Legislator Case Law & Legislation
2-17-109137/38 AI generated

2-17-109137/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-109137/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta hagi põhivõla 127,40 euro, intressi 19,52 euro, võla sissenõudmiskulude 54 eurot, Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

Legislator headnote

AI generated

2-17-109137/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtujurist

Kohtunik Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-109137

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi A J (J) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

217,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

ITM

Inkasso

OÜ

(registrikood

xxx,

asukoht

Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: jurist@itm.ee)

Kostja: A J (isikukood xxx, reg elukoht xxx, viibimiskoht xxx)

Kostja seaduslik esindaja/eestkostja: M J (isikukood xxx, e-post:

xxx)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi põhivõla 127,40 euro, intressi 19,52 euro, võla sissenõudmiskulude 54 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 6,85 euro ja sissenõutavaks muutumata viivise

nõuetes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja ITM Inkasso OÜ kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust

kohtuistungi pidamiseks.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 22.03.2016.a. xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx 100 euro

laenamiseks, laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 17.03.2017.a. Pooltevahelise laenulepingu

tingimused

lepiti

kokku

arvutivõrgu

abil

selliselt,

et

kostja

esitas

laenutaotluse

internetikeskkonnas, mille järel käis kostja Tallinna postkontoris oma tahteavaldust laenulepingu

sõlmimiseks avaldamas, allkirjastades isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Graafiku kohaselt

kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhiosa 100 eurot ja intressid 29,25

eurot. Kostja on teostanud osaliselt tagasimakseid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal

laenusummast tasumata põhiosa 71,95 eurot ja intresse 9,18 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadeti

kostjale 19.10.2016.a., mille järel lõpetati leping kostjapoolse lepingu tingimuste rikkumise tõttu

03.11.2016.a. 04.11.2016.a. saatis laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta, millest

alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hagiavalduse

esitamise kuupäeva seisuga 05.07.2017 on seaduse alusel sissenõutava viivise suurus 3,85 eurot,

iga viivitatud päeva eest kohustub kostja tasuma viivist võlgnetavalt summalt (71,95 eurot)

0,022%. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude

(kahju) 30 eurot katmiseks kostja poolt on põhjendatud ja õiglane.

A J sõlmis 20.08.2015.a. xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx 100 euro laenamiseks, laenu

kasutamise periood 720 päeva. Enne laenutaotluse esitamist täitis kostja laenutaotluse ning

seejärel oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping tingimustega. Pooltevahelise

laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse

internetikeskkonnas, mille järel käis kostja Tallinna postkontoris oma tahteavaldust laenulepingu

sõlmimiseks avaldamas, allkirjastades isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Graafiku kohaselt

kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhisumma 100 eurot; intress 65,28

eurot; lepingutasu 2 eurot. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil ning hagiavalduse

esitamise seisuga on kostjal laenusummast tasumata põhiosa 55,45 eurot ja intresse 10,34 eurot.

Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 14.10.2016.a., mille järel lõpetati leping kostjapoolse

lepingu tingimuste rikkumise tõttu 29.10.2016.a. 01.11.2016.a. saatis laenuandja kostjale teate

nõude loovutamise kohta, millest alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt

võlgnevust sisse nõudma. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.07.2017 on seaduse

alusel sissenõutava viivise suurus 3 eurot. Edaspidi nõuab hageja seadusjärgset viivist

põhinõudelt 55,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 06.07.2017.a. tasumata summalt

päevas. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude

(kahju) 24 eurot katmiseks kostja poolt on põhjendatud ja õiglane.

Hageja on piisava hoolega kontrollinud, et kostja ei sõlminud lepinguid erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhetest või kogenematusest. Kostja on olnud xxx OÜ pikaajaline klient alates

24.04.2015. Esimese laenu tagastas kostja õigeaegselt. Kostja on võtnud laenu kokku 10 korral.

Enne laenu xxx saamist 22.03.2016 ja laenu xxx saamist 20.08.2015 oli kostja varasemalt võtnud

laenu 7 korral internetikeskkonnas xxx. xxx OÜ hindas laenutaotlustes esitatud andmete ning

Krediidiinfo väljavõtte põhjal krediidivõimelisust. Majanduslikku olukorra kindlakstegemiseks

oli kostja saatnud konto väljavõtte. Kostja sissetulekuks laenude taotluse hetkeks oli palk ning

sotsiaaltoetus. Hagejal puuduvad andmed kostja tervisliku seisundi kohta ning samas puudus

kahtlus, et kostja on psüühhikahäirega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 401 lg 1, VÕS § 397 lg

1 ja VÕS § 113 lg 1.

29.01.2019 esitas hageja arvamuse, mille kohaselt kostja on tasunud laenulepingu osamaksed

korralikult, täitis võetud kohustusi õigeaegselt ning isiklikult pangakontolt. Veelgi enam, kostja

on esitanud mitmel korral pangakonto väljavõtted, millised on välistanud tema väikelaenutaotlusi

aktsepteerimast. Juhul, kui kostja oleks olnud juba vaidlusaluste laenude taotlemisel täieliku

eestkoste all nagu kostja eestkostja pikkadest seisukohtadest võiks järeldada, oleksid kostja

tehingud ning muud taolised tegevused, mille puhul eeldatakse teovõimet, olema pidanud

piiratud, sh pangas või muude kreediidiandjate juures. Kostja viide vastutustundliku laenamise

põhimõtte võimalikule rikkumisele on asjakohatu ja meelevaldne. Käesolevaga tekitab kostja

eestkostja oma seisukohtadega hagejale küsimuse, kus oli kostja seaduslik esindaja siis, kui

kostja sõlmis nii vaidlusaluseid kui ka varasemaid laenulepinguid või miks ei juhtinud või

peatanud kostja seaduslik esindaja kostjapoolseid tegusid nende tegemise ajal või miks ei

tagastanud kostja seaduslik esindaja koheselt laenuandjale kostja poolt võetud laenusid, kuni

neid ei olnud veel realiseeritud ning need ei olnud sissenõutavaks muutunud.

xxx OÜ-le 22.03.2016 esitatud taotlusest nähtuvad kostja poolt esitatud andmed, mille kohaselt

on tema sissetulek FIE tegevusest 800 eurot ning finantskohustused väikelaen 100 eurot kuus

kuni septembrini 2016 ning smsraha.ee laen 28 eurot, majapidamiskulud 150 eurot ning laenu

osamakse suuruseks on 10,35 eurot. Taotluse järgselt on laenuandja teinud otsuse aluseks

päringud maksehäireregistrisse, pensioniregistrisse, Ametlikesse Teadaannetesse. Laenuotsus on

koostati järgmise valemi abil: Kliendireserv = igakuine sissetulek - igakuised väljaminekud -

elamiskulud (s.h. majapidamiskulud*) taotleva laenu osamakse *min. 150 eurot 511,65 eurot =

800 eurot - 128.00 eurot – 150 eurot - 10.35 eurot. xxx OÜ-le 20.08.2015 esitatud taotlusest

nähtub, et kostja on enda sissetulekuks märkinud: töötasu AS xxx – 600 eurot ja pension 300

eurot kuni 2018 veebruar. Majapidamiskulud on 100 eurot (kommunaalid + toit) ja taotletava

laenu osamakse suurus 5,94 eurot kuus. Laenu andmise otsus tehti sama valemi abil. Hageja on

seisukohal, et kostja tervisliku seisundi hindamiseks laenutaotluste esitamisel puudub hagejal

vastav pädevus ja kohustus. Lisaks eeltoodule on tervisliku seisundi määramiseks olevad

asjaolud isikuandmete kaitse üldmääruse alusel eriliigilised isikuandmed, st delikaatsed

isikuandmed.

Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingutest tuleneva põhivõla127,40 eurot, intressi 19,52

eurot, võlgnevuse menetlemisega seotud kulud (kahju) 54 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 6,85 eurot ja viivised põhivõlalt 127,40 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu, leides, et laenuandjal on kohustus kontrollida enne laenu andmist

laenuvõtja tausta ja maksevõimet. Hageja ei ole seda (piisavalt) teinud, sest esitatud Swedbank

AS väljavõttest 01.09.2015 – 21.03.2016 perioodi kohta oleks pidanud hageja aru saama, et

tegemist on noore inimesega, kes on xxx ning kelle sissetulek on väike, mistõttu laenu andmine

on riskantne. Hagejal oli kostja konto väljavõte alates 01.09.2015 ja sealt on näha, et 11.09.2015

on laekunud xxx OÜ-lt augustikuu töötasu 387,70 eurot ning 05.02.2016 jaanuarikuu töötasu

96,40 eurot ning 04.03.2016 veebruarikuu töötasu 365,62 eurot. Kostja pea ainuke sissetulek oli

xxx ja –toetus ning kostja oli kiirlaenu teistest firmadestki võtnud. Seega oli hagejal võimalus

küsida tema töö, sissetulekute, pensioni ja haiguse kohta. Samas situatsioonis ei oleks pangad

mingil tingimusel laenu andnud. xxx OÜ üldtingimuste punkti 2.3 järgi on laenutaotleja

kohustatud täitma küsimustiku laenutaotleja maksevõime hindamiseks ja laenu väljastamisega

seonduvate asjaolude tuvastamiseks vastavalt laenuandja nõudmistele. Kostja esindaja väitel ei

ole kostjalt küsimustiku täitmist nõutud. Üldtingimuste punkti 2.8 järgi teostab laenuandja

laenutaotluse maksevõime analüüsi /../ tal on õigus nõuda laenutaotlejalt tema sissetulekut ja

majandusliku olukorda tõendavate andmete ning dokumentide esitamist /…/ ning maksevõime

analüüsi käigus antakse hinnang laenutaotleja poolt esitatud dokumentidele ja taotlustele,

taustakontrollile ja sissetulekutele ning maksevõimele. Kostja esindaja selgitab, et tema ei näe

hagis laenulepingut xxx, laenutaotlust ega küsimustikku. Kostjale määrati juba 2008.a.

diagnoosina xxx. Haiguslugudest on näha, et kostja on sageli haiglaravil (10 korda), lisaks

ambulatoorne ravi ja ei ole xxx inimene. Tuginedes riiklikult tunnustatud xxx eksperdi xxx

arvamusele ning ambulatoorse xxx 24.10.2014 tuvastati kostjal xxx – xxx, xxx, mis piirab tema

võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda juhtida, xxx. Ambulatoorse

kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 452 on ekspert xxx väljendanud seisukohta, et A J ei ole

kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima temal esineva xxx tõttu.

05.08.2016 võeti menetlusse avaldus kostjale eestkoste seadmiseks ning on näha, et kostja

esindaja on avalduse esitanud 28.07.2016. Tänasel päeval on kostja suunatud ööpäevaringsele

xxx xxx ning tema sissetulek on riigi poolt saadav puude- ja töövõimetustoetus, mis kulub tema

ülalpidamiseks xxx, st kohamaks, lisanduvad kulud ravimitele, enesehooldusele ja

majapidamisele. Ilmselgelt oli kostja laenude võtmisel xxx, võimetu hindama seda, kuidas tehing

tema huve mõjutab, puudus arusaam laenuga võetud kohustustest, riskidest /…/

Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2014 otsuse nr xxx järgi oli A J osaliselt töövõimetu (90%). Eesti

Töötukassa on 02.10.2017 otsuses nr xxx hinnanud kostja xxx ning Sotsiaalkindlustusamet on

oma 03.10.2017 nr xxx otsuses tuvastanud xxx, sest tema igapäevane tegutsemine ühiskonnaelus

osalemisel on täielikult takistatud.

Kostja esindaja palub kohtul arvestada, et kostja on üles näidanud head tahet maksta laenu tagasi

ning osaliselt on kostja laenu ka tagasi maksnud. Summad, mida hageja oma hagis kostjalt

nõuab, on hagis ajalt 04.11.2016 – 05.07.2017 ehk ajalt, mil eestkoste on jõustunud ning kostja

oli xxx ravil ning peale haiglaravi suunatud tahtevastaselt xxx (xxx) ja sealt edasi xxx teenusele.

Kostja on esitanud 28.01.2019 vastuväited ka 20.08.2015 laenulepingust tulenevatele nõuetele,

mis suures osas kattuvad eelpool tooduga. Lisaks esitab kostja kohtule Swedbak AS väljavõtte

ajalt 01.01.2014 – 31.12.2015. Panga väljavõttest selgub, et kostja ei ole käinud enne laenu

võtmist 6 kuud tööl või üldse tööl. Kostja panga väljavõttest selgub, et kostja sai 12.08.2015

juulikuu töötasu 107,97 eurot ja 11.09.2015 augustikuu töötasu 387,70 eurot ja tööandjaks ei ole

AS xxx, vaid kostja oli tööl läbi töövahendusfirma xxx OÜ. Kostja lisab, et summad, mida

hageja nõuab, on ajalt 01.11.2016 – 05.07.2017 ehk ajalt, mil eestkoste on jõustunud ning kostja

oli xxx ravil ning peale haiglaravi suunatud kohtuotsusega tahtevastaselt xxx ja sealt edasi xxx

teenusele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste

asjaolude üle:

1) Kostja on sõlminud xxx OÜ-ga lepingud xxx 22.03.2016 ja xxx 20.08.2015.

2) Esialgne võlausaldaja on nimetatud lepingud loovutanud hagejale.

3) Laenulepingute alusel on summad kokku 200 eurot kostjale üle kantud.

4) Kostja täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi osaliselt ja tagastas laenud osaliselt.

5) Laenulepingutest tulenev põhivõlg on 127,40 eurot, intress 19,52 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 6,85 eurot.

6) Kostjale on Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11513 seatud

eeskoste ning tema eestkostjaks on M J.

Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu

laenulepingust tulenevaid nõudeid.

Kostja palus hagi jätta rahuldamata, sest kostja oli laenude võtmise ajal psüühikahäire all ega

olnud võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Kostjal on tuvastatud raske

psüühikahäire, tal on sügav puue ning tema osalemine ühiskonnaelus on takistatud. Kostja on

korduvalt viibinud pikaajalisel ja tahtevastasel haiglaravil. Kostjale on määratud eestkoste.

Kostja ainus sissetulek on xxx ja toetus, mis kulub tema ülalpidamiseks hooldekodus.

Laenuandja võttis endale riski, kui ta ei kontrollinud kostja seisundit ega laenude tagasimaksmise

võimalusi.

Hageja leidis omakorda, et kostja käitumine lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda ei andnud

võlausaldajale alust eeldada, et kostja on xxx isik. Kostja käis ise oma isikut tuvastamas, esitas

taotlused, tasus osamakseid. Hageja väitel on ta hinnanud kostja krediidivõimelisust.

Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise

ajal ning pärast seda võimeline aru saama sellest, millised tehingud ta sõlmib ning millised on

selle tagajärjed. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandja oleks piisavalt välja

selgitanud kostja võime tehingutest aru saada ning neid täita.

TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-

aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud

teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses,

milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule,

kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on

piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, sealhulgas tagasiulatuvalt.

Kuigi Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega määrati kostjale eestkostja alates antud määruse

tegemise ajast ning vaidlusalused laenulepingud sõlmiti varem, saab kohus käesolevas

menetluses tagasiulatuvalt hinnata, kas kostja oli laenulepingute sõlmimise ning laenutaotluste

esitamise ajal teovõimeline ja sai aru oma tegude tagajärgedest.

TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva

nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu

hiljem heaks kiidab. Vaidlus puudub selle üle, et kostja seaduslik esindaja ei ole laenulepinguid

pärast nende sõlmimist heaks kiitnud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest

peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui laenuleping on tühine, ei

saa kostja vastu esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, sealhulgas laenu põhiosa tasumise ja

viivise nõudeid.

Ühtlasi sätestas VÕS § 4032 lg 1 kuni 21.03.2016 kehtinud redaktsioonis, et krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hilisemas

seaduses on see põhimõte sätestatud §-s 4034. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja muuhulgas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kostjaga laenulepingu sõlmimisel piisavalt järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kogunud või hinnanud andmeid, mis oleksid võinud

laenuandjas tekitada kahtlusi kostja teovõimes ning võimekuses laenu tagasi maksta. VÕS § 4034

lg 1 p 2 järgi on krediidiandja kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et enne laenulepingu 22.03.2016 sõlmimist on kostja edastanud

enda konto väljavõtte perioodi 01.09.2015 - 31.03.2016 kohta ja täitnud laenutaotluse.

Laenutaotluse järgi oli kostja sissetulekuks FIE tegevusest 800 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et

kostja pea ainuke sissetulek oli xxx ja –toetus, mis nähtus eelpool nimetatud konto väljavõttest.

Väljavõttest nähtub veel ka 11.09.2015 ülekanne xxx OÜ-lt selgitusega augusti tasu summas

381,70 eurot, 05.02.2016 ülekanne xxx AS-lt selgitusega jaanuar 2016 summas 96,40 eurot ning

04.03.2016 ülekanne xxx AS-lt selgitusega veebruar 2016 summas 365,62 eurot. Riigikohus on

sedastanud lahendis nr 2-14-21710, et kostjal I oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus

esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda.

Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Hageja 29.01.2019

seisukohast nähtub, et administraator süsteem rahuldas laenutaotluse lähtudes arvutustehtest.

Krediidiandja pidanuks seega andmeid kontrollima ja seadma kahtluse alla FIE ettevõtlusest tulu

teenimise ning tuvastama piisava sissetuleku puudumise, lähtudes kostja konto väljavõttest.

Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et laenuandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Enne laenulepingu 20.08.2015 sõlmimist on kostja edastanud enda konto väljavõtte perioodi

01.02.2015 - 21.08.2015 kohta ja täitnud laenutaotluse. Laenutaotluse järgi oli kostja

sissetulekuks töötasu 600 eurot/kuus AS-lt xxx ja pension 300 eurot/kuus. Konto väljavõttelt aga

nähtub vaid üks makse, mida võib pidada töötasuks, so 12.08.2015 ülekanne xxx OÜ-lt

selgitusega juuli tasu summas 107,97 eurot. Töötasu maksmist AS-lt xxx ei nähtu. Kohus

nõustub kostjaga, et tegelikkuses oli kostja pea ainsaks sissetulekuks xxx ja –toetus. Riigikohus

on sedastanud lahendis nr 2-14-21710, et kostjal I oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus

esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda.

Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Hageja 29.01.2019

seisukohast nähtub, et administraator süsteem rahuldas laenutaotluse lähtudes arvutustehtest.

Krediidiandja pidanuks seega andmeid kontrollima ja seadma kahtluse alla kostja tegeliku

sissetuleku suuruse ja allika. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et

laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr xxx (II köide tl 27-30),

ekspertiis viidi läbi 27.10.2014. Ekspertiisiaktis leidis xxx xxx, et kostjal esineb raske xxx – mis

piirab tema võimet oma käitumisest xxx. Ekspertiisiakti nr xxx kohaselt esines kostjal

xxx – xxx. Ta on ettearvamatu ja enda ning kaaskodanike julgeolekut ning tervist ohustava

käitumisega, haiguskriitika puudumisega, mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt

aru saada või seda õigesti juhtida. Ekspertiis viidi läbi 10.09.2016. Eesti Töötukassa 02.10.2017

otsusega puudus kostjal töövõime. Eelviidatud kostja seisundit kajastavaid tõendeid kogumis

hinnates leiab kohus, et kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal 22.03.2016 ja 20.08.2015

ega pärast seda TsÜS § 8 lg 2 mõttes täielikult teovõimeline ja ta ei olnud oma haigusliku

seisundi tõttu võimeline oma tegudest, sealhulgas laenulepingute sõlmimisest täielikult aru

saama. Kostjal oli raskekujuline haigus. Kuigi kostja ei viibinud haiglaravil ajal, mil ta

laenulepingud sõlmis ning laenutaotlused esitas, viibis ta ravil enne ja pärast neid toiminguid.

Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning enne ja pärast seda võimeline adekvaatselt

hindama, kuidas oma eluga toime tulla, mis nähtub kohtu hinnangul nii ravilugudest kui ka

kostja suhtes läbi viidud ekspertiisist. Kostja igakuiste sissetulekute või kohustuste suurust ei

hinnanud ka laenuandja, kes võttis endale kostjaga lepingute sõlmimisel riski, mida oleks võinud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel vältida. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja

õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud on tühised. Tühise tehingu täitmist ei saa

hageja kostjalt nõuda, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Asjas kogutud

tõenditest ei nähtu, et kostjal esineksid rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust käesolevas lahendis kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik