2-18-2463/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

06. märts 2019. a, Tallinn

2-18-2463

A K´i hagi F Ni vastu kahju hüvitamise nõudes

231,48 eurot

Hageja: A K (isikukood xxx) Kostja: F N

(isikukood xxx)

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A Ki hagi F Ni vastu rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab

loa otsuse

edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi

2-18-2463

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.

Kohus teeb otsuse kirjeldava osata ja piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse

otsuses, mille kohus teeb lihtsustatud põhjendava osaga, analüüsima tõendeid ega märkima,

miks kohus mõnda tõendit ei arvesta.

Hageja nõuded ja poolte seisukohad

1. A K (hageja) esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse F N (kostja) vastu. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 231,48 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena on käsitletav ka varguse

toimepanemine. Samuti on kahju hüvitamist võimalik nõuda VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis

näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

Hageja peab tõendama kahju tekkimise, kostja rikkumise ning põhjusliku seoses kahju ja

kostja käitumise vahel.

5. Vaidlust ei ole selles, et hageja pangakaart oli kostja valduses ning kostja kasutas seda

pangakaarti. Kostja on seda asjaolu oma 21.10.2018 kohtule edastatud kirjas kinnitanud.

Vaidluse all on, kas kostja tegi seda hageja nõusolekul või mitte.

6. Kohtule esitatud 09.02.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise

määrusest nähtuvalt on hageja kinnitanud kannatanuna ülekuulamisel, et tema pangakaart läks

26.09.2016 paiku kaduma. Samas on kostja kinnitanud, et hageja andis talle oma pangakaardi,

palus osta jooki ja võtta välja sularaha. Sularahaautomaadi turvakaamera fotodelt nähtuvalt on

prokuratuuri määruse kohaselt sularaha välja võtnud kostjaga sarnane isik. A L on

2 (3)

2-18-2463

kriminaalasjas ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et hageja andis kostjale ise

pangakaardi ja palus viina osta. Hageja ütlustest nähtub, et 26.09.2016 tuli hagejale külla mitu

isikut. Tunnistajate I E ja A L ütlustest nähtub, et hageja juures tarvitati sel päeval alkoholi ja

pidutseti. Seda kinnitab ka kostja oma ütlustes. Kostja ütluste kohaselt kestis pidu 4 päeva. (tl

110-111).

7. Kohtu hinnangul ei ole poolte ühisest pidutsemisest ja alkoholi tarvitamisest tulenevalt

välistatud, et hageja võis kostjale pangakaardi poes käimiseks ja raha väljavõtmiseks anda

vabatahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditest võimalik teha ühest järeldust selle

kohta, et kostja poolt hageja pangakaardi kasutamine oleks olnud lubamatu. Samuti ei saa

kohus teha ühest järeldust selle kohta, millises ulatuses kasutati pangakaarti ühise peo jaoks ja

millises ulatuses võidi seda kasutada kostja või kellegi teise isiklikes huvides. Seega on

selgusetu ja tõendamata, mida tehti lõpuks hageja pangakaardiga ostetud kaupadega ja

väljavõetud sularahaga ning kas seda saab käsitleda täies ulatuses hagejale tekkinud kahjuna.

8. Kohus ei võta arvesse P T poolt allkirjastatud seletuskirja, kuna tegemist ei ole nõutavas

menetluslikus vormis tõendiga. Ütluste andmiseks tunnistaja poolt on ette nähtud kindel kord,

hageja ei ole tunnistaja ülekuulamiseks taotlust esitanud.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt hagejale kahju tekitamine tõendatud ja hagi tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kostja ei ole

käesolevas asjas menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest,

et kostja oleks menetluskulu kandnud. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

3 (3)