3-19-375/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-375 Haldusasi

Menetlustoiming XYi (Y) kaebus justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 "Täitmisplaani" § 17 ja vangistusseaduse § 20 lg 1 esimese lause (osaliselt) põhiseadusvastaseks tunnistamiseks Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada XYi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Halduskohtule saabus 27. veebruaril 2019 Tartu Vangla kinnipeetav XYi kaebus. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks justiitsministri määrusega kehtestatud "Täitmisplaani" § 17 ja vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 esimese lause teine pool („kui karistusaja lõpuni on jäänud 18 kuud“). Kaebaja peab ka VangS § 20 lg 1 esimese lause esimest poolt takistavaks VangS § 6 lg-st 1, §-dest 7, 11, 57 ja 74 tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimisel. Kaebusest ilmneb, et kaebaja arvates takistavad viidatud õigusnormid ning vangla poolt antav hinnang kaebaja kõrgohtlikkuse kohta tema õiguspärast paigutamist avavanglasse ning ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja on ka arvamusel, et kehtiv õigus ei anna vanglatele alust ohuhinnangute tegemiseks. Kaebaja tugineb oma kaebuses Tartu Maakohtu lahendile kriminaalasjas nr 1-09-2625, milles tema arvates on osutatud vanglates toimuva riskihindamise ning vastava metoodika asjakohatusele.

Kaebaja ei ole seejuures esitanud ühtegi konkreetset nõuet, sh nõuet, mis seonduks tema ümberpaigutamisega avavanglasse, tema kohta antud ohuhinnanguga või ennetähtaegset vabastamist ettevalmistavate toimingutega.

3-19-375 2(2) 2. Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele 4. märtsil 2019, et Tartu Vangla dokumendiregistrist ning vanglale esitatud vaiete tabelist nähtuvalt ei ole XY esitanud ühtegi taotlust ega vaiet, mis puudutaks ümberpaigutamist, ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamist või ohutaseme hindamist 2018. ja 2019. aastal. Ta on 2017. a esitanud vanglale üksnes selgitustaotluse küsimustega, kuidas kujuneb riskihindamisel ohutase ning kas seda on võimalik muuta.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtule võib esitada kaebuse vastavalt HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud kaebuse liigile. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi selles loetelus nimetatud kaebust ega ka ühtegi taotlust, mida oleks võimalik tõlgendada kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena.

Halduskohus peab küll vaidlust lahendades hindama kohaldatavate normide põhiseaduspärasust ning võib jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4). Kohus saab normi põhiseaduspärasust aga hinnata üksnes konkreetse kaebuse lahendamise raames, kui tegemist on asjassepuutuva normiga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 tähenduses (Riigikohtu 8. mai 2018. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nt 5-17-43, p 38 ja seal viidatud praktika).

4. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohtule lahendamiseks esitanud kaebust, mille raames hinnata kaebaja poolt nimetatud normide põhiseaduspärasust. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli vormis ning halduskohtumenetluse seadustik ega ükski muu seadus ei anna isikutele õigust taotleda halduskohtult normi põhiseadusvastasuse tuvastamist, kui halduskohtule ei ole esitatud halduskohtu pädevusse kuuluvat kaebust. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks üksnes üldaktide põhiseaduspärasuse kontrolli eesmärgil, ilma esitamata ühtki HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud kaebust.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse praeguses asjas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. Kohus ei pea põhjendatuks kaebust praegusel juhul HKMS § 120 lg 3 alusel käiguta jätta, et kaebaja saaks esitatud kaebust täpsustada konkreetsete nõuetega. Vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval tühistamisvõi kohustamisnõude esitamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Tartu Vangla vastusest kohtunõudele ei saa järeldada, et kaebajal oleks käesoleva kaebusega hõlmatud küsimustes läbitud vaidemenetlusi, mille järel saaks ta kaebusega kohtusse pöörduda. Lisaks ei ilmne Tartu Vangla vastuses esitatud andmetest ka taotluste esitamist, millega seoses võiks kaebaja praegusel juhul kaebust konkreetsete nõuetega täiendada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamine praegusel juhul ei võta kaebajalt võimalust taotleda ülalnimetatud normide põhiseadusvastaseks tunnistamist, kui ta esitab kohtule tema õigusi riivava haldusakti või toimingu peale kaebuse, mille lahendamisel on vajalik neid norme kohaldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe