1-18-6401/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-6401

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-6401 (18230100690)

Kohtukoosseis

kohtunik Elina Elkind, rahvakohtunikud Ly Kovanen ja

Aadu Jõgiaas

Sekretär

Berit Paluoja

Tõlk

Natalija Mehh, Ingrid Oja

Kriminaalasi

Orest Bitševi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

ning § 424 lg 2 järgi ja Jelena Bubnova süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p 1 üldmenetluses

Süüdistatav

Orest Bitšev (isikukood 37410190254, elukoht xxx,

määratlemata kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel:

vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras

karistatud, sh Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi viie aasta ja ühe kuu

pikkuse vangistusega; tõkend – vahistamine alates 7.

märtsist 2018)

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)

Süüdistatav

Jelena Bubnova (isikukood 46602100322, elukoht xxx,

määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel: vene

keel, töökoht puudub, kehtivaid kriminaalkaristusi ei

ole; tõkend – elukohast lahkumise keeld)

Kaitsja

Vandeadvokaat Raivo Bergson (määratud korras)

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika

Almann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Orest Bitšev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle

karistusena vangistus 7 aastat.

2. Tunnistada Orest Bitšev süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel,

karistades Orest Bitševi vangistusega 8 aastat.

4. KarS § 68 lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja lugeda karistuse

kandmist alates 7. märtsist 2018.

5. Kohaldada Orest Bitševile KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt

laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale

ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

7. Orest Bitševile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Orest Bitševile kuuluv sularaha

1180 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

9. Tunnistada Jelena Bubnova süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda

vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

10. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jelena

Bubnova 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: isik on kohustatud elama kohtu

määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

alluma

kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

11. KarS § 75 lg 2 p 21 kohaselt kohustada Jelena Bubnovat käitumiskontrolli ajal mitte

omama või tarvitama narkootilisi aineid ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema

narkootilisi aineid käitlevate või selle eest süüdi mõistetud isikutega.

12. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Jelena Bubnovale määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12. veebruarist 2019.

13. Jelena Bubnovale kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

14. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Orest

Bitševilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2028 eurot,

joobeseisundi tuvastamise kulu 563 eurot, 2/3 narkootilise aine ekspertiisiga nr 18E-

AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 112 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-

GE0163 seotud menetluskulu 456 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0210 seotud

menetluskulu 114 eurot, narkootilise aine ekspertiisiga nr 18EAN0238 seotud

menetluskulu 84 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 1350 eurot, kokku 4707 eurot.

15. Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99919700007104 ja selgitus „Orest Bitšev, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja

sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

16. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et Orest Bitšev peab tasuma menetluskulud

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 392 eurot 25 senti.

17. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena

Bubnovalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 830 eurot, 1/3

narkootilise aine ekspertiisiga 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 56

eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0675 seotud menetluskulu 57 eurot ning esimese

astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 2293 eurot.

18. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et Jelena Bubnova peab tasuma

menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu

jooksul 191 eurot 8 senti ja 12. kuul 191 eurot 12 senti.

19. Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99919700007117 ja selgitus „Jelena Bubnova, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud

ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

20. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud

aine konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

21. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Orest Bitševi poolt kuriteo matkimise käigus üle antud

sangadega kilekott, minigrip kilekotid ja kilepakend, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kui väärtusetu asi.

22. 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja

videofailidega jätta kriminaaltoimikusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 6. märtsil 2019 kell 14.00. Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu

kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest

eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 6. märtsil 2019 kell 14.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Orest Bitševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12.

peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega tunnistati süüdi

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi), käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Jelena Bubnovaga

suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud

koguses, narkootilist ainet metamfetamiini. Nimelt omandas Orest Bitšev ebaseaduslikult

eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet

metamfetamiini sisaldavat pulbrit (metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi),

mille toimetas vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Jelena Bubnova korterisse

asukohaga Tallinnas xxx, kus Jelena Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses

ja pakendas müügikogusteks ning andis seejärel tagasi Orest Bitševile, kes andis seda

ebaseaduslikult edasi kohtueelses menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele.

Osa nimetatud metamfetamiinist andis Orest Bitšev ebaseaduslikult edasi A Mile:

-

08.02.2018 kell 18.32 andis Orest Bitšev läbi Tallinnas xxx asuva kortermaja juures

oleva peidiku A Mile edasi kolm väiksemat minigrip kilekotti ja ühe suurema minigrip

kilekoti, milles oli kokku 61,23 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 8,34 grammi

puhast metamfetamiini ning mille eest A M andis Orest Bitševile 950 eurot;

-

19.02.2018 kell 16.16 andis Orest Bitšev Tallinnas xxx asuvas korteris A Mile edasi

kilepakendi, milles oli 0,98 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,22 grammi puhast

metamfetamiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi

on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele

joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul.

Seega pani Orest Bitšev toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükki 1. jaos

sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Orest Bitševi selles, et ta juhtis tahtlikult 19.04.2017 kella 21.00 paiku

Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(EKEI uuringuakti nr 758T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist amfetamiini, kokaiini,

klonasepaami metaboliiti, tetrahüdrokannabinooli ning Orest Bitševil esines narkootiline

joove).

Samuti juhtis ta tahtlikult 06.10.2017 ajavahemikul 14.45 kuni 15.01 Tallinnas xx puiestee ja

xx tänava ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI

uuringuakti nr 1856T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist karfentanüüli, tramadooli,

metadooni, zopiklooni ning Orest Bitševil esines narkootiline joove).

Samuti juhtis ta tahtlikult 24.11.2017 kella 22.56 paiku Tallinnas xxx tänava ja xx tee ristmiku

juures, liikudes xxx tänava suunas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2138T kohaselt tuvastati Orest Bitševi uriinist

amfetamiini, metadooni, norfentanüüli, alprasolaami, spice, klonasepaami metaboliiti,

zopiklooni, tetrahüdrokannabinooli ning Orest Bitševil esines narkootiline joove).

Seeläbi rikkus Orest Bitšev liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille

kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega pani Orest Bitšev toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Jelena Bubnovat süüdistatakse selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Orest

Bitševiga suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks

mõeldud koguses, narkootilist ainet metamfetamiini.

Nimelt omandas Orest Bitšev ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt

mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit

(metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi), mille toimetas vastavalt eelnevale

omavahelisele kokkuleppele Jelena Bubnova korterisse asukohaga Tallinnas xxx, kus Jelena

Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses ja pakendas müügikogusteks ning

andis seejärel tagasi Orest Bitševile, kes andis seda ebaseaduslikult edasi kohtueelses

menetluses tuvastatud ja tuvastamata isikutele.

Osa nimetatud metamfetamiinist andis Orest Bitšev ebaseaduslikult edasi A Mile:

-

08.02.2018 kell 18.32 andis Orest Bitšev läbi Tallinnas xxx asuva kortermaja juures

oleva peidiku A Mile edasi kolm väiksemat minigrip kilekotti ja ühe suurema minigrip

kilekoti, millistes oli kokku 61,23 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 8,34

grammi puhast metamfetamiini ning mille eest A M andis Orest Bitševile 950 eurot;

-

19.02.2018 kell 16.16 andis Orest Bitšev Tallinnas xxx asuvas korteris A Mile edasi

kilepakendi, milles oli 0,98 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,22 grammi puhast

metamfetamiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi

on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele

joobe tekitamiseks 0,3 grammist ainest puhtal kujul.

Seega pani Jelena Bubnova toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Süüdistuse kohaselt heidetakse Orest Bitševile ja Jelena Bubnovale ette narkootilise aine

(metamfetamiini) käitlemist kaastäideviijatena (grupis). Süüdistuse sisu kohaselt tegutsesid

isikud ühiselt ja kooskõlastatult, kuid nende rollid teo toimepanemisel olid erinevad. Seetõttu

hindab kohus iga süüdistatava panust ja seejärel analüüsib seda, kas nende tegevus on käsitatav

kaastäideviimisena.

5. Kohus leiab, et O. Bitševi tegevus narkootilise aine ehk metamfetamiini käitlemisel on

tõendatud eeskätt tunnistaja A Mi kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt ta omandas

süüdistavalt kahel korral narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Tunnistaja

selgitas, et teab O. Bitševit, keda tema tundis eeskätt „xxx“ kui isikut, kes ostis tunnistajalt kui

narkootilise aine müüjalt fentanüüli, umbes 2017. a novembrist. Detsembris või jaanuaris

pakkus O. Bitšev tunnistajale aga ise narkootilist ainet müügiks ja tegemist oli amfetamiiniga.

Tunnistaja nõustus sellega ja samal ajal tegi ta ka koostööd politseiga, kellele teatas narkootilise

aine käitlemisest. Süüdistatav pakkus narkootilist ainet hinnaga 13 eurot/gramm, mis on

tunnistaja ütluste kohaselt tavapärasest mõnevõrra kõrgem hind, kuid on aktsepteeritav

tulenevalt aine kvaliteedist. Esimesel korral, mis võis toimuda ka süüdistuses nimetatud

kuupäeval (8. veebruar 2018), kuigi tunnistaja kuupäeva täpselt ei mäleta, leppisid nad

tunnistaja kodus narkootilise aine müügis kokku ja O. Bitšev lubas tuua ainet ühe tunni pärast.

Süüdistatav lahkus, tuli tagasi umbes 10 minuti pärast ja ütles tunnistajale, et nad peavad majast

väljuma. A. Mi maja nurga taga oli lumes läbipaistev kilekott, mille sees oli amfetamiin.

Tunnistaja võttis paki endaga koju kaasa ja andis üle politseile, kes kaalus seda ainet, mistõttu

A. M sai teada, et ainet on vähem kui olema pidi. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, et ainet

oli pakis lubatust vähem ja nad arutasid seda hiljem süüdistatavaga, kes lubas olukorda

selgitada. Narkootilist ainet nimetati omavahelises vestluses muu hulgas „belkaks“ või

„ketiks“. Järgmisel korral leppisid nad süüdistatavaga kokku, et A. M ostab O. Bitševilt 300

grammi amfetamiini hinnaga samuti 13 eurot/gramm, mille eest tunnistaja andis süüdistatavale

üle ka raha, kuigi süüdistatav tagastas osa rahast kui eelmisest korrast jäänud võlga. Seejärel

liiguti koos väidetavasti narkootilise aine järele, kuid vahepeal läks süüdistatav kasiinosse,

tunnistaja arvates selleks, et raha vahetada. Edasi mindi bussiga xxx, kus O. Bitšev palus

tunnistajal oodata tankla juures ja ise läks baari, eeldatavasti narkootilise aine järele, kuid ei

tulnud tagasi. Kui A. M läks teda baari otsima, oli süüdistatav koos rahaga kadunud ega

vastanud enam ka telefonikõnedele. Samuti kinnitas tunnistaja, et enne seda juhtumit pakkus

süüdistatav talle ühel korral n-ö proovikogust narkootilist ainet, mille A. M andis samuti üle

politseile. Kohtu hinnangul ei esine tunnistaja ütlustes vastuolusid või ebatäpsusi sel määral,

mis tingiks nende pidamist ebausaldusväärseks. Tunnistaja ei eita, et ta tegi O. Bitševilt

narkootilise aine ostmisel koostööd politseiga ja seda kinnitavad ka jälitustoimingute protokoll

ning jälitustoimiku andmed, kuid kohtu arvates ei muuda see A. Mi ütlusi iseenesest

ebausutavaks.

6. Tunnistaja A. Mi ütlusi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll koos sellele lisatud fototabeli

ja salvestistega (kd II, tl 1-65), mis kajastab tunnistaja ja süüdistatava vahelisi vestlusi ning

isikute kohtumisi. Sellest nähtub, et 10. jaanuaril 2018 toimus O. Bitševi ja tunnistaja vahel

kohtumine ja vestlus, mille kohaselt A. M küsib süüdistatava käest, kas O. Bitšev saab talle

hankida „belkat“, umbes 100 grammi ja mõistliku hinnaga. Süüdistatav kinnitab, et kui saab,

siis 13 eurot/gramm ja lubab võtta ühendust (kd II, tl 5-6). 30. jaanuaril 2018 võtab A. M

süüdistatavaga ühendust ja toimub kohtumine, kus arutatakse muu hulgas „tjaga“ (fentanüüli)

ja „belka“-ga (amfetamiin) seonduvat ning O. Bitšev uurib tunnistaja aadressi, lubades siis

kaupa tuua. Samas muretseb süüdistatav selle pärast, et nende vestlusi võidakse pealt kuulata,

mistõttu tuleb kokku leppida mingi konspireeritum suhtlemise viis. Samuti küsib tunnistaja, kas

hinda saaks alandada 11 euroni/gramm, mille peale süüdistatav kinnitab, et sel juhul ei saa

tõenäoliselt head asja. Vestlustest võib järeldada, et arutatakse narkootilise aine müüki (kd II,

tl

11-24).

Protokollist

nähtub,

et

8. veebruaril

2018

väljastati

A. Mile kuriteo matkimiseks 1100 eurot sularaha (jälitustoimingu protokolli lisa fototabel, foto

nr 1), mille matkija pidi kokkusaamisel üle andma O. Bitševile, kui saab tema käest lubatud

100 grammi amfetamiini. 8. veebruaril 2018 helistab A. M O. Bitševile ja lepitakse kokku

kohtumine, kusjuures selle pakub välja süüdistatav. Kohtumine toimub samal päeval A. Mi

kodus kell 18.21-18.30, kus süüdistatav teatab tunnistajale, et saab 80 kaheteistkümnega ehk

siis kokku 960. Süüdistatav teatab muu hulgas, et ei ole mõtet mõelda, tegemist on normaalse

kaubaga. Seejärel toimub raha lugemine ja süüdistatav ütleb tunnistajale, et kaup on väljas

trepikoja juures ning A. M väljub ja on võimalik aru saada, et O. Bitšev näitab talle pakendi

asukohta. 8. veebruaril 2018 kell 20.37 annab matkija politseile üle läbipaistva kilekoti, milles

omakorda minigrip kilekott, milles omakorda minigrip kilekotid valge pulbrilise ainega, mille

kaal u 67,6 grammi (8. veebruari 2018. a üleandmise-vastuvõtmise akt, jälitustoimingu

protokolli lisa, kd II, tl 66). Selle koguse sai matkija xxx maja sissepääsu lähedalt lumehangest

kell 18.32, peidiku asukohta näitas matkijale O. Bitšev kokkusaamisel. Sama päeva õhtul kell

22.07 helistab A. M O. Bitševile ja teatab, et on toimunud mingi jama, sest ei ole 80, vaid 67

grammi ning küsib, kas süüdistatav kontrollis, millele süüdistatav vastab eitavalt. Järgmisel

päeval saadab süüdistatav tunnistajale sõnumi, milles küsib, mis oli „ketikese“ kaaluks, kas 67

grammi ja palub tagasi helistada (kd 2, tl 25-34). Seejärel suheldakse veel mõnel korral ja 16.

veebruaril 2018 toimub järgmine kohtumine, kus O. Bitšev küsib A. Milt, kas viimane soovib

veel kaupa, mille peale tunnistaja kinnitab, et seekord võtaks 300 grammi kahe peale, sest on

veel üks isik, kes on huvitatud. O. Bitšev selgitab, et ega tal endal kaupa ei ole, tuleb inimestega

ühendust võtta ja praegu on keeruline aeg, kuid lubab anda teada, kui palju on võimalik A. M

kinnitab seejuures süüdistatavale, et tunnistaja soovib just O. Bitševiga tehingut teha, sest tema

kauba peale ei ole keegi kaevanud. Samas arutatakse ka seda, miks eelmisel korral jäi lubatust

13 grammi puudu ja O. Bitšev kinnitab, et ei tea põhjust; see oli ka tema jaoks uudis ning ilmselt

tuleb otsida uut kontakti (kd II, tl 36-40). Protokolli kohaselt väljastati kuriteo matkimise jaoks

matkijale 3600 eurot sularaha, mille matkija pidi andma kokkusaamisel O. Bitševile, kui saab

tema käest amfetamiini (jälitustoimingu protokolli lisa, fototabeli fotod nr 2 ja 3). 19. veebruaril

2018 kell 16.14 tuli süüdistatav tunnistaja juurde, kus arutatakse hinda ja võimalikke tehinguid

ja süüdistatav kinnitab, et alla 13 eurot/gramm praegu midagi head ei saa. 19. veebruari 2018.

a üleandmise-vastuvõtmise aktist (jälitustoimingu protokolli lisa, kd II, tl 84) nähtub, et matkija

andis politseile üle kilepakendi, milles valge pulbriline aine. See pidi olema „proovikas“, mille

andis matkijale O. Bitšev. Kuriteo matkimise eesmärgil väljastati matkijale veel 300 eurot

sularaha (jälitustoimingu protokolli lisa, fototabeli foto nr 4). Seejärel 19. veebruaril 2018 kell

17.35 toimub kohtumine A. Mi ja O. Bitševi vahel, kus antakse süüdistatavale raha üle,

arutatakse erinevate ainete omaduste üle, misjärel O. Bitšev teatab, et kaupa tal kaasas ei ole ja

tuleb sellele järgi minna xxx, xxx baari. Seejärel vestlus jätkub, O. Bitšev teatab, et tal on vaja

raha vahetada. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kell 20.29 jõudsid O. Bitšev ja A. M xxx

juurde, kuhu sisenes süüdistatav. Kell 20.46 väljus süüdistatav kasiinost ja jalgsi liigutakse koos

xxx tn suunas. Teel selgitab süüdistatav tunnistajale, et kaasa tuleks võtta kilekotid, et mitte

jätta oma DNA-d esemetele. Kell 21.12 jõudsid süüdistatav ja tunnistaja xxx xxx xxxjuurde

ning A. M jäi ootama sinna, samas kui O. Bitšev läks üle xxx kortermajade vahelt xxx tee

suunas.

Kell

21.22

nähti

O. Bitševit

liikumas

xxx tee piirkonnas, kuid otsest pidevat jälgimist ei olnud võimalik teha. Kell 21.36 sõitis A. M

taksoga xxx söögikohta, viibis seal lühikest aega, seisis ka söögikoha ees ja seejärel sõitis koju

(kd II, tl 49-61). Kohtu hinnangul langeb jälitustoimingu protokollis kajastatu kokku A. Mi

ütlustega sündmuste käigu osas, muu hulgas puutuvalt sellesse, millal ja mis asjaoludel ta sai

O. Bitševi käest narkootilist ainet. Samuti kinnitavad vestlustes kasutatud mõisted ja sellega

seonduv tegevus seda, et jutt käib just nimelt narkootilise aine üleandmisest. Samuti nähtub

vestlustest, et tegemist ei ole lubamatu provokatsiooniga kuriteo matkija poolt, vaid O. Bitšev

osaleb aktiivselt müügitegevuses ja võtab tunnistajaga ise ühendust.

7. Kohus märgib, et kontrollides jälitustoimikut, jõudis ta järeldusele, et jälitustoimingu

protokollis viidatud load on väljastatud nõuetekohaselt; kohus ei tuvastanud ka muid rikkumisi,

mis tingiksid jälitustegevuse tunnistamist ebaseaduslikuks.

8. Samuti kinnitab tunnistaja A. Mi ütlusi talle 8. veebruaril 2018 ja 19. veebruaril 2018

narkootilise aine üleandmise kohta asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 89-90), mille kohaselt 8.

veebruaril 2018 anti politseile üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 1 tk sangadega

läbipaistev kilekott, mille sees on 1 minigrip kilekott, mille sees on omakorda 3 väiksemat

minigrip kilekotti ja 1 suurem minigrip kilekott. Kõigilt minigrip kilekottidelt võeti DNA-

proov. Samuti 19. veebruaril 2018 anti politseile üle 1 kiletükk. Asitõendi vaatlust tehti pärast

narkootilise aine ekspertiisi, mistõttu pakendite sees on valge pulbrilise aine jäägid.

Ekspertiisiakti nr 18E-AN0182 kohaselt ekspertiisiks esitati valkjas pulber massiga kokku

29,09 g kolmes minigrip kilekotis ja valkjas pulber massiga 31,14 minigrip kilekotis (pulbri

kogumass seega 60,23 g; ekspertiisimäärusest nähtub, et kogukaal koos pakenditega oli 67,6 g,

vt kd II, tl 68). Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldab kokku 8,34 grammi

metamfetamiini (kd II, tl 69-70). Ekspertiisiakti nr 18E-AN0238 kohaselt on ekspertiisiks

esitatud valkjas pulber massiga 0,98 grammi, milles omakorda narkootilise aine

metamfetamiini sisaldus 0,22 grammi. Kohtu hinnangul on see kooskõlas tunnistaja ütlustega

ja jälitustoimingu protokollist nähtuvaga, mille kohaselt esimesel korral andis O. Bitšev talle

kilekoti narkootilise ainega ja enne teise tehingu toimumist andis O. Bitšev talle n-ö

proovidoosi. Kuigi istungil viitas tunnistaja amfetamiinile, leiab kohus, et tavapärases

kõnepruugis ei pruugita eristada amfetamiini ja metamfetamiini kui eri narkootilisi aineid.

9. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse kohaselt (kd II, tl 91-93) piisab kümnele inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks 0,3 mg metamfetamiinist, mistõttu on tõendatud, et O. Bitševi

käideldud aine kogus (8,34 grammi ja 0,22 grammi, kokku 8,56 grammi) ületab suure koguse

piiri KarS § 184 lg 1 tähenduses. Nii nagu nähtub ka süüdistuse sisust, peab kohus

põhjendatuks, et aine käitlemine on praegusel juhul käsitatav ühe jätkuva teona, kuna

narkootilist ainet anti üle ühele ja samale isikule võrdlemisi lühikese aja jooksul (üks nädal) ja

juba esimesel üleandmisel lepiti sisuliselt kokku, et soovi korral koostöö jätkub. Vastavalt

Politsei- ja Piirivalveameti vastusele on metamfetamiini turuhind hulgihinna puhul 4-6 eurot/g

ja jaehinna puhul 15-20 eurot/g (kd II, tl 94-95). Kuigi sellest võib tõepoolest järeldada, et

A. Mi ja O. Bitševi kokkulepitud hind ei olnud hulgimüügi seisukohalt kuigi soodne, ei anna

see alust järeldada, et tegelikult lepiti kokku mingi muu aine või eseme müügis. Ka

jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlustest nähtub, et A. M üritab hinda

n-ö alla tingida, kuid O. Bitšev selgitab korduvalt, et head kaupa odavamalt ei saa.

10. Kohus nendib, et ekspertiisiakti nr 18E-GEO210 kohaselt ei ole O. Bitševi DNA-profiil

seostatav A. Mile üle antud kilepakendilt, mille sisse olid pakitud minigrip kilekotid, võetud

DNA-segaproovis sisaldunud DNA-profiilidega (kd II, tl 133-136). Samuti ei ole O. Bitševi

DNA-profiil seostatav kilepakendis olnud ja narkootilist ainet sisaldanud minigrip kilekottidelt

võetud DNA-proovides sisaldunud profiilidega (kd II, tl 73-76). Seevastu ekspertiisiakti nr

18E-GE0657 kohaselt ((kd II, tl 79-81) avastati kahelt minigrip kotilt (nr 3 ja 4) DNA-täisprofiil

(koti nr 4 puhul segaprofiilis eristatav täisprofiil), mis on kokkulangev J. Bubnova DNA-

profiiliga. Nagu märgitud ekspertiisiaktis, on 1020 tõenäolisem, et saadud DNA kuulub J.

Bubnovale kui teisele isikule. Minigrip kotilt nr 1 (suurem kott) saadi DNA-täisprofiil, mis on

pärit

enam

kui

ühel

isikult

ja

ekspertiisitulemuse

kohaselt

ei

saa

välistada

J. Bubnovalt pärineva materjali sisaldumist selles segaproovis ja minigrip kotilt nr 2 võetud

proovis saadi DNA-täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei

saa kindlalt välistada J. Bubnovalt pärineva materjali sisaldumist segaproovis. Kohus märgib,

et kuigi kahe proovi puhul ei ole tõenäosust arvutatud, tähendab minigrip nr 1 ja minigrip nr 2

puhul eelkirjeldatud olukord seda, et segaprofiilis on esindatud vastavalt kõik võrdlusisikul

esinevad alleelid või on lookustest puudu üks või kaks (erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli,

mistõttu ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles profiilis ebatõenäoline. Olemuslikult

tähendab see usaldusväärset järeldust selle kohta, et isiku DNA võib sisalduda selles proovis,

eriti olukorras, kus lookustes ilmnesid kõik isikul esinevad alleelid. Järgnevalt analüüsib kohus

DNA-proovidega saadud tulemuste tähendust kriminaalasjas esitatud süüdistuse seisukohalt.

11. Süüdistuse kohaselt seisnes J. Bubnova roll narkootilise aine käitlemisel selles, et pärast

seda, kui O. Bitšev omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt

mitte vähem kui 62,21 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit

(metamfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 8,56 grammi), toimetas ta seda vastavalt

eelnevale omavahelisele kokkuleppele J. Bubnova korterisse asukohaga Tallinnas xxx, kus J.

Bubnova hoidis nimetatud metamfetamiini enda valduses ja pakendas müügikogusteks ning

andis seejärel tagasi O. Bitševile, kes andis seda ebaseaduslikult edasi kohtueelses menetluses

tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas A. Mile.

12. Nii süüdistatav O. Bitšev kui ka süüdistatav J. Bubnova andsid kohtuistungil ütlusi selle

kohta, et O. Bitšev tõi J. Bubnovale kinnise pakendi lihtsalt hoidmiseks, seejuures O. Bitševi

selgituse kohaselt oli pakis tegelikult kreatiinipulber. J. Bubnova avaldas kohtuistungil, et ei

teinud paki lahti, vaid lihtsalt hoidis seda ja tagastas O. Bitševile. Samuti andis ta O. Bitševile

viimase palvel mõned minigrip kotid. Kohus leiab, et nii O. Bitševi kui ka J. Bubnova ütlused

on selles osas ebausaldusväärsed ja neid tuleb jätta kohtuotsuse tegemisel kõrvale. Esmalt ei

ole kuidagi põhjendatav O. Bitševi soov tuua J. Bubnovale kaheks päevaks hoidmiseks pakendi

kreatiinipulbriga. Kumbki süüdistatavatest ei suutnud tegelikult kohtuistungil ka selgitada, mis

olnuks sellise käitumise eesmärk. Võttes arvesse ka paki suurust (mass kokku 67,6 grammi), ei

saanud selle paki kaasas kandmine põhjustada O. Bitševile mingisuguseid ebamugavusi,

vähemalt mitte sel määral, et viia see spetsiaalselt oma tuttava juurde hoiule. Märkimisväärne

on ka tõsiasi, et O. Bitševi DNA-d ei olnud ei pakendil ega minigrip kilekottidel, mis viitab

vähemalt kaudsele sellele, et süüdistatav võttis kasutusele meetmeid selle vältimiseks.

Olukorras, kus pakis oli kreatiinipulber, ei olnuks sellised abinõud kuidagi vajalikud. Samuti

on kohtuistungil avaldatud J. Bubnova kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt

avaldas ta, et tema teada oli pakendis amfetamiin ja ta sai sellest aru, kuna tundis narkootilise

aine lõhna. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav kohtueelses menetluses antud ütlusi sellega, et

ta oli vihane O. Bitševi peale, sest J. Bubnoval tekkisid tema pärast sekeldused politseiga. Kohtu

hinnangul

ei

ole

selline

selgitus

usutav,

kuna

oma

ütlustega

süüstas

J. Bubnova ka ennast kuriteo toimepanemises, olles varem enda selgituste kohaselt kuriteo eest

karistust kandnud isikuna teadlik selle tagajärgedest. Seega on tegemist vastuoluga kohtueelses

menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel, mis tingib J. Bubnova puhul ka sel põhjusel

nende tunnistamise ebausaldusväärseks ja kohtuotsuse tegemisel kõrvalejätmise.

13. Kohtu hinnangul tõendab aga minigrip pakenditelt, milles sisaldus narkootiline aine, leitud

J. Bubnovale kuuluv DNA, et süüdistatav J. Bubnova puudutas neid minigrip kotte. Kohtu

hinnangul ei ole see seletatav ühelgi teisel viisil kui põhjendusega, et J. Bubnova puutus

vahetult kokku minigrip kottidega narkootiline aine hoidmise ja pakendamise käigus, mis on

käsitatav narkootilise aine käitlemisena ja mis oleks kooskõlas süüdistuse väitega, et O. Bitšev

ettevaatliku inimesena, soovimata enda seostamist narkootilise ainega, tõigi narkootilise aine

pakendamiseks J. Bubnovale. Kohus ei pea usutavaks väidet, et J. Bubnova geneetiline materjal

sattus pakenditele seetõttu, et J. Bubnova andis O. Bitševile minigrip kotid. Esiteks nähtub

O. Bitševi korteri läbiotsimise protokollist (kd II, tl 100-101), et süüdistataval olid ka endal

kodus minigrip kotid ja teiseks nähtub ekspertiisiaktist, et ei saa välistada J. Bubnova DNA

esinemist ka suuremal minigrip kotil. J. Bubnova ütluste kohaselt andis ta aga O. Bitševile vaid

väikseid minigrip kotte. Seega on tõendatud aine käitlemine J. Bubnova poolt ja seda

kokkuleppel O. Bitševiga, kes tõi talle narkootilise aine ümberpakendamiseks.

14. Süüdistatav O. Bitšev andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta andis tunnistajale

narkootilist ainet vaid ühel korral ja tegemist oligi n-ö proovipakendiga (19. veebruaril 2018

toimunud aine üleandmine), millega ta üritas meelitada tunnistajat andma talle raha, soovides

tegelikult A. Mit petta ehk siis kavatsemata viimasele narkootilist ainet üle anda. Süüdistatava

selgituste kohaselt andis ta 8. veebruaril 2018 A. Mile üle hoopis n-ö spordi- ehk

kreatiinipulbrit, mis meenutab väljanägemiselt amfetamiini. Seetõttu oli süüdistatav väga

imestunud, et tunnistaja soovib temaga ka edaspidi kaupa teha ja pidas seda kahtlaseks, oletades

siis, et A. M võib teha koostööd politseiga. Kohus peab ka neid süüdistatava ütlusi

ebausaldusväärseks ja jätab neid tõendikogumist kõrvale, leides, et need on veenvalt ümber

lükatud eespool loetletud tõenditega. Süüdistatava ütlustega ei ole loogiliselt selgitatav, miks

erines aine kogus tunnistajale lubatust (67 grammi 80 asemel), võttes arvesse, et kreatiinipulber

on laialdaselt ja hõlpsasti kättesaadav aine. Samuti ei suuda need ütlused selgitada, miks leiti

nimelt narkootilist ainet sisaldavatelt minigrip kottidelt J. Bubnova geneetilist materjali.

Süüdistatava

vestlustest

A. Miga

pärast

aine

üleandmist

8. veebruaril 2018 nähtub, et O. Bitšev tunnistab võimalikku puudujääki ja lubab tunnistajale

probleemi lahendada. Kohtul ei ole alust arvata, et tunnistaja vahetas O. Bitševilt saadud ainet

narkootilise aine vastu enne politseile üleandmist või seda enam, et politsei võltsis tõendeid.

Kohtumenetluses ei ole süüdistatav suutnud veenvalt põhjendada, miks tunnistajal või

menetlejal olnuks vaja näiteks talle kätte maksta või mis oleks muu põhjus selliseks tegevuseks.

Kohtu tähelepanekute kohaselt suhtus tunnistaja ka kohtuistungil süüdistatavasse sõbralikult,

pidades ta enda heaks tuttavaks, ja kohtul ei ole alust arvata, et A. M andis ütlusi või võltsis

tõendeid vihavaenust süüdistatava vastu või et ta saab mingeid eeliseid menetlejalt vastutasuks

ütluste andmise eest.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul O. Bitševi ja J. Bubnova käitumine narkootilise

aine käitlemisel käsitatav tahtliku ühise ja kooskõlastatud tegevusena, milles oli küll juhtiv roll

O. Bitševil, kuid J. Bubnova panus oli oluline narkootilise aine edasise käitlemise edukuse osas

olukorras, kus ainet oli vaja mugavamaks üleandmiseks ümber pakendada ning võttes arvesse,

et O. Bitšev soovis ilmselgelt vältida enda võimalikku seostamist narkootiline aine

käitlemisega. Kohtu hinnangul ei ole J. Bubnova roll käsitatav (pelga) kaasaaitamisena, sest on

tõendatud, et ta täitis ise KarS § 184 objektiivse koosseisu tunnuseid ehk hoidis ja pakendas

narkootilist ainet metamfetamiini, tehes seda subjektiivselt kokkuleppel kaassüüdistatavaga.

O. Bitševit on Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

ja karistatus ei ole kustunud (kd II, tl 102-114).

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud O. Bitševile esitatud süüdistus

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning J. Bubnovale esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

17. Järgnevalt analüüsib kohus O. Bitševile KarS § 424 lg 2 järgi esitatud süüdistust. Kohtu

hinnangul on ka see süüdistus leidnud tõendamist täiest ulatuses. Kohus põhjendab seda

järgmiselt. Süüdistatavale heidetakse ette kolm tegu: mootorsõiduki juhtimine, olles

narkootilise ainete tarvitamisest joobes, 19. aprillil 2017, 6. oktoobril 2017 ja 24. novembril

2017.

18. Kohus leiab, et teo toimepanemine 19. aprillil 2017 on tõendatud järgmiste tõenditega.

Esmalt kinnitavad teo toimepanemist O. Bitševi kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et sellel

kuupäeval juhtis ta mootorsõidukit Tallinnas, xxx tänaval, olles tarvitanud narkootilisi aineid

(süüdistatava sõnul kanepit ja võimalik, et ka teisi aineid) Samuti on isikut 19. aprillil 2017

kõrvaldatud mootorsõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg

2 p 1 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (kd II, tl 18). Kohus märgib,

et viidatud otsuses on küll ilmselge ebatäpsus, mille kohaselt on süüdistatavat kõrvaldatud

juhtimiselt 18. aprillil 2017, kuid kohtu hinnangul kinnitavad muud tõendid, et tegu leidis aset

19. aprillil. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines isikul 19. aprillil 2017 narkootilise

aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest leiust ja uriinist leitud ainetest (vt kd II,

tl 119-122). Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti amfetamiini, kokaiini,

klonasepaami metaboliiti ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti); samuti esinesid isikul joobe

kliinilised sümptomid, s.o pupillide suurus, Rombergi asend ebakindel, värin sõrmedes,

laugudes, keeles. Tegu on tõendatud ka tunnistaja politseiametnikust xx xx kohtuistungil antud

ütlustega selle kohta, et neile tuli sel päeval väljakutse, mille kohaselt mootorsõiduki xxx juht

sõitis vastu prügikasti ja lahkus, auto peeti kinni mõni aeg hiljem pärast väljakutset xxx tänaval.

Sõidukile anti peatumismärguanne, millele juht ka allus; sõiduautos viibis ainult juht, keda

tuvastati O. Bitševina. Tunnistaja mälu järgi esinesid isikul narkootilise aine tarvitamise nähud;

süüdistatavale tehti jaoskonnas kiirtest, mis osutus positiivseks ja seejärel toimetati isik

Wismari haiglasse ekspertiisi tegemiseks. Seega leiab kohus, et teo toimepanemine 19. aprillil

2017 on leidnud tõendamist ja isik pani teo toime kavatsetult.

19. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud teo toimepanemine 6. oktoobril 2017. Süüdistatava

ütluste kohaselt juhtis ta sõidukit xxx süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, kuid ei olnud

narkootilise aine tarvitamisest tingitult joobes. Ta oli küll samal päeval tarvitanud tramadooli

ja mõni päev varem karfentanüüli või metadooni, kuid sõltumata ainesisaldusest tema veres, ei

tundnud ta ennast narkootilise aine mõju all olevana. Tunnistaja xx xx andis kohtuistungil ütlusi

selle kohta, et kõnealusel päeval, s.o 6. oktoobril 2017, sõitsid nad abikaasaga autoga ja

märkasid xxx ristmiku juures Tallinnas, et nende ees liikuva sõiduki maneer on ebaadekvaatne:

ta vingerdab, kiirendab, pidurdab. Tunnistaja ja ta abikaasa jälgisid sõidukit kuni nn Taksopargi

ristmikuni, kus juhtus liiklusõnnetus – jälgitav sõiduk sõitis otsa tema ees liikunud sõiduki taga

olevale haagisele; vahetas seejärel rida ja möödus autost, mille haagisele ta oli otsa sõitnud.

Järgmise valgusfoori juures (xx tn ja xxx tn ristmik) jäid nii tunnistaja kui ka liiklusõnnetuse

põhjustanud auto seisma, kuna valgusfooris süttis punane tuli. Tunnistaja abikaasa väljus oma

sõiduautost, andis märku autojuhile, kelle haagisele otsa sõideti, et ta jääks seisma, liikus

otsasõitja juurde, avas selle sõiduauto juhiukse ja võttis süütevõtmed ära. Samal ajal rääkis xxx

xx Häirekeskusega (algse kõne tegi tema mees). Häirekeskusele teatati, et ebaadekvaatne juht

põhjustas liiklusõnnetuse ja püüab lahkuda. Pärast seda, kui tunnistaja mees võttis

liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukilt võtmed eest ära, väljus auto juht sõidukist (umbes pool

minutit hiljem); üritas tunnistajale ja tema mehele selgitada, et tal on kiire ja otsis võimalust

kokku leppida; kui sai teada, et välja kutsuti politsei, siis muutus agressiivseks. Politsei saabus

umbes 15 minuti pärast, selle aja jooksul ei olnud see autojuht midagi tarvitanud ja tunnistaja

kinnitab, et politsei poolt kinnipeetud isik oli autos üksi. Tunnistaja tundis kohtuistungil O.

Bitševi kui liiklusõnnetuse põhjustanud isiku. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi tulemuste

kohaselt esines isikul 6. oktoobril 2017 narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove – eksperdi

hinnangu kohaselt olid isikul uriinis järgmised ained: karfentanüül, tramadool, metadoon ja

zopikloon), samuti esinesid tal joove kliinilised tunnused: nüstagm, Rombergi asend kõigub,

täpsemad liigutused ebatäpsed, värin sõrmedes, laugudes, keeles (kd II, tl 123-126). Kohtu

hinnangul kinnitavad ekspertiisi tulemused koostoimes tunnistaja ütlustega vaieldamatult

tõsiasja, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seejuures ka süüdistatav ise

tunnistas, et oli tarvitanud narkootilisi aineid, leides siiski, et tal ei esinenud sõiduki juhtimisel

joovet. Kohus leiab, et nii paljude erinevate narkootiliste ainete tarvitamisel pidi isik vähemalt

möönma, et võib viibida jätkuvalt nende mõju all; samuti ei pea kohus usutavaks, et O. Bitšev

ei saanud varem narkootilise aine käitlemise eest karistatud isikuna aru metadooni või muude

ainete omadustest ja selle käsitamisest narkootilise ainena. Seega on kohtu hinnangul tegu

toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Seega vastab tegu KarS § 424 lg 2

süüteokoosseisu tunnustele.

20. Teo toimepanemine 24. novembril 2017 on kohtu hinnangul samuti leidnud tõendamist.

Kohtuistungil antud ütlustes eitas süüdistatav täielikult teo toimepanemist, väites, et

mootorsõidukit juhtis teine isik, kellega nad vahetasid politsei poolt kinnipidamisel kohad.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on selles osas ebausaldusväärsed, olles ümber lükatud teiste

tõenditega, ja neid tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Tegu on kohtu hinnangul tõendatud

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt kontrolliti O. Bitševit xx tee ja xx tn

ristmiku juures ja indikaatorvahend reageeris ainele amfetamiin ning isikul esinevad

joobeseisundile viitavad tunnused – muu hulgas tasakaaluhäired, häiritud kõne, sidekestad

punatavad, märjad. Kohus märgib, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli märkuste lahtris

ei eita isik sõiduki juhtimist, selgitades hoopis, et ei tarvitanud tahtlikult narkootilist ainet (kd

II, tl 127). Isik kõrvaldati 24. novembril 2017 kell 22.56 sõiduki xx registreerimisnumbriga xxx

juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (kd II, tl 128).

Joobeseisund on tuvastatud kohtutoksikoloogia ekspertiisiga, mille kohaselt esineb isikul

narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove - uriinist leitud ained amfetamiin, metadoon,

norfentanüül, alprasolaam, klonasepaami metaboliit, zopikloon, tetrahüdrokannabinooli

metaboliit ning isikul esinevad narkootiline aine tarvitamisest tingitud joobele iseloomulikud

tunnused ehk kliiniline leid: sealhulgas liigutused häiritud, uimane, taipamatu, sõrme-nina katse

ataktiline, pupillid kitsad, nõrk reaktsioon valgusele (kd II, tl 129-132). Politseiametnikust

tunnistaja xx xx andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 24. novembril 2017, patrullis olles,

otsustasid nad pidada kinni xx teel liikunud sõiduki, sest selle registrijärgsel omanikul puudus

juhtimisõigus. Sõiduki juht reageeris märguandele ja peatus. Peatamisel oli roolis O. Bitšev,

kelle käitumine tundus imelik, mistõttu tehti alkoholi indikaatorivahendi test, mis osutus

negatiivseks ja narkootiline aine kiirtest, mis osutus positiivseks. Seejärel toimetati

mootorsõidukit juhtinud isik ekspertiisi. Samuti selgitas tunnistaja, et sõiduki peatamisel peatus

politseisõiduk selle kõrval, ning politseinik ei näinud mingeid kohtade vahetamisi sõidukis.

Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja nendega on ümber lükatud O. Bitševi

versioon selle kohta, et tema tegelikult sõidukit ei juhtinud. Politseiametnik kinnitas, et sõiduk

peatati süüdistatava juhitud sõiduki kõrval ja seejärel alustati sõidukijuhi kontrolli. On ülimalt

ebatõenäoline, et sõiduki peatamisel politsei poolt jõuab mootorsõiduki juht vahetada kohti

tagaistmel istuva teise mehega nii, et politsei ei märka sõidukis toimuvat liikumist. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et O. Bitševi käitumine vastab KarS § 424 lg 2 objektiivsele koosseisule.

Samuti võttes arvesse süüdistatava seisundit, pidi ta aru saama, et viibib narkojoobes, kuid asus

siiski sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on see tegu toime pandud kavatsetult.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täies mahus leidnud tõendamist ka O. Bitševile

ette heidetud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmine

22. O. Bitševile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse

järgmist. KarS § 184 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse. Kuigi isikule heidetakse ette suures koguses metamfetamiini käitlemist ja tegemist

oli ilmselgelt hulgikoguses aine käitlemisega, ei olnud aine kogus siiski ülisuur (vähem, kui 9

grammi). Samuti toimus aine üleandmine tunnistajale politsei kontrolli all ja vähemalt selle

tehinguga ei tekitatud vahetut ohtu rahvatervisele. Siiski arvestab kohus ka seda, et

süüdistatavat on varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja

praegusel juhul on tegu toime pandud grupis. Seega ei ole varasem karistus isikule mõju

avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Isik ei ole sisuliselt oma

tegu kahetsenud ning puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt

peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat sanktsiooni keskmise määra lähedale jääva

karistusega, s.o 7 aastat vangistust. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tule sellise karistuse

puhul kõne alla isiku vabastamine karistuse kandmisest tingimisi ja kohtu hinnangul ei oleks

see praeguses asjas igal juhul ka põhjendatud, arvestades isiku varasemaid karistatusi ja

narkootilise aine käitlemise, eeskätt levitamise ohtlikkust.

23. O. Bitševile KarS § 424 lg 2 järgi karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isikule

heidetakse ette ühe aasta jooksul kolmel korral mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis,

kusjuures kahel korral põhjustas süüdistatav selles seisundis sõidukit juhtides ka

liiklusõnnetuse. Eeltoodust tulenevalt on isiku süü keskmisest suurem ja talle tuleb mõista

karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et vastavaks karistuseks on

vangistus kaks aastat ja kuus kuud.

24. KarS § 64 lg 1 alusel suurendab kohus raskeimat üksikkaristust, karistades O. Bitševi

vangistusega 8 aastat. Praeguses asjas on erinevat laadi tegudega, mistõttu ei ole põhjendatud

asuda seisukohale, et kergem karistus peaks neelduma raskemas, KarS § 68 lg 1 lugeda

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja lugeda karistuse kandmist alates 7. märtsist 2018.

25. Samuti peab kohus eripreventiivset prognoosi arvestades vajalikuks kohaldada O. Bitševile

KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

üheks aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu

põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Mootorsõiduki

korduval juhtimisel joobeseisundis on juhtimisõiguse äravõtmine seaduse kohaselt kohustuslik

ja kohtu hinnangul on praegusel juhul ka igati põhjendatud, arvestades rikkumiste arvu.

26. J. Bubnovale karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse tema väiksemat rolli teo

toimepanemisel. Kohtu hinnangul toimus kuriteo toimepanemine eeskätt O. Bitševi algatusel

ja kontrolli all. Samuti arvestab kohus seda, et J. Bubnoval ei ole kehtivat karistust narkootilise

aine käitlemisega seotud kuriteo eest ja tegemist on isikuga, kellel on metadoonisõltuvus.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat karistada teda

vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata

täitmisele, kui Jelena Bubnova 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: isik on kohustatud elama kohtu

määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21

kohaselt kohustada Jelena Bubnovat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama

narkootilisi aineid ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema narkootilisi aineid käitlevate või

selle

eest

süüdi

mõistetud

isikutega.

KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Jelena Bubnovale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o alates 12. veebruarist 2019. Kohus leiab, et karistuse määramine tingimisi

koos kindlate kohustustega võimaldab isikul näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekat

elu.

Konfiskeerimine ja asitõendid

27. KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel otsustab kohus konfiskeerida O. Bitševile kuuluv

sularaha 1180 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohtu hinnangul

on tuvastatud, et sularaha 1000 eurot leiti O. Bitševi korteri läbiotsimisel (kd II, tl 100-101)

elutoa kapist. Kuigi raha leiti naiste jope taskust, ei ole kohtu hinnangul seetõttu välistatud, et

tegemist oli O. Bitševile kuuluva rahaga. Kuritegelikus praktikas on tavapärane, et raha

võidakse hoida peidetuna kohtadesse, mis ei ole vahetult seostatavad süüdistatavaga, muu

hulgas näiteks ka perekonnaliikmete riietusesemetes. Praegusel juhul on süüdistatav küll

väitnud, et sularaha kuulus tuttavale naisterahvale, kuid ei ole avaldanud tema nime ja

kontaktandmeid; samuti ei ole väidetav rahaomanik pöördunud politseisse raha

tagasisaamiseks. Läbiotsimise protokollist ei nähtu, et korteris oleks läbiotsimise ajal viibinud

mõni teine isik. Seega peab kohus tõendatuks, et sularaha kuulus süüdistatavale. 180 eurot leiti

O. Bitševilt teda kahtlustatavana kinni pidades ja selles osas ei ole süüdistatav raha

omandiõigust ka vaidlustanud (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, kd II, tl 96-99).

KarS § 832 lg 1 näeb ette laiendatud konfiskeerimist. Praegusel juhul leiab kohus, et kuriteo

olemus, milles O. Bitšev süüdi tunnistatakse ja tema vähene legaalne sissetulek (kd II, tl 115-

116) annavad alust arvata, et raha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

28. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine

konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks,

õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

29. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Orest Bitševi poolt kuriteo matkimise käigus üle antud

sangadega kilekott, minigrip kilekotid ja kilepakend, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kui väärtusetu asi.

30. 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat jälitustoimingu protokollis kajastatud heli- ja videofailidega

jätta kriminaaltoimikusse.

Menetluskulud ja tõkendid

31. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Orest Bitševilt

riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2028 eurot, joobeseisundi tuvastamise

kulu 563 eurot, 2/3 narkootilise aine ekspertiisiga nr 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168

eurot, s.o 112 eurot, DNA-ekspertiisiga nr 18E-GE0163 seotud menetluskulu 456 eurot, DNA-

ekspertiisiga nr 18E-GE0210 seotud menetluskulu 114 eurot, narkootilise aine ekspertiisiga nr

18EAN0238 seotud menetluskulu 84 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 4707 eurot.

32. Kohus leiab, et narkootilise aine ekspertiisiga (18E-AN0182) seotud menetluskulu tuleb

jagada O. Bitševi ja J. Bubnova vahel tulenevalt nende panuse suurusest teo toimepanemisel.

Võttes arvesse O. Bitševi juhtivat rolli teo toimepanemisel, tuleb temal kanda 2/3 kulust

(narkootiline aine ekspertiis nr 18E-AN0182). Samuti tuleb tal kanda narkootilise aine

ekspertiisiga nr 18E-GEO210 seonduvat kulu. Samuti peab kohus võimalikuks välja mõista O.

Bitševilt DNA-ekspertiisidega seonduvad kulud vaatamata sellele, et nende tulemusena ei

leitud O. Bitševi geneetilist materjali. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kriminaalasja

menetlejal oli kuriteo matkimise asjaoludest lähtuvalt põhjendatud alus kontrollida O. Bitševi

geneetilise materjali esinemist üle antud narkootilise aine pakenditel tõendite kogumise

eesmärgil. Kohus tuvastas menetluse käigus, et O. Bitšev käitles pakendatud narkootilist ainet

koos J. Bubnovaga, vältides sellega enda geneetilise materjali sattumist narkootilise aine

pakenditele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista praeguses asjas

tekkinud DNA-ekspertiisidega seonduvat kulu O. Bitševilt, kuna tegemist oli kriminaalasja

menetlemisel vajaliku ja põhjendatud toiminguga. Ka muus osas (kaitsja kulu, joobeseisundi

tuvastamise kulu, sundraha) on menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud.

33. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99919700007104 ja selgitus „Orest Bitšev, kriminaalasi

1-18-6401, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

34. Võttes arvesse isiku viibimist vanglas ja tema vähest sissetulekut, otsustab kohus

KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et Orest Bitšev peab tasuma menetluskulud ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 392 eurot 25 senti.

35. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena

Bubnovalt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 830 eurot, 1/3 narkootilise

aine ekspertiisiga 18E-AN0182 seotud menetluskulust 168 eurot, s.o 56 eurot, DNA-

ekspertiisiga nr 18E-GE0675 seotud menetluskulu 57 eurot ning esimese astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1350 eurot, kokku 2293 eurot.

36. Nagu eespool juba märgitud, kohus leiab, et narkootilise aine ekspertiisiga (18E-AN0182)

seotud menetluskulu tuleb jagada O. Bitševi ja J. Bubnova vahel tulenevalt nende panuse

suurusest teo toimepanemisel. Võttes arvesse J. Bubnova rolli teo toimepanemisel, tuleb temal

kanda 1/3 kulust, mis seondub narkootiline aine ekspertiisiga nr 18E-AN0182. Muus osas on

menetluskulu hüvitamine põhjendatud täies ulatuses.

37. Võttes arvesse J. Bubnova majanduslikku seisu (kd II, tl 117) KrMS § 180 lg 3 4. lause

alusel määrata, et Jelena Bubnova peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul 191 eurot 8 senti ja 12. kuul 191 eurot 12

senti.

Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99919700007117 ja selgitus „Jelena Bubnova, kriminaalasi 1-18-6401, menetluskulud ja

sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

38. Orest Bitševile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Jelena Bubnovale kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Ly Kovanen

Aadu Jõgiaas

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik