2-14-7385/231 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-7385

Tsiviilasi

XX ja YY hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu

täiteasjades nr 024/2011/1269 ja 024/2011/1268

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja Vladimir Seppik

Kostja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses

esitasid

XX

(hageja I)

ja

YY

(hageja II)

Harju

Maakohtule

18. veebruaril 2014 hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269.

2 (6)

2. Maakohus jättis 10. augusti 2018 otsusega hageja I hagi kostja vastu täiteasjas

nr 024/2011/1269 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja hageja II nõude kostja vastu

täiteasjas nr 024/2011/1268 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

Maakohus tühistas 11. veebruari 2015 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning

jättis menetluskulud võrdsetes osades hageja I ja hageja II kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

3. Tallinna

Ringkonnakohus

keeldus

20. septembri 2018

määrusega

hagejate

apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 10. augusti 2018 otsusele menetlusse võtmisest. Kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäid ringkonnakohtus kantud menetluskulud hagejate

kanda võrdsetes osades ja kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Riigikohus keeldus

29. oktoobri 2018 kohtumäärusega hagejate määruskaebuse menetlusse võtmisest ning jättis

kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Seega jõustus Harju Maakohtu

10. augusti 2018 otsus 29. oktoobril 2018.

4. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 5. mail 2017 ja 15. mail 2018. Kostja esitas

9. novembril 2018 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Taotlusele on lisatud kostja

lepingulise esindaja ajakulu detailne aruanne. Menetluskulude taotlusest nähtuvalt on kostjale

osutatud

põhimenetluses

õigusabi

kokku

180,3 tundi

tunnihinnaga

125,79 eurot

(käibemaksuta), kokku 27 215,92 eurot (käibemaksuga), millele lisandub kostja poolt

menetluse jooksul tasutud riigilõiv 250 eurot ja kostja poolt kantud kulu seoses

registripäringutega 7 eurot. Täiendavalt palus kostja mõista hagejatelt solidaarselt välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude nimekirjale vastu, sh 24. mai 2018 ja

22. novembri 2018 seisukohad. Kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud kokku 15,1 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Hagejad palusid kostja menetluskulude

avaldust mitte rahuldada suuremas summas kui 2174,40 eurot (15,1 t x 120 eur/t + käibemaks).

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 23. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks

26 235,50 eurot. Kuna hagejad esitasid hagiavalduse kahe sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes, siis on mõlema nõude hinnaks TsMS § 132 lg 5 järgi 7000 eurot.

Maakohus mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud summas 13 117,75 eurot ja

hagejalt II kostja kasuks menetluskulud summas 13 117,75 eurot ning kohustas hagejat I ja II

tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata

kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 618,71 euro ulatuses.

7. Maakohus

võttis

arvesse

tsiviilasja

keerukust,

tehtud

toiminguid,

esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et kostja advokaadist lepinguliselt esindajalt

eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ning vähendas:

 25. märtsi 2014 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega

0,5 tunni ulatuses;

 16. oktoobri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 0,5 tunni ulatuses;

 17. oktoobri 2014 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega

0,3 tunni ulatuses;

 22. oktoobri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 1 tunni ulatuses;

3 (6)

 21. novembri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 0,5 tunni ulatuses;

 15. jaanuari 2015 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 1 tunni ulatuses;

 28. jaanuari 2015 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega

0,5 tunni ulatuses;

 3. märtsi 2015 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele) kulunud aega

0,5 tunni ulatuses;

 13. märtsi 2015 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 1,5 tunni ulatuses;

 18. aprilli 2017 kohtuistungil esindamisele ja sellega seonduvatele toimingutele

kulunud aega 0,6 tunni ulatuses;

 6. juuni 2017 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega

0,5 tunni ulatuses;

 27. veebruari 2018 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 0,3 tunni ulatuses;

 15. mai 2018 kohtuistungil esindamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud

aega 0,5 tunni ulatuses.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150,95 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatud 172,1 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja menetluskulud

on kokku põhjendatud ja vajalikud 25 978,50 euro ulatuses (150,95 eurot x 172,1 t), millele

lisandub riigilõiv 250 eurot ja registripäringute kulu 7 eurot, seega kokku 26 235,50 eurot

(25 978,50 +250+7), mis TsMS § 165 lg 1 kohaselt jäi võrdsetes osades, st 13 117, 75 euro

ulatuses hageja I ja 13 117, 75 euro ulatuses hageja II kanda.

8. Praegusel juhul pole väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks hagihind. Kuigi TsMS

§ 132 lg 5 järgi oli hagiavaldus esitatud mittevaralises nõudes, on võimalik vaidluse rahalise

väärtuse ligikaudne hindamine lähtuvalt hagejate poolt saadava hüve tegelikust väärtusest.

Hagejad vaidlustasid sundtäitmise 843 633,76 euro sissenõudmise osas. Vaidlusalune hüve

väärtusega 843 633,76 eurot on mõistlikus proportsioonis kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskuludega 26 235,50 eurot. Hagejatele pidi juba menetlust alustades olema ettenähtav,

et neil võib tekkida kohustus kostja menetluskulud hüvitada, sest hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Hagejad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud

määruse tühistada ja saata kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks

läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt vaidlustatud määrus tühistada ja uue määrusega

rahuldada kostja avaldus osaliselt ja määrata kostja menetluskulude suuruseks 2174,40 eurot,

st välja mõista kummaltki hagejalt kostja kasuks 1087,20 eurot ning sellelt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Esiteks ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ning rikkus

TsMS § 175 lg-t 1. Kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud 15,1 tunni ulatuses tunnihinnaga

120 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas 2174,40 eurot, st hagimaterjalidega tutvumine

2 tundi, hagivastuse koostamine 5 tundi, ettevalmistus istungiteks ja esindus kohtuistungitel

kokku 8,1 tundi. Kõik ülejäänud kostja menetluskulud on põhjendamatud ja ebavajalikud, sest

4 (6)

kostja koostatud menetlusdokumentides esitatud taotlused on jäetud rahuldamata. Samal

põhjusel pole põhjendatud kostja poolt menetlusdokumentide esitamiselt tasutud riigilõivud.

Teiseks pole maakohus põhjalikult ega piisavalt analüüsinud kostja esindaja ajakulu. Kostja

esindaja on perioodil 25. veebruar 2014–25. aprill 2017 osutanud kostjale õigusabi kokku

138,6 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud. Seega tuleb sellel perioodil

õigusabile kulutatud aega vähendada 90,6 tunni võrra 48 tunnini (138,6 - 90,6).

Samuti tuleb perioodil 15. mai 2017–9. mai 2018 kostjale osutatud õigusabi ajakulu vähendada

14 tunni võrra, st 15. mail 2017 ja 25. mail 2017 suhtlus kohtuga kokku 0,5 tundi,

24. augustil 2017 Riigikohtu määruse analüüs 0,3 tundi, 6. märtsil 2018 teabe koondamine

3 tundi, töö toimikuga, taotluse koostamine maakohtu esimehele 1,6 tundi, 3. mail 2018

menetluse ajajoone koostamine 1,1 tundi, seisukoha koostamine mõistliku menetlusaja kohta

3,4 tundi, mõistliku menetlusaja analüüs 4,1 tundi. Kõik nimetatud menetluskulud pole

põhjendatud ega vajalikud menetluskulud. Seega tuleb nimetatud perioodi menetluskulusid

vähendada 14 tunni võrra.

Lisaks on kostja esindaja perioodil 5. juuni 2017–12. märts 2018 osutanud kostjale õigusabi

kokku 26,7 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud, st 5. juunil 2017 vastuse

koostamine määruskaebusele 1 tund, 6. juunil 2017 vastuse koostamine määruskaebusele

3,6 tundi,

6. juunil 2017

vastuse

viimistlemine,

ärasaatmine

kohtule

0,5 tundi,

3. septembril 2017 määruskaebuse koostamine 1,5 tundi, 4. septembril 2017 määruskaebuse

täiendamine 0,5 tundi, 4. septembril 2017 määruskaebuse täiendamine, viimistlemine ja

ärasaatmine kohtule 0,9 tundi, 4. septembril 2017 määruskaebuse koostamine, edastamine

kliendile ülevaatamiseks kommentaaridega 1,4 tundi + 2,6 tundi, 22. jaanuaril 2018

määruskaebuse

vastuse

analüüs,

täiendavate

seisukohtade

koostamine

4 tundi,

22. veebruaril 2018 töö toimikuga, analüüs hagi tagamise abinõude tühistamiseks 0,4 tundi,

23. veebruaril 2018

tagamisabinõude

tühistamise

taotluse

koostamine

3 tundi,

26. veebruaril 2018 töö tagamise tühistamise taotlusega 0,4 tundi, 5. märtsil 2018 menetluse

jätkamise ja vastuhagi tagamise taotluse koostamine 3,7 tundi, 7. märtsil 2018 hagi tagamise

taotluse koostamine 1,2 tundi, 12. märtsil 2018 hagi tagamise taotluse koostamine kohtuliku

hüpoteegi seadmise osas, kahjunõude summa ja tagatise arvestus 2 tundi. Seega tuleb sellel

perioodil õigusabile kulutatud aega vähendada 16,7 tunni võrra 10 tunnini (26,7 - 16,7).

Peale selle on kostja esindaja perioodil 4. mai 2018–7. mai 2018 osutanud kostjale õigusabi

kokku 6,5 tundi, st 4. mail 2018 menetluse ajajoone koostamine, teeside koostamine 3,2 tundi

ja 7. mail 2018 teeside koostamine 3,3 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud.

Seega tuleb sellel perioodil õigusabile kulutatud aega vähendada 4,5 tunni võrra 2 tunnini (6,5

– 2,5).

Arvestades eeltoodut, tuleb kostja esindaja õigusabile kulunud aega vähendada 125,8 tunni

võrra, st põhjendatud ajakulu on 54,5 tundi (180,3 – 125,8).

Kolmandaks on kostja lepingulise esindaja tunnihind 125,79 eurot (lisandub käibemaks)

ülemäära kõrge. Hagejad peavad põhjendatuks kostja esindaja tunnihinnaks keskmist tunnitasu,

milleks on 120 eurot (lisandub käibemaks).

Neljandaks rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis hagejate vastuväiteid

kostja menetluskulude nimekirjale täielikult analüüsimata ja neile vastamata. Kohtul tuleb

vastuväiteid analüüsida ning neile vastata (TsMS § 442 lg 8, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. veebruaril 2019 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

5 (6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea

vajalikuks neid korrata.

12. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist

teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude jaotus määrab, kas

menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud (TsMS

§ 175 lg 1). Mitme isiku ühise esindamise korral tuleb kindlaks teha, millises ulatuses saab

õigusabikulu lugeda kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise põhjendatud ja vajalikuks

kuluks. Kuna menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 20. augusti 2018

otsusega, siis ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotuse üle enam

vaielda. Maakohus on põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude

jaotusest.

14. Hagejate põhiline väide on, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud

diskretsioonipiire ning rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.

Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu

kohta menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil (vaidlustatud määruse

p 5). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS §

175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on

eeltoodud asjaoludega arvestanud. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks

kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute

ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Tegemist oli keskmisest keerulisema

kohtuvaidlusega, sest põhiasja menetlemisel pidi Riigikohus 21. veebruari 2018 määruse p-s

15 vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi korduva esitamise õigust. Enne seda olid pooled vaielnud hagi lubatavuse ja

hagi tagamise üle esimese ja teise astme kohtutes.

15. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu väljamõistetud menetluskulu kokku 172,1 tunni

ulatuses vajalik ja põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendustes on õigusabile kulunud aja

analüüs ning seda on vähendatud osas, mis maakohtu hinnangul ei olnud asja lahendamiseks

vajalik ega põhjendatud. See, et hagejad sellise analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu

järeldust ebaõigeks. Maakohtu määrus on selles osas nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 465

lg 2 p 8).

Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja õigusteenuse tunnitasu 125,79 eurot (käibemaksuta)

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti menetluskulud hagejate kanda, on põhjendatud hagejatelt

kostja kasuks riigilõivu 250 euro ja registripäringute kulu 7 euro väljamõistmine (TsMS § 138

lg 2 ja § 143 p 2).

6 (6)

Kokkuvõtvalt on maakohtu määrus kostja menetluskulude hagejatelt väljamõistmise kohta

põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Hagejate määruskaebus jääb rahuldamata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest