2-19-268/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-268

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-268

Tsiviilasi

Kentaur

Haldus OÜ

avaldus

Housia OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlausaldaja Kentaur Haldus OÜ (rk 11437197; asukoht Männi

tn 13-14, Kambja alevik, Kambja vald, 62034 Tartumaa; e-post

info@kentaur.ee),

esindaja

Liina

Karlson,

e-post

menetlus@themis.ee;

võlgnik Housia OÜ (rk 12852470; asukoht Viljandi mnt 3, Karksi-

Nuia linn, Mulgi vald, 69104 Viljandimaa; e-post XXX), esindaja

juhatuse liige Antti Kangro;

ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (Jakobi 23, 51006 Tartu;

telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kentaur Haldus OÜ avaldus Housia OÜ pankroti välja kuulutamiseks ja välja

kuulutada kell 16.00 Housia OÜ (registrikood 12852470; asukoht Viljandi mnt 3, Karksi-Nuia

linn, Mulgi vald, Viljandimaa; juhatuse liige Antti Kangro) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Vladimir Kutšmei tasu suuruseks ajutises menetluses 500 eurot,

millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot, ning hüvitiseks ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste katteks 398,32 eurot.

3. Välja maksta Kentaur Haldus OÜ 14.01.2019 tasutud deposiidi arvelt ajutise halduri tasu

600 eurot ja kulutuste hüvitis 398,32 eurot, kokku 998,32 eurot, Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei arvelduskontole nr XXX (rk 12016414, KMKR EE100779451).

4. Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Jakobi 23, 51006 Tartu; telefon 782 8110; e-

post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. aprillil 2019 kell 11.00 Tartus Kalevi 1 Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

haldur.

7. Jätta tsiviilasja nr 2-19-268 menetluskulud Housia OÜ kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-268 Kentaur Haldus OÜ menetluskulude suuruseks 765 eurot,

millest 300 eurot on riigilõiv, 25 eurot sõidukulud ja 440 eurot lepingulise esindaja kulud.

9. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

10. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

11. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus

edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest.

Asjaolud

Kentaur Haldus OÜ (võlausaldaja, avaldaja) esitas kohtule 07.01.2019 avalduse Housia OÜ-le

(võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue Tartu Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas

nr 2-16-121447, millega võlgnikult mõisteti välja põhivõlgnevus põhitööde eest summas

49 980 eurot; viivis põhitööde põhivõlgnevuse eest summas 49 980 eurot; põhivõlgnevus lisatööde

eest summas 7345,80 eurot ja viivis 454,95 eurot; viivis protsendina põhinõudelt (7345,80 eurot)

alates 06.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

määras; menetluskulud 4986,25 eurot ja viivis protsendina menetluskuludelt 4986,25 eurot alates

06.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlgnik

esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2018 otsusega

mõisteti võlgnikult täiendavalt maakohtu otsusele välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks 900 eurot ja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu pankrotiavalduse

esitamise seisuga 115 332,76 eurot. Võlausaldaja esitas 13.12.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse

koos nõudekirjaga kohtuotsuse täitmiseks. Võlgnik kohtuotsusest tulenevaid nõudeid täitnud ei ole.

Kohus nimetas 25.01.2019 määrusega Housia OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei.

28.01.2019 määrusega keelas kohus pankrotiavalduse tagamiseks Housia OÜ-l ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Housia OÜ pankrot välja

kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Housia OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja

sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on esmakanne Housia OÜ (end FrameHouse OÜ) äriregistrisse

kandmise kohta tehtud 19.05.2015. Osaühing oli asutatud osakapitali suurusega 2500 eurot.

Osaühingu asutajateks oli Osaühing AXATEM (rk 11029935), mis kuulub Avo Kangrole (ik XXX,

Antti Kangro isa). Osaühing AXATEM on Housia OÜ ainuosanik ka käesolevalt. Housia OÜ

juhatuse liikmeks kogu äriühingu tegevuse vältel oli Antti Kangro. Osaühingu tegevusalaks on

äriregistris 2016. aasta majandusaasta aruande alusel märgitud kokkupandavate puitehitiste (saunad,

suvilad, majad) ja nende elementide tootmine (EMTAK (2008) kood 16232). Ettevõte alustas

nimetatud alal tegevust 2015. aastal ja jätkas 2016. aastal. 2015. aasta käive oli 34 348 eurot ning

2015. aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 7 inimest. Esimene tegutsemise aasta lõpetati kahjumiga

12 321 eurot. 2016. aasta käive oli 733 713 eurot, töötajate keskmine arv 2016. aastal oli 12 ja aasta

lõpetati kasumiga 29 eurot. 09.02.2017 müüs Housia OÜ ettevõtte (elementmajade tootmise

ettevõtte) Airan OÜ-le (rk 11651634, kehtiva nimega FrameHouse OÜ). Airan OÜ (kehtiva nimega

FrameHouse OÜ) ainuosanik ja juhatuse liige on Airika Lainoja (ik XXX, end Kangro, Antti

Kangro õde). 09.02.2017 lepingu järgi kohustus Airan OÜ (kehtiva nimega FrameHouse OÜ)

tasuma ettevõtte eest 80 000 eurot. Airan OÜ ei ole nimetatud summat tasunud, vaid selle asemel

sõlmiti kokkulepe Housia OÜ ja OilTerm OÜ (rk 11673087) vahel, mille kohaselt ettevõtte

ülemineku lepingu sõlmimisega loetakse 80 000 euro ulatuses Housia OÜ poolt tagastatuks

OilTerm OÜ-lt võetud laen. OilTerm OÜ osanikuks on Housia OÜ osanik Osaühing AXATEM

ning üheks juhatuse liikmeks Aili Kangro (ik XXX, Antti Kangro ema).

2017. aasta kohta ei ole äriregistrile majandusaastaaruannet esitatud. Antti Kangro selgituste

kohaselt Airan OÜ-le (kehtiva nimega FrameHouse OÜ) müüdud ettevõttega koos ei läinud üle

(ettevõte võõrandamise ajaks) lõppenud lepingust (nn Golfniitty leping) Soome ettevõttega Hausia

Oy-ga tulenevaid nõudeid Hausia Oy vastu. Samuti Antti Kangro selgituste kohaselt ei läinud

ettevõttega koos üle ka Housia OÜ kohustused Kentaur Haldus OÜ ees, kuivõrd need kohustused

olid seotud Golfniitty lepingu täitmisega. Soome Vabariigi kohtus käib käesoleva ajani vaidlus

Housia OÜ nõudes Hausia Oy vastu. Kentaur Haldus OÜ nõude osas jõustus lõpplahend

01.08.2018. Antti Kangro selgitustest järelduvalt alates 09.02.2017 (so elementmajade tootmise

ettevõtte võõrandamisest) seisnes Housia OÜ tegevus nn Golfniitty lepingu täitmise pinnal tekkinud

vaidluste lahendamises.

Majandustegevus

Ajutise halduri määramise ajal majandustegevus Housia OÜ-l puudus. Majandustegevus lõppes

elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamisega 2017. aasta veebruaris. Sellest ajast saadik

tegeles Housia OÜ juhatus nn Golfniitty lepingu täitmise pinnal tekkinud vaidluste lahendamisega

(kohtuvaidlustes osalemisega).

Elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamisele eelnenud perioodil (2016. majandusaasta

aruandes toodud andmete kohaselt) olid Housia OÜ peamised bilansi näitajad alljärgnevad:

Bilansi näitajad

2016. aasta

eurodes

Käibevara

280 038

sh raha

6 761

sh nõuded ja ettemaksed

255 044

sh varud

18 233

Põhivara

25 480

Lühiajalised kohustused

301 989

Pikaajalised kohustused

-

Seega 2016. aasta lõpu seisuga oli Housia OÜ maksevõimekordaja 0,87 ehk rahuldav. Samas

maksevalmiduse kordaja oli mitterahuldavalt väike (so 0,02).

Eeltoodust nähtuvalt oli Housia OÜ finantsseisundi probleemiks see, et lühiajaliste kohustuste

täitmise valmidus sõltus täielikult Housia OÜ klientidelt laekuvast rahast ehk sellest, kas ja kui

korralikult tasutatakse Housia OÜ-le tehtud tööde eest. Siinjuures ettevõtte suurusele ja

tegutsemisvaldkonnale iseloomulikult ei olnud klientide arv suur. Ühe kliendiga (Hausia Oy-ga)

lepingu täitmise pinnal tekkinud vaidlus ja sellega seotud maksete viibimine viis paratamatult

selleni, et Housia OÜ ei olnud enam võimeline kõiki enda lühiajalisi kohustusi teenindama. Ajutise

halduri määramise aja seisuga puudus Housia OÜ-l kohustuste täitmiseks likviidne vara. Ajutisele

haldurile esitatud bilansist nähtuvalt koosneb äriühingu käibevara rahast summas 22,62 eurot ja

nõuetest summas 200 278,55 eurot (sh nõudest summas 193 028,47 eurot Hausia Oy vastu, mille

üle käib pooltel vaidlus Soome Vabariigi kohtus). Lisaks kuulub äriühingule põhivara bilansilise

väärtusega 622 eurot. Kohustusi on Housia OÜ-l kokku summas 192 219,96 eurot. Sellest nähtuvalt

sõltub kohustuste täitmine poolelioleva kohtuvaidluse edukusest.

Võlgniku vara

Housia OÜ-l puudub registritesse kantud vara. Võlgniku juhatuse poolt esitatud andmete kohaselt

registreerimisele mittekuuluvast varast kuulub Housia OÜ-le sülearvuti Dell Latitude E7440-i5

väärtusega ca 350 eurot ning kontorilaud, tool ja riiulid väärtusega ca 300 eurot. Arvelduskonto

nr XXX asub AS-s SEB Pank, mille saldo 01.02.2019 seisuga oli 0 eurot. Kassa jääk on 5,57 eurot.

Võlgniku nõudeõigused on järgmised: töövaidluskomisjoni otsusest tulenev nõue summas

2400 eurot Alger Tammiste (ik XXX) vastu, täitmisel täiteasjas nr 191/2016/1628 kohtutäitur Rita

Lohu juures; kahju hüvitamise kokkuleppest tulenev nõue summas 5000 eurot Alger Tammiste (ik

XXX) vastu; nõue Hausia Oy vastu summas 193 028,47 eurot, nõude osas on pooleli kohtuvaidlus

Soome Vabariigis.

Võlgniku kohustused

Täitemenetluse registri andmetel on Housia OÜ suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 084/2018/5097 Kentaur Haldus OÜ nõude summas 115 254,44 eurot sissenõudmiseks. Nõude

aluseks on Tartu Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2018 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-16-121447. Lisaks eeltoodud nõudele on Housia OÜ-l alljärgnevad kohustused:

-

tagastamata laenud OilTerm OÜ-le 57 124,25 eurot;

-

tagastamata laenud Axatem OÜ-le 19 092,12 eurot;

-

töölepingust tulenev võlgnevus Heiko Muskale lõpparve, töötasu ja puhkusekompensatsioon

kokku 1354,71 eurot (neto) ning päevarahad 88 eurot;

-

juhatuse liikme tasu Antti Kangrole 496,24 eurot;

-

tasumata arved OilTerm OÜ-le 3303 eurot;

-

tasumata arve Majamoodul OÜ-le 470,59 eurot;

-

tasumata arve advokaadibüroo LENO OÜ-le 216 eurot;

-

tasumata arved Agroplan OÜ-le 4935,60 eurot;

-

tasumata arved SP Raamatupidamine OÜ-le 2160 eurot.

Eeltoodust nähtuvalt on Housia OÜ-l täitmata kohustusi vähemalt 204 494,95 euro ulatuses.

Maksejõuetus

Võlgniku poolt esitatud selgituste kohaselt oli probleemide alguspunkt ja vaidlusalune objekt oli

töös 2016. aasta suvel (juuni 2016 kuni september 2016) Soomes. Selle objekti nimetus oli

Golfniitty, kus Housia OÜ (endise nimega FrameHouse OÜ) pidi oma tehases tootma ja objektil

kohapeal püstitama 10 väikest elumaja. Antud leping sõlmiti, kuna võlgnikul puudus huvi ja

võimekus kohapealseid töid teha. Kentaur Haldus OÜ-ga sõlmiti leping seinaelementidest toodetud

majade püstitamiseks. Golfniity lepingu kogumaht oli 283 000 eurot ning Kentaur Haldus OÜ oli

nõus oma osa tööst (10 elementmaja paigaldus objektil) tegema 59 500 euro eest. Oli mitmeid

probleeme peatöövõtja poolt (Hausia Oy), mis takistasid töö tegemist ning oli ka palju probleeme

alltöövõtja poolt, kes lubas majad püstitada. Alltöövõtja probleemid päädisid sellega, et kui juuli

alguses oli selge, et graafikus ei püsita, teavitati kahe maja paigalduse väljajätmisest ning need

paigaldas teine ettevõte (KatPro Oy, Soome ehitusettevõte) summa 18 000 eurot eest. KatPro Oy

lõpetas oma tööd lepingu kohaselt ning andis ka oma püstitatud majad üle augustis 2016. Kahjuks

Kentaur Haldus OÜ ei suutnud ühtegi kaheksast majast üle anda ning töö katkes augusti lõpus.

Sealt maalt tekkisid vaidlused võlgniku ja tellija (Hausia Oy) vahel ja samal ajal ka võlgniku ja

alltöövõtja (Kentaur Haldus OÜ) vahel selle üle, kas lepingud on lõpetatud ja kui ei ole, siis kelle

süül jne. Järgnesid kohtuvaidlused, kuna läbirääkimised ei olnud edukad.

Housia OÜ on maksejõuetu, see maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

kohustuste täitmiseks likviidne vara ning seetõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid,

mida teadaolevalt on vähemalt 204 494,95 eurot. Võlgnikul on küll kohustusele vastavas

suurusjärgus nõudeõigusi, neist suurim summas 193 028,47 eurot Soome äriühingu Hausia Oy

vastu. Hausia Oy kohustuse osas on pooleli kohtuvaidlus, uueks istungiajaks on määratud

05.06.2019 ja 06.06.2019. Ajutisel halduril ei ole käesoleval ajal võimalik anda hinnangut

kohtuvaidluse perspektiivikusele. Võlgniku maksejõuetuse seis on tekkinud 2017 alguses. Võlgniku

maksejõuetuseni viinud probleemid said alguse raskustest, mis tekkisid Hausia Oy-ga sõlmitud nn

Golfniity lepingu täitmisel. Maksejõuetuse tekkimise hetkeks tuleb aga pidada elementmajade

tootmise ettevõtte võõrandamise hetke. Ettevõtte võõrandamisega kadus võlgnikul võimalus teenida

tulu ning teenindada võetud kohustusi teenitava tulu arvelt. Maksejõuetuse põhjuseks võivad olla

juhatuse vead äriühingu juhtimisel. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole

võimalik. Võlgnik ei ole üles näidanud soovi tegevust jätkata või ettevõtet tervendada. Võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Pankrotimenetluses võib tagasivõidetav olla 09.02.2017 Airan OÜ-ga (kehtiva nimega FrameHouse

OÜ) sõlmitud ettevõtte ülemineku leping. Airan OÜ on võlgniku lähikondne. Airan OÜ ei ole

ettevõtte eest kokkulepitud summat tasunud, vaid selle asemel sõlmiti kokkulepe Housia OÜ ja

OilTerm OÜ vahel, mille kohaselt ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisega loetakse 80 000 euro

ulatuses Housia OÜ poolt tagastatuks OilTerm OÜ-lt võetud laen. OilTerm OÜ on Housia OÜ

lähikondne. Ettevõtte selline võõrandamine võis kahjustada Housia OÜ võlausaldajate huve.

Võlausaldaja Kentaur Haldus OÜ on 27.02.2019 tasunud PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse

kulude katteks 1000 eurot. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja

kuulutada Housia OÜ pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse,

millega palub määrata ajutise halduri tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku

600 eurot, ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 398,32 eurot (58 eurot

28.01.2019 määruse soome keelde tõlkimise kulu + 340,32 eurot Matti Penttinen Oy-le

õigusabikulu). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 71,43 eurot. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks

kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot, ja ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 398,32 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri

tasu ja kulutuste hüvitis määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitis on võimalik katta võlausaldaja poolt 14.01.2019 tasutud deposiidi arvelt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv

300 eurot, sõidukulud 25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1485 eurot ilma käibemaksuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ jurist Liina Karlson, olles

võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14).

Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine

kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu

hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud

kokku 1485 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 110 eurot tunnis ilma

käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises (07.01.2019) ning kohtu poolt

koostatud ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumises (09.01.2019, 12.02.2019, 13.02.2019),

võlgnikuga ja kliendiga kohtumises ja suhtlemises (15.01.2019, 17.01.2019, 18.01.2019,

25.01.2019, 28.01.2019), suhtluses Soome advokaadiga seoses Soome kohtuasjaga (15.01.2019,

17.01.2019, 23.01.2019, 29.01.2019, 30.01.2019), 14.02.2019 kohtuistungiks valmistumises ja seal

osalemises.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja

poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab

ka,

et

üldjuhul

on

materjalide

kogumine,

õigusliku

positsiooni

kujundamine

ning

nõupidamised/arutelud kliendiga/võlgnikuga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule

esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus, asjas toimus üks kohtuistung kestusega

pool tundi, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis,

on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes

kokku 440 euro ulatuses (4 tundi × 110 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate

kohtumäärustega tutvumise ja kohtule taotluste (menetluse võimalikust kiirendamisest) koostamise

näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt.

Sõidukulu 25 eurot on tekkinud seoses võlausaldaja esindaja osalemisega 14.02.2019 kohtuistungil.

Sõidukulu tekkimise tõendamiseks on kohtule esitatud kaks sõidupiletit Tallinnast Tartusse

(10 eurot) ja Tartust tagasi Tallinna (15 eurot). Kuna võlausaldaja lepingulise esindaja

tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja

sõidukulu summas 25 eurot pidada vajalikuks ja põhjendatuks.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks

osaliselt

ja

määrab

tsiviilasjas

nr 2-19-268

Kentaur

Haldus OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 765 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 25 eurot sõidukulud

ja 440 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse

Housia OÜ pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite

järgi. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub

võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik