4-18-6036/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

05.veebruaril 2018 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja P õhja Prefektuuri korrakaitsebüroo olitseija Piirivalveameti P liiklusjärelevalvekeskuse Hannes Küünarpuu liiklusmenetlustalituse esindaja J k Paju aa ja

Kaebuse esitanud isiku G.I Isikukood:XXX Elukoht: xxx Töökoht xxx OÜ Kaitsja Indrek Repnau

Vaatas 03.01, 21.01, 31.01.2019 avalikul kohtuistungil G.I kaebuse Politseija läbi Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 29.10.2018 otsuse 02,18,006602 histamiseks ja väärteoasjas nr 23 tü väärteomenetluse lõpetamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 29.10.2018 otsuse väärteoasjas nr 2302,18,006602 kohaselt G.I 12.07.2018 kell 14:15 xxx te bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit koos haagisega, haagis AMOR M401L150 reg.märk xxx teostas veose vedu, omamata liiklusseaduse § 341 -telje tegelik teljekoormus oli 1056 kg. sätestatud eriluba, haagise I Lubatud suurim registritelje koormus 750 kg. Haagise teg ik mass oli 1056 kg, lubatud suurim el registrimass 650 kg. Autorongi tegelik mass oli 2722 kg, lubatud suurim tegelik mass 2700 kg.

Juhtis mootors dukit, ei hoidnud ohutut pikivahet õi ja sõitis tagant otsa s/a Kia

registreerimismärgiga . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX

Luminor Liising AS-le ja L. L. (fikseeritud fototabelite, sõidukite vaatlusprotokollidega ja liiklusõnnetuse aktiga) lusseaduse § nõudeid, pannes sellega toime . Rikkus liik

46 lg1, 80 lg 1,2

väär iiklusseaduse § , § 238, § 261 teo, mis on kvalifitseeritav l

223 lg 1

lg 1 järgi. G.I-le

l

1 alusel karistuseks rahatrahv määrati KarS § 63 lg 1 kohaselt iiklusseaduse § lg

100 t

400 eurot. rahviühikut s.o

G.I vaidlustas 29.10.2018 otsuse paludes otsus väärteoasjas nr 2302,18,006602

tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et liiklusõnnetus tema ei ole t põhjustanud, otsus ei vasta nõuetele, haagise mass oli lubatud.

G.I jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. . R.,

,

ning kaebuse esitanud isik G.I Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad O

L. L. E. K. .

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 1-11);

-

Massimõõtmise protokoll (lk );

- -17);

AS Inges Kindlustus 23.07.2018.a päring ja PPA vastuskiri (lk 16

- lk 19-21

kaitsja esindusõigust kinnitavad dokumendid ( );

- k 23

väärteoprotokoll (l );

-

otsus väärteoasjas (lk );

Väärteoasi nr 4-18-6036

-

karistusregistri väljatrükk (lk 25);

- kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-13)

- -kontrolllehed, kaalu kasutusjuhend ja

massimõõtmise protokollid, taatlustunnistused, kaalu mõõtemetoodika, eriloa otsingu väljatrükk (kohtutoimik lk 35-74);

- -77

karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsus (kohtutoimik lk 75 ); kohus vaatas videosalvestust.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära tunnistajad ja kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab - kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseikorrakait ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri sebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

avariimenetlusgrupi väärteomenetleja koostas väärteoprotokolli nr AB15 A.

L. 77430 väärteoasjas nr 2302,18,006602, mille kohaselt G.I 12.07.2018.a kell 14.15 xxx(xxx) j Volkswagen Passat koos haagisega uhtis mootorsõidukit , haagis AMOR M 401L150 reg.märk xxx, teostas veose vedu, omamata Liiklusseaduse § 341 -telje tegelik sätestatud eriluba, haagise I teljekoormus oli 1056 kg. Lubatud suurim registritelje koormus 750 kg. Haagise tegelik mass oli

1056 kg, lubatud suurim registrimass 650 kg. Autorongi tegelik mass oli 2722 kg, lubatud suurim tegelik mass 2700 kg. Juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut pikivahet ja sõitis tagant otsa s/a Kia reg.märk a põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Luminor

XXX. Oma tegevuseg Liising AS'le ja

'le

L. L. Rikkus liiklusseaduse § 46 lg 1, § 80 lg 1,2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 223 lg 1, §238 ja §2612 lg 1 järgi.

Täps süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise elt samal moel on G.I-le menetleja 29.10 2302,18,006602. .2018.a otsuses väärteoasjas nr

Liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, menetlusaluse isiku G.I ja tunnistajate j

12.07.2018 kell 14:15 xxx te bussipeatuse

R. a L. ütlustega on tõendatud asjaolu, et juures toimus liiklusõnnetus G.I sõiduauto Volkswagen Passat , milles osalesid

registreerimisnumbriga juhina ja

s Kia juhina. XXX.

O. R. /a Kia registreerimismärgiga XXX

Liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega kohaselt paiknevad nii sõiduauto Kia kui Volkswagen kolmandas reas paralleelselt sõidurea joontega

. Kia on

sõidurea parempoolses servas ja Volkswagen vasakpoolses servas. Kia tagumisel stangel on kraapejäljed sõiduki keskteljest juhi poole, Volkswageni esistangel on kraapejäljed sõiduki kesteljest kõrvalistuja poole. Mõlemal sõidukil olevad kahjustused on väga väikesed. Autodele tek tud vigastus on lisadeks olevatel fototabelitel. ita ed nähtavad sündmuskoha vaatlusprotokolli LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, K on Kia mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. äesolevas väärteoasjas Sportage omanikuks AS Luminor Liising ja Volkswagen Passat omanikuks

. kinnitas,

L. L. O.R. et Kia Sportage kuulub AS-le Luminor Liising. L. ja G.I kinnitasid et Volkswagen Passat L. kuulub L. sele. kolmandatele isikutele. L. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju

G.I ütluste kohaselt sõitis ta sõiduki omaniku Tammsaare teed mööda

L. sega L.

Järvevanale ja sealt Tartu mnt poole, et viia prügimäele kivikoorem. O d teises reas, kui li

esimesest reast tuli üks liikleja sealt, igalt poolt, üritas ette keerata, aga kuna , kes pressis siit-

veoauto jäi talle ette, siis ta ei saanud G.I ette sõita õit

. s G.I is edasi teises reas. KIA juht temast saada, aga K juhile veoauto esimesest sõitis esimeses reas ning üritas mööda ia jäi ette reast. Siis kui tekkis juurde üks sõidurida, siis ta kihutas selle kaudu (paremalt poolt) tema ees olevast veoautost , G.I ette, kes mööda ja esimesest reast siis teisest, veoauto eest läbi ja s sku pidurit õitis tänu lisandunud reale nüüd nö kolmandas reas. Kia juht vajutas jär ning seejärel

uuesti. Kui teisel korral vajutas pidurit, siis G.I K - enam pidama ei saanud ja sõitis ia le

tagant sisse. K K juht silma oma agressiivse ia ees ühtegi sõidukit ei näinud. Ühtlasi jäi ia sõidustiiliga. silma järgi, käru ei olnud ääreni täis. Koorma kohta selgitas, et vaatas Tegeleb ehitusega ja arvas, et ei ületa kaalu. Eraldi ei kaalunud.

Tunnistaja

(reg. XXX),

O. R. ütluste kohaselt sõitis sõidukiga Kia märk Mustamäelt Ülemiste

poole, keskmises ja vahetas rida vasakule ehk siis kolmandasse ritta. kolm rida oli, sõitis Kaebuse esitaja juhitud sõiduk (Volkswagen Passat) liikus taga pool. Lisandunud esimeses reas

O.R. kolmandasse. Sinna ritta oli vaja saada, sest plaan oli ei sõitnud, ainult teisest sõita

lennujaama läbi õttis maha, sest tema eesolev sõiduauto reastus samuti ümber. xxx.. V hoo

Kokkupõrge juhtus suhteliselt kohe pärast ümberreastumist. Reastunud kolmandasse ritta G.I ette, võttis R. hoogu maha, sest ka tema eesolev sõiduauto reastus ümber, kokku toimus

2 pisikest kokkupõrget. Esmalt üks, pärast seda kui ta hoogu vähendas, ning siis teine kui ta jälle hoogu vähendas ja alles siis said seisma. Pärast liiklusõnnetuse toimumist ütles G.I talle, et temal on kuskil 1000 kg peal, et ta ei saanud nii hästi pidama. Varasema ebakõla kohta selgitas, et kaebuse esitaja keeras tema ritta Järvevana teel enne tunnelit kus on 3 või 4 ra da, kus 2 rida läheb tunnelisse. sõitis Ülemiste poole, jäi tunneli ritta, ta hakkas

O. R.

G.I sealt reastuma ümber. G.I hästi sutsukene eespool, kuna tal oli käru ka, siis autod olid täiesti oli

O. R.st kõrvuti Ei tea kas jäi G.I-le pimedasse nurka. .

Tunnistaja

L. L.se ütluste kohaselt tunneb kaebuse esitajat (sõber) ning sõitsid koos G.I-ga

Õismäelt Suur Sõjamäele. Sõitsi mööda Järvevana kõige vasakpoolsemas - d reas, vaatas

peeglitesse,

vahetas nägi tagapool liikuvat punast autot, mis oli hästi agressiivse sõidustiiliga, radasid edasi, Kia juht pidevalt ja trügis kogu aeg. Sõitsid tuli kõrvale paremale poole, siis ta jäi veoauto taha kinni, ei mahtunud vahele, tahtis ette minna. L tekkis äks natuke maad edasi ja kui kolmas rida kõrvale läks parema rea kaudu veoautost mööda , s

iis Kia juht tuli G.I poolt ja

juhitud sõiduki Seega, Kia juht sõitis paremasse ritta, teisel real oleva ette ja vajutas pidurit.

veoauto eest läbi ja kolmandasse (diagonaalis üle) ja pidurdas. Veoauto ei pidanud kiirust vä G.I pidurdas ühe korra järsult hendama.

. Liiklusohtlikke situatsioone rohkem ei olnud. L. sele kuuluval s lkswagen Passat) oli L. õidukil (Vo numbrimärgi alus puruks ja numbrimärk oli kannatada saanud ja numbrimärgi kõrvalt oli natukene värv kannatad a saanud. Kia-l olid värvikriimud.

Kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja R. ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on omavahel vastuolus. Kuna mõlemad isikud on asjast huvitatud isikud, s.t kumbki ei soovi liiklusõnnetuses süüdi olla kumba ütlusi. Kuigi tunnistaja , ei ole kohtul alust eelistada emba- L.

ütlused osaliselt kattuvad kaebuse esitanud isiku ütlustega, on ka tema asjast huvitatud isik, kuivõrd G.I sõitis tunnistajale kuuluva sõiduautoga, mistõttu puudub alus ka tema ütluste eelistamiseks teistele. G.I ütlused selle kohta kuidas O. üritas mööda pressida on segased. Kord ütleb, et tema R.

kõrvalreas sõitis veoauto, siis ütles, et veoauto oli natuke ninaga eespool kui üritas mööda R. pressida. Seejärel väitis, et enne kui jõudis veoautoga lähestikku ürtias mööda pressida. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras kui G.I juhitud sõiduk on peaaegu kõrvuti teises reas sõitva veoautoga oleks sellises olukorras mõnel teisel autol võimalik teisest reast kolmandasse ritta G.I-le ette pressida.

Asjaolu, et G.I ja O. vahel oli eelnevalt liikluses leidnud aset situatsioon, mis R. kummalegi ei meeldinud, ei ole menetlusesemeks ole . va liiklusõnnetuse tekke põhjuseks Nii G.I kui O. t on varasemalt R. liiklusseaduse nõuete rikkumis eest karistatud, mistõttu puudub alust väita, et üks või teine on liikluses hoolsam või vähem hoolsam.

Vaidlust ei ole asjaolus, et Kia Sportage reastus ümber kolmandass ritta ja oli ümberreastumise e

ehk manöövri juba lõpe sõitis tanud kui G.I Volkswageni roolis talle otsa . Seega ei olnud liiklusõnnetuse põhjuseks manöövri ehk ümberreastumise sooritamine O. Kokkupõrge

R. poolt.

ei toimundu manöövri sooritamise käigus. ündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelit Ka s e

kohaselt toimus kokkupõrge kolma s reas, s.t Kia Sportage oli juba lõpetanud nda

ümberreastumise Mõlemad autod olid otse sõidusuunas Asjaolu, et üks auto sõitis sõidurea . . parempolses servas ja teine vas poolses servas on tinginud kahjustuste tekkimise nihkes autode ak keskjoonega.

Vaidlust ei ole asjaolus, et liiklusõnnetuse põhjustas asjaolu, et Volkswagen Passati juht G.I ei saanud pidama kui Kia Sportage juht O. pidurdas. R. Nii G.I kui tunnistajad ja

pidurdas ja R.

L. ütlused kinnitavad, et pärast reavahetust O.R.

seetõttu sõitis G.I Volkswageniga Kia le tagant otsa. Ütlused erinevad pidurdamist -

tinginud asjaolude osas.

R. ütluste kohaselt tingis pidurdamise talle ette reastunud auto pidurdamine. ja G.I eitavad sellise auto olemasolu. L. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite koh selt puudusid sündmuskohal pidurdusjäljed. a On üldteada asjaolu, et kui järsult pidurdada tekivad pidurdusjäljed. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav L.

L.se väide, et G.I pidurdas ühe korra järsult. G.I enda ütlustest nähtub, et ta kas pidurdas jätkuvalt või kaks korda. Pidurdusjälgede puudumine tähendab, et G.I kas ei pidurdanud üldse või pidurdas kergelt või sujuvalt. Arvestades, et Volkswagen Passatil oli taga haagis koormaga, on eluliselt usutav, et sellises olukorras pidurtatakse pigem sujuvalt kui järsult.

Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

G.I teadis, et tal on sõiduautol taga haagis, mistõttu on pidurdusteekond pikem koormaga kui tavaliselt, seega ta teadis, et tuleb hoida tavalisest pikemat pikivahet. Kui tema ette reastus auto, mistõttu jäi pikivahe väiksemaks kui oleks vajalik olukorras, kus eessõitev auto on mingil põhjusel sunnitud pidurdama, pidanuks G.I koheselt vähendama pikivahe suurendamiseks enda juhitava auto kiirust, et ta suudaks eesliikuva auto pidurdamisel vältida otsasõitu. G.I seda aga ei teinud, mistõttu kui eessõitev auto pidurdas ei suutnud ta vältida otsasõitu. ,

Arvestades autodele tekitatud kahjustuste iseloomu, on eluliselt usutav, et G.I lähtus pikivahe hoidmisel sõidautole tavaliselt vajalikust vahemaast, kuid ei arvestanud, et raske koormaga haagisega on pidurdusteekond pikem.

Kohtul ei ole alust väita, et O. pidurdas ees põhjendamatult. Ei ole oluline, kas juht pidurdas R. seetõttu, et tem ees olev auto pidurdas või seetõttu, et ümberreastum l võis kiirus kasvada ja a ise pärast manöövrit korrigeeris kiirus lubatud piiresse.

Väärteoasjas puuduvad tõendid ja ei ole eluliselt usutav, et O. soovis tahtlikult põhjustada R.

liiklusõnnetust ning tema kasutuses olnud autot kahjustada. Liiklusõnnetusse sattumine toob kaasa ajakulu ja varalise kahju, ehk siis lisaprobleemid. Arvestades, et

R. sõitis eesmärgipäraselt

konkreetsesse kohta (Viking Motros ja edasi lennujaama), ei ole usutav, et tal tuli mõte provotseerida liiklusõnnetus, kus tema juhitav auto saaks kannatada.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et liiklusõnnetuse põhjustanud liiklusnõuete rikkumine seisnes kõnealusel juhul selles, et kaebuse esitaja ei hoidnud pärast seda, kui tema ette oli ümberreastunud Kia Sportage het, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud , piisavat pikiva

sõidukile. Olukorras, kus ükski Volswageni taga liikunud sõiduk Volkswageni pidurdamisel

Volkswagenile otsa ei sõitnud, ei olnud tegemist sellise järsu pidurdamisega, mis ei võimaldanud tagasõitval juhil reageerida.

G.I ei suurendanud pikivahet peale Kia Sportage enda ütlustest ja käitumisest –

ettereastumist, vaid reageeris alles eessõitva auto pidurdamisel - nähtub, et ta suhtus täiesti kohusetundetult ja ükskõikselt sellese, kas tavalisest raskema autoga sõites on tal piisav pikivahe ja sellega kaasneva

, käitmise võimalikesse tagajärgedessse pannes sellega väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et gevusega rikkus LS § G.I enda te

46 lg 1 nõudeid LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. , pannes sellega toime

Tunnistaja

na ülekuulatud politseiametnik E. K. ütluste kohaselt saabusid avariigrupi kutsel ja kaalusid Volkswagen . Teostas it, mille järel oli kerghaagis massimõõtmise ja selgus, et üksused

olid ülekaalus. videosalvestisel kaalunäidud, et oleks lihtsam tabelisse kanda, mis Fikseerisid

arvutab mõõtetulemuse. Tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestus. Samuti kinnitab

videosalvestus, et massimõõtmise protokolli on kantud kaaludel olnud tulemused.

M . Samuti ei vaidlusta asjaolu, et enetlusaluse isik ei vaidlusta, et talle näidati kaalude näite kaalude näidud olid samad, mis on kajastatud massimõõtmise protokollis.

Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku K. G.I ütluste ning

massimõõtmise protokolliga leidnud tõendamist, et läbi viidud mõõtmiste

12.07.2018

tulemusena tuvastati, et G.I kasutuses olnud järelkäru kaalus pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 1056 kg ning veduk ja haagis kokku 2722 kg.

Vaidlusaluseks küsimuseks on massimõõtmisel kasutatud kaalud olid läbinud korralise

- kas perioodilise kontrolli ja nad olid töökorras.

Tulenevalt kuni 31.12.2018 kehtinud -st 2 peab karistuse mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS §

10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-

23. Vastavalt MõõteS § 21 lg le 2 ja § 23 lg 1 p

2 p- -le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi

mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid.

Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Kaitsja tõstatas küsimuse mõõtmisel kasutatud kaalude korralise kontrolli läbimisest. Kuni 31.12.2018 kehtinud m lemine protseduur, mille õõteseaduse § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taat käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega.

Mõõteseaduse § 7 lg 3 sätestab, et er kehtestab MõõteS valdkonna eest vastutav minist paragrahvi lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi ).

Majandusja kommunikatsiooniministri 20.09.20

Kohustuslikule 16.a määruse nr 57 „

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“

04.09.2017 -

31.12.2018 kehtinud redaktsiooni

§ 3 sätestas, et kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast ning olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, mõõtevahenditele on esitatud selle määruse lisas. § 4 sätestas, et kasutusel oleva mõõtevahendi siseriiklikul taatlusel tuleb lähtuda mõõtevahendile selle turule laskmisel kehtinud dokumentide nõuetest, mis on fikseeritud mõõtevahendi

vastavusdeklaratsioonis, siseriiklikus tüübikinnitustunnistuses või EÜ tüübikinnitustunnistuses, järgides käesoleva määruse lisas toodud täpsusnõuet. Kui nimetatud dokumendid ei esita kordustaatlusele eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või

vastavus lli menetlused on hindamise nõuetest. Konkreetse mõõtevahendi metroloogilise kontro esitatud lisas, mille kohaselt sõiduki kaalumiseks, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina, on täpsusnõu e klass 3, metroloogilise kontrolliliik V2, taatlustähtaeg 1 aasta. d

V2 tähendas kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud

vastavushindamis

protseduuride läbimine. Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast

EL-i direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist. Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 20

16 määrus nr 32 „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“ §1 kohaselt peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT

L 96, 29.03.2014, lk 107 148) kohaldamisalas olev mitteautomaatkaal turule laskmisel ja –

kasutuse Mitteautomaatkaalu le võtmisel vastama nimetatud direktiivis sätestatud nõuetele.

nõuetele vastavust tõendatakse turule laskmisel ja kasutusele võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/31/EL kohaselt. Alates 01.01.2019

6 lg 3 p 2kohaselt kehtiva mõõteseaduse § peab mitteautomaatkaalu nõuetele vastavus olema hinnatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike

4 alusel kehtestatud mitteautomaatkaaludele nõuded sätestavale määrusele Selleks on määrus ( nr 32).

12.07.2018 kaalumisel kasutatud kaalude Evocar-2000 kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistused: kaal nr 201890 taadeldud 19.10.2017, 15.11.2018; nr 201891 taadeldud 19.10.2017, 16.11.2018; nr 201892 taadeldud 19.10.2017, 15.11.2018; nr 201893 taadeldud 19.10.2017, 16.11.2018; nr 201894 taadeldud 19.10.2017, 16.11.2018; nr 201895 taadeldud 19.10.2017, 16.11.2018.

Taatlustunnistustel on täpsusklassiks märgitud IIII. Kaalud olid perioodiliselt kontrollitud enne vaidlusalust sündmust 13.06.2018

Seega olid mitteautomaatkaalud kui taatluskohustuslikud mõõtevahendid nõuetekohaselt taadeldud ja seisuga 12 7.2018

.0 olid kõik taatlustunnistused kehtivad. Kõik kaalud läbisid ka järgimise taatlusprotseduuri, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et 12.07.2018 ei olnud kaalud töökorras.

Evocarvaja 6 2000 kaalude kasutusjuhendi p1.2 kohaselt on kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks kaalu.

Vaidlust ei ole asjaolu, et G.I kasutuses olnud sõiduki kaalumisel kasutati 6 kaalu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et politseiametnikud on 12.07.2018 aastal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga AMOR M 401L150 reg.märk xxx koos haagisega xxx, kaaludes jälginud tootja poolt Evocar 2000 kasutusjuhendis kaalumiseks sätestatud korda. - Seega oli vaidlusalusel juhul kaalumisel kasutatud mõõtemetoodika asjakohane.

Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku G.I K. ütluste ning

massimõõt protokolliga leidnud tõendamist, et läbi viidud mõõt mise 12.07.2018 miste tulemusena tuvastati, et G.I kasutuses olnud koos haagisega kokku sõiduauto Volkswagen kaalusid pärast laiendmääramatuse mahaarvamist ja üheteljeline haagis 1056 kg 2722 kg .

Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Kohtule kaitsja poolt esitatud sõiduki põhiandmete taustakontrolli väljatrükist nähtub, et haagise

Amor reg märgiga xxx lubatud suurim teljekoormus on 750 kg ja registrimass/registri teljekoormus on 750 kg.

Kohtuväline menetleja ei ole väärteotoimikusse lisanud ega kohtule esitanud dokumente, mis kinnitaks väärteoprotokollis ja väärteoasja otsuses toodud väidet, et haagise lubatud suurim registrimass oli 650 kg. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et haagise Amor lubatud suurim registrimass on 750 kg, siis oli autorongi lubatud suurim mass 750+2050 s.o 2800 ja autorongi mõõdetud mass 2722 kg jääb lubatud piiresse ning G.I ei ole ületanud autorongi lubatud suurimat registrimassi.

Kuivõrd G.I kasutuses olnud haagise kaaluks mõõdeti 1056 kg, mis ületas lubatud registrimassi (750 kg) 306 G.I

kg võrra rikkus liiklusseaduse § 80 lg 1 sätteid.

G.I ei ole rikkunud liiklusseaduse § 80 lg 2 sätestatut, mille kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341

kehtestatud korras.

Sama paragrahvi lg 3 näeb ette lg s 2 märgitud “kehtestatud suuruse“ - kehtestab valdkonna eest vastutav minister . määrusega

Haagise lubatud registermass ei ole kehtestatud ministri määrusega, seega ei ole G.I rikkunud liiklusseaduse §80 lg 2 sätteid.

Juhtides autorongi,

haagis registrimassi rikkus mille üheteljeline ületas lubatud suurimat G.I teljekoormusele tootja poolt kehtestatud nõudeid.

G.I ütlustest nähtub, et haagises oli vannitoa lõhkumisel tekkinud purustatud betoon. Vaatas kaalu silma järgi, käru ei olnud ääreni täis. Tegeleb ehitusega ja arvas, et ei ületa kaalu. Eraldi ei kaalunud. Tunnistaja

L. ütlused kinnitavad, et kärule pandi peale silma järgi, et äkki on enam- Seega kinnitavad G.I ja tunnistaja

vähem. Silma järgi oli raske hinnata.

L. ütlused,

et G.I teadlikult asus sõitma autorongiga, mille puhul ta ei teadnud, kas koorem jääb lubatud kaalu piiresse. Arvestades, et haagise kaal oli lubatud kaalust 306 kg raskem, pidi sellist koormat haagisele peale pannes G.I pidama võimalikuks, et see võib ületada lubatud registermassi ja sellist haagist autoga vedades tundma, et haagis on väga raske, mistõttu pidi isikul tekkima kahtlus koorma raskuses, kuid G.I ja kohusetundetult suhtus ükskõikselt sellesse, kas haagise koorem vastab lubatud registrimassi lootes, et ehk vastab kaalule või mitte või ei jää vahele pani väärteo toime . Seega G.I ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et gevusega rikkus LS § 80 lg 1 G.I enda te n , pannes sellega toime õudeid LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus

– aristatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse k äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 2612 lg 1 kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel

– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kummagi teo puhul G.I on õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le kohaldatakse väärteomenetluses -

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg- 1, mille kohaselt on st

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust - kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on määranud G.I-le karistuse erinevate

väärtegude eest määra. Karistusregistri teatisest nähtub, et alla raskeima sanktsiooni keskmist

G.I on liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, mille tasumise kohta puuduvad andmed. Kohus arvestab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kuivõrd kohus vähendas süüdistuse mahtu ja leidis, et G.I ei ole pannud toime l statud rikkumist iiklusseaduse § 80 lg 2 säte , peab kohus põhjendatuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Kuivõrd menetleja on määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra jääb ka kohtu poolt määratud karistus sanktsiooni esimese kolmandiku piiresse. ,

Kohus ei saa raskendada isiku olukorda ja G.I-le tuleb liiklusseaduse 2 § 23 lg 1 ja § 261

2 lg

. Rahatrahv kuulub järgi Kars § 63 lg 1 alusel määrata karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 8 suse jõustumisest. kuu jooksul alates kohtuot

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus G.I kaebus e osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ning teeb uue otsuse raskendamata isiku olukorda.

Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 sätestatud alustel, puudub alus kaitsjale makstud õigusabi summade väljamõistmiseks dest 132 p2, 133, 134, Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §

Otsustas

1. Rahuldada G.I kaebus osaliselt.

2. Politseihja Prefektuuri

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 2302,18,006602

. G.I tasuma

rahatrahvi summa osade kaupa 8 kuu jooksul arvates ko

40 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2

198 Luminor pangas 10220185129171.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on k 06.03.2019 ohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav