2-19-602/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-602

Tsiviilasi

OÜ Morbela hagi UÜ Leematu Invest (õiguseelneja

Hercule OÜ) vastu 1439 euro 28 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1642,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Morbela; registrikood 10361227; asukoht

Tänassilma tee 13, Tänassilma küla, Saku vald, 76406, Harju

maakond.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Tom

Annikve;

e-post

oigusburoo@gmail.com

Kostja: UÜ Leematu Invest (õiguseelneja OÜ Hercule),

registrikood 14274646; asukoht Sõbra tn 48-214, Tartu linn,

Tartu linn, Tartumaa.

Kostja seaduslik esindaja: täisosanik Sõõrikumeistrid Tallinn

OÜ juhatuse liige Taivo Israel

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus. Kaasata menetlusse Hercule OÜ üldõigusjärglasena UÜ Leematu

Invest.

2. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega OÜ Morbela hagi UÜ Leematu Invest (õiguseelneja

Hercule OÜ) vastu 1439 euro 28 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

3. Mõista UÜ-lt Leematu Invest (õiguseelneja Hercule OÜ) OÜ Morbela kasuks välja 1483

eurot 76 senti (sealhulgas põhivõlg 1439 eurot 28 senti ja viivis 44 eurot 48 senti).

4. Jätta hagi rahuldamata viivise nõudes 158 euro 46 sendi ulatuses.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 90% UÜ Leematu Invest (õiguseelneja Hercule OÜ) kanda ja 10%

OÜ Morbela kanda.

8. Mõista UÜ-lt Leematu Invest (õiguseelneja Hercule OÜ) OÜ Morbela kasuks välja

menetluskulu 337 eurot 50 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

OÜ Morbela esitas 14. jaanuaril 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Hercule OÜ

vastu 1439 euro 28 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt arve XXX , XX.XX.XXXX , alusel Mobilube

mootoriõli 120 L, summas 1061,40 eurot, ning Mobil Chassis määret 18 KG, summas 138

eurot. Hageja väljastas kostjale nimetatud kuupäevadel kauba koos arvega. Kostja ei ole arvet

tasunud. Hageja palub sellest tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja 1439,28 eurot.

Hageja palub lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 24. augustist

2018 kuni 11. jaanuarini 2019 määras 0,1% päevas, kokku summas 202,94 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Äriregistri andmetel on kostja 5. märtsil 2019. a äriregistrist kustutatud. UÜ Leematu Invest,

OÜ HC Invest ja kostja vahel XX. novembril XXXX. a sõlmitud ühinemislepingu kohaselt on

kostja ühinenud UÜ-ga Leematu Invest. Ühingulepingu p 3.1 ja 8 järgi läheb kostja vara, sh

kohustused, üle UÜ-le Leematu Invest pärast ühinemise kandmist UÜ Leematu Invest asukoha

äriregistrisse. UÜ Leematu Invest äriregistri väljavõtte kohaselt on ühinemine äriregistrisse

kantud. UÜ Leematu Invest on ühinemislepingu p-de 3.1 ja 8 ning äriseadustiku § 403 lg 1

järgi seega kostja üldõigusjärglane. Kohus märgib, et TsMS § 353 lg 1 kohaselt peatub

menetlus juriidilisest isikust poole lõppemise korral kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane.

Praegusel juhul on õigusjärglase isik selge. UÜ Leematu Invest tuleb seega TsMS § 209 lg 1

alusel kostja üldõigusjärglasena menetlusse kaasata ning lugeda menetlus uuendatuks.

Üldõigusjärglasele on TsMS § 209 lg 2 järgi kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist

tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema

õiguseelnejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti teel kätte

toimetatud 7. veebruaril 2019. Kostja, kellele kohus on andnud kirjaliku vastuse esitamiseks

tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Eeeltoodust tulenevalt on TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused

on seega täidetud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hagiavaldusest nähtub, et pooled olid sõlminud müügilepingu ning kostja on jätnud täitmata

oma kohustuse tasuda ostuhind. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt võib hageja

seega nõuda kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1439,28

eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Hagi kohaselt pidi kostja

ostuhinna tasuma XX. augustil XXXX ning hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 24.

augustist 2018 kuni 11. jaanuarini 2019 eest. Hagis esitatud asjaoludel oli kostja nimetatud

ajavahemikul viivituses enda rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu iseenesest on hagejal

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt õigus nõuda nimetatud ajavahemiku eest viivist. Samas

ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud nõutud viivise määr. Hageja nõuab hagis viivist

määras 0,1% põhivõlast päevas. Hagist nähtub, et nimetatud viivisemäär oli toodud kostjale

esitatud arvetel ning pooltel selleks eraldi kokkulepet ei olnud. Kohus leiab, et olukorras, kus

pooled ei ole eraldi viivisemääras kokku leppinud, saab viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt nõuda VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Vaidlusalusel ajavahemikul oli seega seadusejärgne viivisemäär 8% tasumata põhivõlast

aastas. Pooled võivad iseenesest küll kokku leppida kõrgemas viivisemääras, kuid see eeldab

poolte kokkulepet, st mõlemad pooled peavad avaldama tahet kõrgema viivisemääraga

nõustumiseks. Seega ei piisa seadusejärgsest kõrgema viivisemäära kokkuleppimiseks üksnes

sellest, et see kajastus kostjale esitatud arvest. Kuna hagist ei nähtu, et kostja oleks avaldanud

tahet nimetatud viivisemäära kohaldamiseks, rahuldab kohus hagi üksnes seadusejärgses

viivisemääras ning seda ületav viivisenõue jääb rahuldamata. Kostjalt väljamõistetud

põhivõlalt on seadusejärgne viivis ajavahemiku 24. augustist 2018 kuni 11. jaanuarini 2019

eest 44,94 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses. Seega jääb 90% menetluskuludest kostja kanda

ning 10% hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 225 ja esindajakulu 300 eurot

käibemaksuta, kokku 525 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud

kostja vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude. Tegemist on õiguslikult lihtsa

ning mahult väikese hagiga. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindajakulu on

põhjendatud ühe tunni ulatuses. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud summas 150 eurot.

Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 375 (225 + 150) eurot. Arvestades, et

kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seega 90% hageja menetluskuludest, st 337,5 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik