4-17-1195/50 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-17-1195

Otsuse kuupäev

4. märts 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma

Kohtuasi

B.E väärteoasi MKS § 154 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. augusti 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.E kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. veebruar 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. augusti 2018. a otsus osas, millega jäeti muutmata Maksu- ja Tolliameti

9. veebruari 2017. a otsus määrata B.E-le MKS § 154 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o

400 eurot.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista B.E-le MKS § 154 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 80

trahviühikut, s.o 320 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt B.E kasuks välja 720 eurot, sealhulgas käibemaks 120 eurot, kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Maksu- ja Tolliameti 9. veebruari 2017. a otsusega karistati B.E maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt jättis B.E X OÜ seadusliku esindajana tähtaegselt

esitamata 2016. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid.

Väärteoasja esmakordne arutamine

2. B.E kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja B.E karistati

MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Kohus tuvastas, et X OÜ jättis 2016. a juuli,

augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid tähtajaks esitamata. B.E oli juhatuse liikmena kohustus tagada

deklaratsioonide tähtaegne esitamine.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja

menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator leidis, et kohus ei

arvestanud osaühingu juhatuse liikmete tööjaotust ega põhjendanud menetlusalusele isikule määratud karistust.

5. Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsusega nr 4-17-1195/22 tühistati maakohtu otsus ja väärteoasi saadeti

maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus märkis, et käibedeklaratsiooni esitamata jätmine on

tegevusetusdelikt, mille puhul peab näitama isiku tegutsemiskohustuse aluse, nõutava teo ja selle teo tegemata jätmise.

Maakohus pole välja selgitanud osaühingu juhatuse liikmete tööülesannete jaotust ja seetõttu tuleb kohtuotsus

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 175 p 2 ja § 150 lg 2 alusel tühistada.

Harju Maakohtu 14. augusti 2018. a otsus

6. Harju Maakohtu 14. augusti 2018. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et juhatuse liikmetel on kohustus korraldada osaühingu käibedeklaratsioonide

esitamist. Menetlusalune isik jättis tegemata nõutava teo, kuna ta ei täitnud käibedeklaratsiooni esitamise kohustust

korraliku ettevõtja hoolega. Talle oli teada, et teine juhatuse liige ei täida juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt ega juhi

faktiliselt osaühingut. Juhatuse igal liikmel on järelevalvekohustus teiste liikmete üle ja seda ei saa edasi volitada. Lisaks ei

ole tõendatud, et juhatuse liikme kohustused olid jaotatud menetlusaluse isiku ja juhatuse teise liikme vahel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist.

Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

7.1. Kohus raskendas lubamatult kaitsja kaebuse alusel menetlusaluse isiku olukorda, kui jättis kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata, sest Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsusega vähendati rahatrahvi 100 trahviühikult 80

trahviühikuni.

7.2. Samuti hindas kohus tõendeid valesti. Menetlusalune isik ei pidanud esitama käibedeklaratsioone ja ta võis arvata,

et teine juhatuse liige täidab selle kohustuse. Pole tõendatud, et juhatuse teine liige andis osaühingu juhtimise üle B.E-

le. Lisaks tugines kohus ekslikult äriseadustiku sätetele, mis ei räägi osaühingu, vaid aktsiaseltsi juhatuse liikmetest.

8. Kassatsioonivastuses märgib kohtuväline menetleja, et kassatsioon on menetlusaluse isiku karistamist puudutavas osas

põhjendatud ja seepärast tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Muus osas ei nõustu kohtuväline menetleja kassaatoriga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi hinnangul ei tingi kassatsioonis esitatud väited menetlusaluse isiku süü kohta maakohtu otsuse

tühistamist. Küll väärib tähelepanu kassaatori etteheide, et maakohus raskendas lubamatult kaitsja kaebuse alusel

menetlusaluse isiku olukorda, kui jättis kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas muutmata.

10. Kohtuväline menetleja karistas B.E 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga (400 eurot). Harju Maakohtu 24. mai

2017. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja menetlusalusele isikule mõisteti karistuseks

rahatrahv 80 trahviühikut (320 eurot). Selle kohtuotsuse vaidlustas üksnes menetlusaluse isiku kaitsja. Riigikohus

tühistas maakohtu otsuse ja saatis väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Harju

Maakohus jättis 14. augusti 2018. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse muu hulgas menetlusaluse isiku

karistamises rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses muutmata.

11. Kui Riigikohus tühistab kohtuotsuse üksnes menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni alusel ja saadab väärteoasja

maakohtule uueks arutamiseks, peab asja uuesti arutav kohus arvestama VTMS §-st 2 ja mutatis mutandis

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 341 lg-st 5 tuleneva reformatio in peius-keelu põhimõttega (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2016. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 9). Muu hulgas tähendab see, et

maakohus ei või asja uuesti lahendades mõista menetlusalusele isikule raskemat karistust võrreldes selle karistusega,

mis mõisteti tühistatud kohtuotsusega (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2009. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-09, p 13).

12. Seega ei oleks maakohus tohtinud praeguse asja teistkordsel arutamisel karistada menetlusalust isikut suurema

rahatrahviga kui 80 trahviühikut. Jättes kohtuvälise menetleja otsusega määratud 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi

muutmata, eksis maakohus reformatio in peius-keelu põhimõtte vastu. Sellega rikkus kohus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise. Siiski ei too märgitud

viga kaasa väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest Riigikohus saab selle VTMS § 174 p 8 alusel ise

kõrvaldada.

13. Eeltoodu alusel ja tuginedes VTMS § 174 p-le 8, § 175 p-le 2 ja § 150 lg-le 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 14. augusti 2018. a otsuse osas, millega jäeti muutmata kohtuvälise menetleja

otsus määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Tühistatud osas teeb

Riigikohus täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, mõistes menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 80

trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

14. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

1080 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus maakohtu otsusega

tutvumises ja kassatsiooni koostamises, millele kulus kokku 9 tundi. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse

väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg

põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja

millises mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus nr 1-15-9051/62, p-d 38 ja 46).

Arvestades kassatsiooni mahtu ja seda, et kaitsja väited on põhjendatud üksnes menetlusalusele isikule karistuse

määramise osas, loeb kolleegium mõistliku suurusega tasuks kuuele tunnile vastava summa. Kaitsja tunnitasu

100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja järelikult tuleb valitud kaitsjale makstud tasu katteks hüvitada

720 eurot (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)