1-19-1783/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-1783

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04. 2019. a märts Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi L.O

424 lg 2 süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav L.O, IK XXX; sünniaeg: 24. juuni 1965. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: XXX; töökoht:

XXX XXX ; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral tud;

, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnista KarS § järgi ja karistuseks mõista kümme da L.O

424 lg 2

(10) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud vangistusest koheselt ära alusel tuleb

L.O kanda 30) , mille algust lg 1 alusel kolmkümmend ( päeva vangistust arvata KarS § 68 L.O

ist 2019. a. kahtlustatavana kinnipidamisest 02.märts

Kohaldada suhtes k L.O ohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud üheksa (9) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.O ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on L.O

katseajajal kohustatud:

1.

; elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoor

iumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata L.O-le kataseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata L.O-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata

L.O-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hind - - amise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas,

Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks võimalik Tartus registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine m

editsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata L.O katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata L.O katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuuluv sõiduauto Saab 9 L.O-le -3 reg nr XXX

(VIN kood XXX), mis asub Tartus, XXX asuvas parkla ning kanda Maanteeameti s liiklusregistrisse

sõiduki käsutamise keelumärge.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista L.O-lt sundraha nelisada viis (405 eurot ja

) kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot.

KrMS

§ 180 lg 3 alusel määrata, et L.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu

- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X)

või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700011624. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile

rito@mnt.ee ning jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 12.juunil 2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-14-5215 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 02.märtsil 2019. a kella 15:01 paiku Tartus, Jalaka 27 juures mootorsõidukit Saab 9-3 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus L.O kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ja Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani L.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest süüdistatavale L.O-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 10 pikkusest vangistusest peab L.O koheselt ära kandma 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates L.O kahtlustatava

na kinnipidamisest 02.märts 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada

L.O suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kand iseni. misele kuuluva vangistuse ära kandm KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 9 kuud vangistust - rata ei pöö täielikult täitmisele, kui L.O ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et L.O on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel võtab L.O endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; - - Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et L.O on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 83 lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida L.O-le kuuluva sõiduauto Saab 9-3 reg nr (VIN kood XXX), mis asub Tartus, asuvas parklas, kuna XXX XXX L.O panemise vahendina. kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toime

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt r kohtueelses menetluses KrMS iigi õigusabi tasu –

§ 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 60 eurot ohtumenetluses süüdimõistva ja k

kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot.

Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku süüdistataval –

465 eurot - misest. ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustu

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.O

424 lg 2 tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb prokuröri taotlusel konfiskeerida L.O-le kuuluv sõiduauto

Saab 9-3 reg nr XXX. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud L.O poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas L.O sõiduauto Saab 9-3 reg nr , mille omanik ta on.

XXX Märkimist väärib, et sama sõidukit kasutades on L.O toime pannud ka varasema õigusrikkumise. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on L.O kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS §

83 lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada L.O-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-

õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.O-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele tasu. Kohus nõustub kokkuleppes ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/