1-19-1021/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-5976 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.B u tingimisi enne ´ tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja T.B, isikukood: 38806282254xxx Advokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega T.B vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus T.B ´ule riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot.

Välja mõista ´ult kriminaalmenetluse kulud T.B 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

T.B ´ul tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700082673 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees

-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.B tingimisi e vangistusest vabastamiseks. nne tähtaega

T.B on Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega 118 lg süüdi tunnistatud KarS §

1 p 7 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 27 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus . 04.01.2016 31. .2018 ja lõpp 08

Kinnipidamisasutusest T.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub,

et süüdimõistetul on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama at

vanaema juurde aadressile xxx. Isikul on xxx. xxx Õppis eriala mille katkestas, samuti jäi lõpetamata kursus. Vangistuses asus õppima xxx xxeriala, mille katkestas. Riigikeelt valdab xxx tasemel. s mitteametlikult xxx. Elas koos vanaemaga ning aitas Enne kinnipidamist tööta

teda xxx Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuspension, isikule on määratud

töövõimetus ulatuses. Toimetulekut enne kinnipidamist mõjutas tema xxx alkoholiprobleem ning võlad. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on T.B garanteeritud töökoht

xxx-s. Vanglas on nud xxx xxx. tööta , hetkel töötab Tasumata nõuded puuduvad, vabanemisfondis xxx. Tema lähivõrgustiku m õde oodus vad ema, 2 ta ja vanaema. on Ta lähedaste poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. u sõnul Isik kuritarvitas ta

vabaduses alkoholi. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Läbis

sotsiaalprogrammi xxx Mõistab, et alkoholi tarbimine on probleem ja on valmis ennast

muutma. Kooliajal on tarvitanud paar korda amfetamiini. Kinnipeetava sõnul on tal diagnoositud füüsiline puue ning määratud töövõimetus 40% ulatuses. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo, mille tõttu inimene suri. On seadnud eesmärgiks vabanemise korral minna

tööle ning loobuda alkoholi tarvitamisest Ei väljenda kuritegelikke ja aidata vanaema. hoiakuid, samas on korduvalt karistatud - väärteo ja kriminaalkorras. Süüteod on toimepandud

alkoholi kuritarvitamise tõttu, mis omakorda tingib suutmatuse kontrollida oma käitumist.

Eelmine vangistus pöörati täitmisele, kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd,

väidetavalt oli tal jalg kipsis Kriminaalkorras karistatud 3 korda (2 kehtivat), vangistuses

viibib teist korda. 435 Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri 38%. teo toimepanemise tõenäosus on Tegu on avalikkusel kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta T.B tingimisi vabastamist. ennetähtaegselt

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema vanaema. Korter etele. vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu

Vanaema Enne vangistust oli tema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. sissetulekuks töövõimetuspension. Tal olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel xxx-s. garanteeritud töökoht lähedased on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isikut on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega.

Ta ei sooritanud mitte ühtegi ÜKT tundi ja karistus pöörati täitmisele

. Kriminaalhooldus osutus ebarahuldavaks.

3(5) T.B taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist. ennetähtaegselt Prokurör

e vabastamisega. pole nõus isiku ennetähtaegs Kaitsja toetas oma kaitsealust.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et T.B tingimisi prokuröri tuleb jätta

enne tähtaega vangist süüdimõistetu ennetähtaegne usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa

taotluse tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 3 korral kriminaalkorras karistatud (kehtivaid karistusi 2). Distsiplinaakaristusi on 2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht

ja töökoht.

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub vanaema juurde aadressile Kuremäe 3 nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise -7, Illuka vald. Tema vanaema andis valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. tema emast, 2 Isiku lähivõrgustik koosneb

õest olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib ja vanaemast. Tal tulla tagasilanguse perioode, mis on ohuks uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus leiab, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades T.B kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole T.B õigustatud.

Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas

näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob

endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

4(5)

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga,

õppinud riigikeelt ja osales sotiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas puudub kohtul alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 31.08.2018 7 kuu vangistuse, mis

on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on

järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ja käia

tööl.

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja töökoht, riigi keele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd T.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka tigimis karistusega, mis oli täitmisele pööratud, samuti on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab

see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud.

5(5)

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole

suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus

on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel

elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku

vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole

isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline

valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle

puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi

hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd

süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema

kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

T.B temale Viru Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko