Legislator Case Law & Legislation
1-19-92/7 AI generated

1-19-92/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-19-92/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-92 ( ) 18284000523 Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi P.G tuses süüdis KarS § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav P.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx

Legislator headnote

AI generated

1-19-92/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 25.01.2017.a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 22.12.2018.a kella 21.20 ajal Viljandi linnas Carl Robert Jakobsoni tänav 4a juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing procedural objections authorization to sue dismissal during probation deficiency of pledge authorized signatory
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-92 ( ) 18284000523 Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi P.G tuses süüdis KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav P.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindu

249 kohus otsustas: des kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

1. Tunnistada P.G (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 423

1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) vangistust kuud .

KarS § 24.12.2018, s.o 3 (kolm) päeva

1 alusel arvata eelvangistuse aeg 22.- lg

mõistetud karistusaja hulka ja lugeda P.G-le veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus)

kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täieli

73 lg- 1 ja 3 te kult tingimisi kohaldamata. Määrata aastat ning mõistetud vangis P.G-le katseaeg 2 (kaks) tust

6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui

P.G ei

pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

2. Menetluskulud amine

e hüvit :

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.G-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot

ja

eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 900 (üheksasada) eurot tasumisele ositi aasta jooksul 19.a. aprillikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20

menetluskulu osa 75 (seitsekümmend viis) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25.

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring

- konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt süstemaatilise mootorsõ on P.G toime pannud kuriteona iduki

juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 25.01.2017.a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 22.12.2018.a kella 21.20 ajal Viljandi linnas Carl Robert Jakobsoni tänav 4a juures mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kirjeldatud tegevusega rikkus P.G Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Samuti oli P.G eelnevalt kirjeldatud kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,74 mg/l kohta.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231

järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.G eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2018. a kuni 24.12.2018. a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temale veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi - täitmisele pööramata, kui P.G ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis lged, vastavuses õiguslik eseme asjaolud se u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga al o 810 eurot. ammäära, s.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava l uurimisel on määratud hüvitamisele P.G kaitsja esinemise eest kohtueelse kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 - . lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

900 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku :

sundraha 810 eurot ja

90 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et riigi õigusabi tasu

kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi o aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

P.G on kahtlustatavana kinni peetud 22.-24.12.2018, seega on P.G viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

3 päeva. KarS § 68 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint