1-19-936/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-936

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-936 (19231700249) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Kriminaalasi M.M

424 lg 2 süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi P

rokurör Katrin Tron Süüdistatav M.M - isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; : töökoht OÜ

Xxxx; elukoht: xxxx; kahtlustatavana kinni peetud 3.02.2019 kell 3.44; korduvalt kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 8. aprilli 2016 otsusega KarS § 424 järgi ja § 74 alusel 1 aastase 2 kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt ning 1 aasta kuud kuulusid ärakandmisele

määratud tingimisi 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga, KarS § 50 lg 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimise õigus

11 kuuks, alusel oli konfiskeeritud kuriteo KarS § 83 toimepanemise vahend

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2

- 306 ning -st 3 kohus otsustas: , § st § 309 lg

1. M.M KarS

424 lg 2 Süüdi tunnistada § järgi ja mõista talle karistuseks vangistu 1 aasta. s (üks)

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks M.M-ile

8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. rakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates KarS § 68 lg 1 alusel ä

1-19-936

M.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 3. veebruarist 2019.

4. Kohaldada M.M-i

suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada M.M kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

5. M.M-i suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada lisakaristust, võttes M.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

6. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

7. ki Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõidu juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

8. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o M.M-ile kuuluv moot xxxx xxxx. orsõiduk registreerimismärgiga

9. KrMS -

4 ja 9 ,

§ 175 lg 1 p de , § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

M.M-ilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurost s.o 405 eurot. ½,

10. KrMS

4. lause § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse igakuiselt 81 eurot. Menetluskulud tuleb jõustumisest, s.o

tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor ning Bank makse tegemisel märkida viitenumber „ 99919700006493 ja selgitus M.M

, kriminaalasi 1-19-936,

sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervik kohtumaja otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kriminaalkantseleis 11. 2019 kell 12.00 märtsil . Otsusele võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni .

15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise st.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest erald i

KrMS 15. peatüki kohaselt. päeva jooksul alates kohtuotsuse Sellisel juhul tuleb esitada 7

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koosta põhistusi b kohus ainult menetluskulude osas

sisaldava kohtulahendi

, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

1-19-936

kriminaalkantseleis 11. 2019 kell 12.00. märtsil Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil s põhistusi menetluskulude osa sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

M.M , olles varem karistatud Harju Maakohtu 8. aprilli 2016. a otsusega

KarS § järgi mootorsõ – iduki joobeseisundis juhtimise eest juhtis uuesti tahtlikult

3. veebruaril 2019 kell 03:44 Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 10b mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis (alkoholijoobe näit 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l – lõplik tulemus 0,77 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) 1, mille § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning LS alkoholijoobes § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani M.M

korduva juhtimise toime mootorsõiduki joobeseisundis,

s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik

1. Prokuratuur saatis 4. veebruaril 2019 süüdistusakti kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Harju Maakohtule, mille kohaselt M.M-i süüdistati KarS § 424 lg 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles E.- M.M-i M. süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alu . Karistuse hulka tuleb arvestada - M.M-i kahtlustatavana sel kolmandiku võrra

E. M. kinnipidamise aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 3. veebruar 2

9. Lisakaristusena

võtta ära juhtimisõigus üheks aastaks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o M.M-ile xxxx

kuuluv mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxx.

2. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Süüdistatav palus karistada teda üldkasuliku tööga ja suunata ta alkoholi sõltuvusravile, muidu kaotab ta . töökoha ja tekivad võlad KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi korduva juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada

, et süüdistatav juhtis . süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes

4. Kohtu hinnangul on süüdistusaktis loetletud tõenditega leidnud tõendamist, et E.- M.M M. juhtis 3. veebruaril 2019 kell 03:44 Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt. 10b xxxx xxxx, olles joobeseisundis ( mootorsõidukit registreerimismärgiga alkoholijoobe näit 0,77 mg/l

). Seda kinnitavad järgmised tõendid.

1-19-936

4.1. Politseiametnikust tunnistaja K M 6-17) pidas ta 3. veebruaril 2019 ütluste kohaselt (tl 1 kell 3.43 Tallinnas Klooga maanteel kinni korduvalt vastassuunda kalduva mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga , kes oli ka sõiduki omanik, xxxx. Juhiks osutus M.M

s Juhi alkoholijoobe kontrollimisel oli indikaatorvahend õidukis oli veel kaks meesterahvast. i näit 0,96 mg/l.

4.2. T (tl 12-13) kohaselt kasutati 3. veebruaril õendusliku alkomeetri kasutamise protokolli

2019 kell 4.13 kuni 4.25 M.M-i seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,86 mg ja 0,90 tri kohta ning laie

-0,09 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe lii ndmääramatus +/ süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,77 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. õõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on M teostanud pädev mõõtja A J, kasutades taadel (taatlustunnistuse nr TTRC- dud mõõtevahendit 18/00158) j

ja ärgides mõõtemetoodikat.

4.3. Süüdistatava M.M-i kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (tl 1-4) tunnistab ta elgitab, et oma süüd ja kahetseb tehtut. Süüdistatav s sel õhtul lahkus tema juurest elukaaslane. E.-M. M.M jõi ära pudeli veini ja palus sõbral tuua alkoholi juurde. Umbes kell

3.30 soovis ta näidata sõbrale uut autot ja nad läksid koos Rimi platsile proovisõitu tegema, kui politsei ta kinni pidas.

4.4. Kohtu hinnangul on seega nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega, samuti tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga tõendatud, et E. M. M.M juhtis süüdistuses - nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

5. E.- M.M rikkus liiklusseaduse M. § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel 0,77 juhul sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis.

6. Karistusregist - M.M on kehtiv kriminaalkaristus ri väljavõttest nähtub, et E. M. KarS § 424 toimepandud kuriteo eest (tegu on ime pandud 12. veebruaril 2016). Seega on to tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse lg 2 le le koosseisu .

7. E.- M.M-i tahtluse M. hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub t a em teadlikkus sellest, et ta oli pudeli õhtul veini ära joonud ja sai aru, et sõidukit juhtima asudes ei olnud kaine, kuid sellest hoolimata otsustas ta auto ta keset ööd proovisõitu tegema minna. Samuti teadis , et tal on juba kehtiv kriminaalkaristus joobes juhtimise eest. ta Sellest järeldab kohus, et - M.M-i , s.t E.- M.M

E. M. käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus M.

sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult igusvastasust . Õ ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1-19-936

Seega on tõendamist leidnud, et pani toime mootorsõiduki M.M korduva lg 2

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus

8. KarS § 424 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata p 2 kohaselt ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

9. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava uriteo toimepanemisel, tuleb võtta k arvesse isiku joobe suurust. tuvastati Süüdistataval alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte väh mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates em kui 0,77 sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et isiku süü Politseiametniku ütluste kohaselt vi sõidukis koos suurus on alla keskmise. ibis aga juhiga veel kaks kaasreisijat, samuti k ja teostas aldus sõiduk korduvalt vastassuunavööndisse jõulibisemist. Vaatamata hilisele kellaajale, tuleb sellist tegevust pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. umine keelatud seisundis on oma olemuselt Teadlikult mootorsõiduki juhtima as ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega temaga kaasas sõitnud isikutele, teistele kaasliiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.

10. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus kergendava asjaoluga aga karistuse sellist kahetsust süüd . Lisaks eelmärgitule tuleb mõistmisel lähtuda ka õi

guskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele korduvalt ja teadlikult korrektselt. mootorsõiduki juhid, kes ei täida liiklusnõudeid

11. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ühe aasta pikkune vangistus proportsionaalne süü suuruse ning ka erija üldpreventiivsete eesmärkidega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Süüdistatavale on Harju maakohtu 8. aprilli 2016. a otsusega mõistetud karistuseks vangistus, KarS § 74

1 aasta ja 2 kuu pikkune

lg-te 1- -

3 alusel oli koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 kuud n ö šokivangistust. Samas pani isik samalaadse kuriteo uuesti toime. Lisaks nähtub karistusregistrist, et isikul on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Süüdistatav teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Seega ei ole varasem šokivangistus süüdistatavale mõju avaldanud; vanglas juba viibinud isikule uue šokivangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega.

12. E.-M. M.M taotles kohtult karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul karistuse asendamine põhjendatud. Kuigi süüdistatav on enda hinnangul valmis ja nõus üldkasuliku töö tegemiseks, ei ole kohtu hinnangul tegemist isikuga, kes sobib üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtumenetluses arutatav tegu näitas, et isik tegutseb kuritegude toimepanemisel spontaanselt – ta läks purjuspäi autoga sõitma, sest soovis näidata sõbrale uut autot, olles teadlik enda karistusest samasuguse teo eest. E.-M. M.M-i on varem karistatud vangistusega, mida pöörati täitmisele osaliselt ja vabastati süüdistatav tingimisi karistuse kandmisest, kohaldades talle käitumiskontrolli, kuid see ei avaldanud piisavat mõju, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Samu ti võib üldkasuliku töö tegemise tõhusust

1-19-936

kahjustada isiku sõltuvus alkoholist, mida süüdistatav kohtuistungil ka tunnistas.

13. KarS § 424 lg 4 p 2 käesoleva kuriteo puhul kohaselt tuleb kohaldada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 3 kohaselt . kohaldab kohus kuriteo korral

juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on alla keskmise, siis on

alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Seega tuleb M.M-i suhtes kohaldada lisakaristust, võttes M.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Tõkend

14. M.M-ile leva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu mõisteti käeso pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

K kohaldab kohus b M.M-i ohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahista

kohtusaalist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Menetluskulud

15. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 256

5 lg 2 alusel tuleb M.M-ilt riigituludesse mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast

810 eurost ½, s.o 405 eurot. Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Konfiskeerimine

16. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend i.

Käesoleval juhul pani kuriteo toime temale kuuluva sõidukiga M.M xxxx

registreerimismärgiga üüdistatav pani juba teist korda toime joobeseisundis xxxx. S mootorsõiduki juhtimise ja eelmine kord konfiskeeriti talle kuuluv sõiduk

, mis ei avaldanud isikule piisavat mõju. Kohtu hinnangul ka praeguses asjas kui on põhjendatud mootorsõiduki

kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Praeguses asjas on eriti ilmekas tõsiasi, et kuritegu pandi toime just sõiduki omaduste näitamise soovist tingitult, mis viitab sellele, et sõidu praeguses asjas võib olla süüdistatava ki konfiskeerimine jaoks piisavalt oluline

mõjutusvahend, motiveerimaks teda hoidumaks tulevikus kuritegude toimepanemisest ning ühtlasi tagamaks, et süüdistataval ei ole ka praktiliselt võimalik süütegusid toime panna.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik