2-18-127442/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Tsiviilasi nr: 2-18-127442

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04. märts 2019.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-127442 Tsiviilasi CREDITREFORM EESTI OÜ hagi M.B. vastu 75.21 eurot ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 78,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (reg. kood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post carlo.kask@rtce.ee ); Kostja: M.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht Xxxxxxxxxxx, registris elukoht puudub, tegelik elukoht teadmata) Menetlemise viis Kirjalik menetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud avaldamisega 29.01.2019.a Ametlikes Teadaannetes RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Välja mõista M.B.’ilt (ik xxxxxxxxxxx) CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820) kasuks Eesti Energia AS-iga võrguja elektrileping nr 7884875849 ja 04.06.2018.a nõude hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg 36,68 €, sissenõudmiskulu

30 €, viivis perioodil 26.01.2016.a- 10.01.2019 8,53 €, kokku 75,21 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 21 senti).

3. Välja mõista M.B.’ilt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks alates 11.01.2019.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis tasumata põhivõla jäägilt (otsuse tegemise seisuga põhivõlg 36,68 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).

4. TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja M.B.’i kanda.

5. Välja mõista M.B.’ilt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud summas 115 eurot (ükssada viisteist eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 40 eurot).

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb M.B.’il tasuda CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest

Tsiviilasi nr: 2-18-127442

2 (4) kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostja M.B.’ile ale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 12 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg. 1, lg 3-5). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused Pärnu Maakohus võttis 14.01.2019.a menetlusse Creditreform Eesti AS hagi M.B.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. M.B.ile toimetati hagiavaldus ja 14.01.2019.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.01.2019.a. Menetluskulud 10.01.2019.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt M.B.ilt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindaja kulud summas 75 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust

Tsiviilasi nr: 2-18-127442

3 (4) kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS §

113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama RT Capital Estonia OÜ-d ja Carlo Kaske. Antud asjas on hageja poolt esitatud hagiavaldus viiel lehel. Käesolevas asjas on hagi esitatud 10.01.2019.a, seega on hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni möödunud 79 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole enam kui 40 euro ulatuses esindaja kulude välja mõistmine kostjalt põhjendatud.

Kohtu hinnangul on tegemist lihtsa menetlusega. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud esindaja kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda hageja esindaja kulud summas

40 eurot s.o. ca 50% hagihinnast. Kohus leiab, et riigilõivu osas on menetluskulude väljamõistmine täielikult põhjendatud. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 115 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr: 2-18-127442

4 (4) Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik