1-17-9752/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-9752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. 2019, Rakvere kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-17-9752 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid .K vangistusest Q

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Q.K , isikukood XXX,

kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 23.09.2017 20.07.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada temale Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega nr Q.K 1-17-9752 karistuse ka mõistetud ndmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata .K le Q - katseaeg 6 (kuus) kuud a

lates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada

- Q - .K d katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada

Q - .K d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 sätestatud

p-des 2 ja 4 järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vanglast vabanemisest.

Määrata .K Q kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

Q.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.01.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava .K id

Q

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Q.K kannab käesoleval

ajal Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9752 aristust, mille kohaselt

mõistetud k tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja ta talle karistuseks mõisteti

9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.-

21.08.2017, s.o 3 päeva ning .K Q -le mõisteti lõplikuks karistuseks

27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel

8 kuud ja suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 2734 jär kohtuotsuse nr 1-17- gi mõistetud karistuse

28 päeva vangistust, mis oli asendat

- 1 aasta 3 kuud

ja ud 478 tunni üldkasuliku tööga võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat

25 päeva vangistust. - ja Mõistetud liitkaristusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö 88 tundi, s.o 2 kuud ja päeva vangistust, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud

27 päev

ja a vangistust. Q.K karistusaja alguseks loeti 23.09.2017.

Q - .K d on kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest 4 karistust on kehtivad. Väärteokorras on teda karistatud 26 korral. Reaalset vangistust kannab isik teist korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest isik . Varasemalt on kinnipeetav toime pannud erinevaid kuritegusid, sealhulgas on kuritahtlik huligaansus, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja ametiisiku solvamine. , vargused, kehaline väärkohtlemine Enamike on isik kasutanud kuritegudega on kaasnenud vägivaldne käitumine. Korduvalt perekonnaliikmete suhtes vägivalda. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav osales ajavahemikul 05.01.-01.08.2018 riigikeele A2 taseme täiendõppel ning sooritas eksami positiivselt 84%. Ajavahemikul 01.02.-15.03.2018 osales isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mi tulemusena lle läbimise tunnist , et tal esinesid probleemid alkoholiga, kuid ta loodab tulevikus oma as sõltuvuskäitumist muuta. on vanglas töötanud Kinnipeetav koristajana ja isikliku abistajana. Alates 14.09.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 08.10.2018 töötab välja 28.09.2018 võimaldat külastada spool vanglat Xxxx -s. i isikul OÜ Xxxx Xxxx kontorit, alates 07.10.2018 on spool võimaldatud teha sisseoste kauplustes välja vanglat ning litseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ( s) 25.10.2018 võimaldat käia Po Jõhvi i s

seoses isikut tõendava dokumend 09.11.2018 võimaldat käia i taotlemisega. i kinnipeetaval lühiajalisel väljasõidul, mis kulges eesmärgipäraselt kõikide ning mille raames kohtus ta

lähedastega, kellega kohtu ängis mist oli planeerinud, m lastega, suhtles elukaaslasega ning tegi tulevikuplaane.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

5 kuud ning enam kui 4 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase A S ja 6 lapsega (kellest 4 on ühised lapsed) üürikorteris aadressil . Ennetähtaegse vabanemise k xxxx orral soovib isik elama asuda samale aadressile. A. S ud aadressile. Tegemist on 3-toalise on nõus isiku vabanemisega ant üürikorteriga etkel elavad kinnipeetava elukaaslane ja 6 alaealist last. Üürileping on , kus h sõlmitud suuliselt ja tähtajatu . Korteril kommunaalvõlgasid ei

lt, korteri omanik on V K ole. Eluase olemas on samas on seal toime pandud kuriteod on sobilik ja püsiv, kõik eluks vajalik, nii elukaaslase kui ka tema laste suhtes. Rahvastikuregistri andmetel on isikul kutse elektrikkeskharidus. Pärast põhikooli lõpetamist omandas isik Narva Kutsekeskkoolis keevitaja eriala. Suhtumine haridusse on positiivne. Kinnipeetav on t enamasti öötanud ametlikult, vahepeal ka suulise kokkuleppe alusel. Enne vangistust töötas OÜ isik xxxx Xxxx - s. Kriminaalhooldusel olles on töötanud Soomes. Üldkasuliku töö tegemise raames on isik töötanud ka SA Narva Muuseumis ja Tehnikaspordiühingus Energia. .K on Q

2016. aasta xxxx erinevates firmades (AP Balti l töötanud Grupp OÜ, Jutametall OÜ, AS MAGMA, OÜ Novaproff installeerijana firmas Electroengineer OÜ. Isik omab ) ning elektrik-

tööoskusi ehitusvaldkonnas. n paar korda alkoholi liigtarbimise tõttu ka töö Kinnipeetav o kaotanud. Vangistuse ajal toetab isikut rahaliselt ka elukaaslane. Kinnipeetav on toime pannud vargusi ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab kehvale majandusliku toimetuleku oskusele. Isiku toimetulekut võis mõjutada sõltuvusprobleem, millele viitavad mitmed alkoholijoobes toimepandud kuriteod ning kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised. K-Raha andmetel on i 351,04 sikul tasumata nõudeid 4 eurot, v Xxxx I abanemisfondis on 462,58 eurot. Telefonivestluses ettevõtte OÜ esindaja A selgus, et isiku

le tagatakse töökoht nende ettevõttes.

Kinnipeetava l venda ja ema J A, kelle suhtes on sooritanud kuriteo. ähedasteks on 2 Kinnipeetav elas koos elukaaslase A S ja 6 lapsega, kellest 4 on ühised. Elukaaslase ning tema poja ja tü kasutanud füüsilist vägivalda tre suhtes on isik ning saanud selle eest ka kriminaalkorras karistada. V kinnipeetav ei suhtle kriminaalkorras karistatud äidetavalt isikutega il on olnud . Puuduvad tõendid selle kohta, et isik oleks mõjutatav. Senine elusti riskiv ja hoolimatu

ku alkoholism. . Suhteid lähedastega on oluliselt mõjutanud isi Käesoleval hetkel on suhted elukaaslase ja lastega head, suheldakse telefoni ja kirja teel. Samuti kohtutakse kokkusaamiste raames. Kinnipeetaval on diagnoositud lühiajaliste väljasõitude ja alkoholisõltuvus. Isik tunnistab, et tarbib alkoholi palju, kuid sõltuvust ei tunnista. Kõige rohkem motiveerib alkoholiga pii Isik saab aru, et peab piirama alkoholi ri pidama töökoht. tarbimist, kuid alkoholist loobuda plaanis e on pidanud täielikult i ole. Vangla psühhiaater vajalikuks alkoholivastast ravi vabaduses. Isik on vabaduses Esperal" preparaadi saanud „ üheks aastaks. Kinnipeetav on kunagi ammu proovinud kanepit, tegemist oli juhutarvitamisega. Narkos ole diagnoositud. Kinnipeetav sai 2018. aastal perioodil õltuvust ei jaanuarist juunini vanglas ps viisakas ja rahulik. Viimane ühhiaatrilist ravi. Suhtlemisel on isik kuritegu pandud toime alkoholijoobes vägivalda kasutades. Ohvriteks olid elukaaslane, elukaaslase tütar ning naaber. Var füüsilist vägivalda ka eluka asemalt on isik kasutanud aslase

poja suhtes. Isik

ei ole õppinud varasematest karistustest ning on jätkanud uute kuritegudega. Ettearvamatu käitumise vallandajaks on ü Oma käitumist on ldjuhul alkoholi tarvitamine. isik kahetsen isikul elada pereelu ning olla ud, kuid ikkagi korranud sama mustrit. Eesmärk on rohkem kodus (töö pärast olnud eemal), kuid varasemat käitumist arvesse võttes on oht kaotada oskus ja motivatsioon seda saavutada. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seadusekuulekat elu. Kinnipeetav ennast kuritegeliku maailmaga ei seosta, kuid korduvad kuritavad vastupidisele. Kinnipeetav on olnud 3 ja väärteod vii korral määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseajal toime uued kuriteod. Isik v ndab soovi edaspidi älje kuritegevusest hoiduda. Arvestades aga seniseid toimetulekustrateegiaid, milleks oli alkoholi tarvitamine ning füüsilise vägivalla kasutamine, puudub veendumus, et isik suudab eluraskuste või koduste probleemide korral hoiduda alkoholi tarvitamisest ja pereliikmete füüsilisest väärkohtlemisest. Isik on kinnitanud, et on hakanud alkoholi tarvitama siis, kui kodus on tekkinud konfliktid. Kinnipeetava poolt on ohustatud ühiskonna turvalisus, lähedased isikud, naabrid või teised tutt kõige avad, kellega tekib konflikt. Oht on tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist Üldise korduva kuriteo toimepanemise . tõenäosus 2 aasta jooksul ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja on 70% ja v

jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla .K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Q kinnipeetava

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada .K vangistusest ennetähtaegselt, Q teeb kriminaalhooldusametnik ettep kuni aneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll tema karistuse 20.07.2019, kui lõpuni, s.o d mitte vähem kui 6 kuud kohtumääruse jõustumisest ning kohustada teda katseajal K -des 2 täitma arS § 75 lg 2 p ja 4 sätestatud kohustusi.

Q.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholiga oli tal probleem, kuid ta on otsustanud, et enam ei tarvita alkoholi. Vabaduses kunagi kodeeris ennast alkoholi vastu ning e is. ta ttenähtud aja see praktiliselt toim Kui kohus vabastab, siis b ise midagi ette seoses alkoholi probleemiga. Ta kavatseb ta ta võta vahetada oma suhtlusringkonda. Elama hakkab ta koos elukaaslase ja 6 alaealise lapsega. Nad on elukaaslasega . ära leppinud

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa .K Q tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.K ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise ning asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu .K võib vangistusest tingimisi Q enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel

4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on individuaalse täitmiskava raames omandanud riigikeele A2 taseme, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristaja ja isikliku abistajana. Alates 14.09.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaos

Xxxx -s. akonnas ning alates 08.10.2018 töötab väljaspool vanglat OÜ Lisaks on kinnipeetaval võimaldatud käia lühiajalisel väljasõidul, mis kulges eesmärgipäraselt. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidi motiveeritud gi käituma õiguskuulekalt. va vabanemisjärgsed Kinnipeeta elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht tema korteris, mida üürib elukaaslane ning kus ta elas ka enne vangistust. Samas on isik elukaaslase ja tema laste suhtes pannud kehalise väärkohtlemise toime ni nähtub metatud korteris. Iseloomustusest aga, et hetkel on suhted elukaaslase ja lastega head, suheldakse telefoni ja kirja teel ning lühiajaliste väljasõitude ja kokkusaamiste raames. l on garanteeritud töökoht Kinnipeetava Xxxx -s, OÜ kus ta töötas ka enne vangistus . Kindel töökoht tagab isikule igakuise sissetuleku, mis t xxxx aitab tal majanduslikult toime tulla ning tasuda rahalisi nõudeid, mida käesoleval ajal on 4351,04 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud 462,58 eurot aitab kinnipeetaval vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Enda sõnul kinnipeetav kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle ning teiste poolt mõjutatav ei ole. Suhteid lähedastega, kelleks on vennad, ema, elukaaslane ja lapsed, on negatiivselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on alkoholijoobes olles pannud toime enamuse kuritegudest. Kinnipeetaval on diagnoositud ka alkoholi . Kohtuistungil lubas kinnipeetav, et hakkab vabanemisel tegelema oma sõltuvus alkoholi probleemiga.

Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid, tuleks kohtu hinnangul anda .K-le Q eeltoodu põhjal võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Q.K

vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Q.K-le

6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest n katseaja pikkusega ing paneb talle ka -des 2 ja 4 tseajaks KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387. , 75

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik