3-19-229/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-229 Haldusasi Vladimir Viira kaebus Tartu Vangla 30. novembri 2018. a käskkirja nr 6-2/1046 tühistamiseks ja Tartu Vanglalt vabanduse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2019. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Viira määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vladimir Viira Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Tagastada Vladimir Viira määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. 2. Jätta rahuldamata Vladimir Viira taotlus riigi õigusabi saamiseks. 3. Tagastada kaebajale tema 10. veebruaril 2019 Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse lisad (4 lehel).

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE OSAS 1. Kinnipeetav Vladimir Viira esitas määruskaebuses Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2019. a määruse peale taotluse osutada talle juristi abi, kuna vaatamata seadusele ja kaebaja õigusele püütakse teda ilma jätta õiglasest arutamisest ja kaebaja õiguste ja vabaduste kaitsest. 2. Kaebaja ei ole taotluses täpsustanud, millise toimingu tegemiseks või millises kohtumenetluse etapis ta riigi õigusabi vajab. HKMS § 2 lõike 4 2. lause kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2019. a määruse peale. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja sooviks on ilmselt riigi õigusabi korras tema esindamine halduskohtumenetluses, täpsemalt tema esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus.

2 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2019. a määrusega rahuldamata V. Viira taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebus esitamisel ning jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuna menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esinevad asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud. Halduskohtu vaidlustatud määrus puudutab seega kaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmist ja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebus sisaldab kaebaja seisukohti ja põhjendusi ning on kohtule piisavalt arusaadav. Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus esitatud kujul seadusega sätestatud nõuetele (HKMS § 205), on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning määruskaebuse lahendamiseks takistusi ei esine. Tegemist ei ole asja sisulist vaidlust puudutava määruskaebusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. Eeltoodud asjaolude pinnalt on ringkonnakohtu hinnangul V. Viira suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha ning puudub vajadus määrata talle esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti lahendatakse HKMS § 210 lõike 4 alusel määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses, mistõttu ei toimu ka asjas kohtuistungit, kust esindaja saaks osa võtta. 4. Tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 1. lausest tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Antud juhul on taotleja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole V. Viirale riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning ringkonnakohtule 10. veebruaril 2019 esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. 5. Kaebaja on määruskaebusele lisanud kaks Maksu- ja Tolliameti (MTA) kirja ja vanglasisese kontoväljavõtte perioodi 5. oktoober 2018 kuni 8. veebruar 2019 kohta. Ringkonnakohus tagastab nimetatud määruskaebuse lisad kaebajale, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus lähtub menetlusabi taotluse lahendamisel HKMS § 112 lõike 1 punktist 1 ja Riigikohtu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest, mitte MTA seisukohtadest maksustatava tulu ja maksuvaba tulu arvutuse kohta. Kuna kaebaja esitas menetlusabi taotluse halduskohtule 28. jaanuaril 2019, ei ole kaebaja vanglasisese konto väljavõte perioodi 5. oktoober 2018 kuni 8. veebruar 2019 asjakohane. Kohus peab HKMS § 112 lõike 1 punkti 1 alusel lähtuma perioodist 28. september 2018 kuni 27. jaanuar 2019 ning nimetatud perioodi kohta on kaebaja vanglasisese konto väljavõte haldusasja toimikus olemas.

/allkirjastatud digitaalselt/