Legislator Case Law & Legislation
2-18-17399/10 AI generated

2-18-17399/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-17399/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-18-17399

Legislator headnote

AI generated

2-18-17399/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2-18-17399

Keywords

AI generated
satisfaction of claim resolution of main issue opposition by debtor mutual termination agreement withdrawal following settlement attempt by complainant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-18-17399

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 06. märts 2019 Tsiviilasja number 2-18-17399 Tsiviilasi E K vs N K ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: E K (isikukood xxx, elukoht x; e-post:x)

Kostja: N K (isikukood x)

Lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (Ironlaw OÜ, e-post: info@ironlaw.ee )

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17399.

2. Kinnitada E Ke ja N Ke vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamiseks alljärgnevalt:

2.1 Jätta kinnistu (korteriomand) asukohaga x (kinnistusregistriosa nr x) E Ke omandisse väärtusega 120 000 eurot.

2.2 Kohustada N Kt (isikukood x) andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil x, asuv korteriomand (kinnistusregistriosa nr x), jääb E Ke (isikukood x) ainuomandisse. Samuti kohustada N Kt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on x, teise jao omanikukande, mille kohaselt on E K ja N K viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse E K (isikukood x). Käesolev kohtumäärus asendab N Ke tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

2.3 Jätta Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 09-004461-EL tulenev laenukohustus, mille jääk 02.01.2019 seisuga on 16 261,02 eurot, rahalise kohustusena E Ke omandisse.

2.4 Jätta 27.02.2019 notariaaltehingu alusel kinnistu aadressil x (korteriomand, kinnistusregistriosa

2-18-17399

2 nr x) müügist saadud tulu N Kele. Enne kompromissi jõustumist notar hoiab raha enda kontol.

2.5 Jätta x OÜ (registrikood x) osa nimiväärtusega 2500 eurot E Ke omandisse. Kohustada N Kt andma nõusolek ühisomandis oleva osa jagamiseks selliselt, et x OÜ (registrikood x) osa jääb E Ke omandisse. Käesolev kohtumäärus asendab N Ke tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

2.6 Jätta auto Ford Transit (reg.märk x) E Ke omandisse.

2.7 Jätta Swedbank Liising Aktsiaseltsiga sõlmitud liisingulepingust nr 01191138L tulenevad ja autoga Nissan Qashqai (reg.märk x) seotud kohustused E Ke omandisse.

2.8 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.9 Käesoleva kompromissi kinnitamisega loevad pooled kõik abielu ajal soetatud ühisvaraga seonduvad varalised suhted, nõuded ja pretensioonid lahendatuks.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-17399.

4. Tagastada E Kele riigilõiv 150 eurot arveldusarvele nr x.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD E K esitas 16.11.2018 Harju Maakohtule hagi N Ke vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus rahuldas hagi osaliselt 26.02.2019 otsusega. Pooled esitasid 27.02.2019 kompromissilepingu, milles taotlevad kohtuotsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist kompromissi kinnitamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb 26.02.2019 kohtuotsus tühistada, kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Pooled on määruskaebuse esitamise õigust lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg 4.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagilt on tasutud riigilõivu 300 eurot. Hageja on kompromissilepingus taotlenud tagastada pool tasutud riigilõivust, so 150 eurot. Lähtudes

2-18-17399

3 eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula