2-18-15820/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-15820

Tsiviilasi

Anna Veeber hagi Alesja Burak vastu 3972 euro 33 sendi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3972,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Anna Veeber; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: Alesja Burak; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Anna Veeberi hagi Alesja Buraki vastu 3972 euro 33 sendi

väljamõistmiseks.

2. Mõista Alesja Burakilt (Burak) Anna Veeberi (Veeber) kasuks välja 3972 (kolm tuhat

üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 33 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Alesja Buraki kanda.

6. Mõista Alesja Burakilt (Burak) Anna Veeberi (Veeber) kasuks välja menetluskulu 325

(kolmsada kakskümmend viis) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Anna Veeber esitas 22. oktoobril 2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Alesja

Buraki vastu 3972 euro 33 sendi väljamõistmiseks.

Tartu Maakohus võttis 13. novembri 2018. a määrusega hagi menetlusse.

Hagimaterjalid ja kohtu 13. novembri 2018. a määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

toimetatud 14. novembril 2018. a.

Asjas toimus eelistung 15. veebruaril 2019. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas

istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Asjas toimus eelistung 15. veebruaril 2019. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas

istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus on saatnud kostjale 29. jaanuaril 2019. a kohtukutse e-posti aadressile, millelt kostja on

kohtuga kogu menetluse vältel suhelnud, so XXX. Kohus on hoiatanud kostjat, et kohus loeb

kirja kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui kostja ei kinnita kirja kätte

saamist varem. Kohtukutse on kostjale TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel seega kätte toimetatud 2.

veebruaril 2019. Kohus on kostjale kohtukutses selgitanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja

sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

Kostja on enne istungi toimumist teatanud kohtule, et kostja ei saa istungile tulla, kuna kostja

on haige. Kostja on esitanud koos teatega video, millel on salvestus arstitõendist. Arstitõendist

nähtub, et kostja vajab tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust alates 6. veebruarist 2019

kuni 6. augustini 2019. Arstitõendist ei nähtu samas, et kostjal oleks olnud 15. veebruaril 2019.

a kohtuistungile ilmumiseks tervisest tingitud takistus. See, et kostja ei saa poole aasta jooksul

õppetöös osaleda ei tähenda, et kostjal ei oleks olnud võimalik istungile tulla. Kostja ei ole

vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale esitanud arstitõendit, millest nähtuks, et

kostja ei saanud 15. veebruaril 2019. a haiguse tõttu istungile tulla. Kostja ei ole seega teinud

kohtule usutavaks, et kostjal oli TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata

jätmiseks.

Kostja ei ole kohtule teatanud, et kostja on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja

lahendamisega tema osavõtuta.

Kohus võib seega TsMS § 413 lg 1 ja 3 järgi lahendada asja tagaseljaotsusega.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi, kui see on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi kohaselt sai kostja hagejalt kokku 3972,22

eurot, mille lubas protsentidega tagasi maksta. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludest võib

järeldada, et pooled olid sõlminud laenulepingu. Hagis ei ole välja toodud, et pooled leppisid

kokku konkreetses tähtajas laenu tagastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 kohaselt,

kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast

laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles

öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagiavalduses ei ole välja toodud, et hageja

oleks teinud enne hagi esitamist ülesütlemisavalduse. Samas saab kohtu hinnangul hagis

esitatud raha tagastamise nõuet pidada laenulepingu ülesütlemisavalduseks. Arvestades

asjaolu, et hagi on kostjale 13. novembril 2018 kätte toimetatud, on praeguseks möödunud

ülesütlemise kahekuuline etteteatamistähtaeg. Seega on hagejal VÕS § 398 lg 1 õigus nõuda

laenu tagastamist, mistõttu hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot. Hageja on kinnitanud,

et tal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 325 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik