostja 14.12.2018 menetlusdokumendi kohta – 1h

15 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

05.02.2019 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min. Kohtu hinnangul ei ole antud

menetlustoiming põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole õigusabi vajalik.

05.02.2019 nõupidamine kliendiga – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

07.02.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine – 30 min. Kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka 07.02.2019 kohtuistungil osalemine 1 tunni ja 8 minuti

ulatuses.

39. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 14 tundi ja 43

minutit.

40. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 120 eurot (koos käibemaksuga

144 eurot). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS

§ 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest mahtu ja

vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus peab

põhjendatuks tunnitasu määra 130 eurot koos käibemaksuga.

7 (8)

2-17-124330

41. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabiteenuse kuluks 1 913,17 eurot.

42. Kohus nõustub kostjaga, et õigusabiga kaasnevad kulud 50,76 eurot (sidekulud,

paljundamine, kullerteenused jmt) peaksid sisalduma juba õigusabiteenuse sees ehk peaksid

olema kajastatud tunnihinnas. Seega ei ole eraldi nimetatud kulude eest menetluskulude

nõudmine põhjendatud.

43. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2 213,17 eurot (=300

eurot riigilõiv + 1 913,17 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks

välja.

44. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

kostjal

tasuda

hagejale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

8 (8)