2-18-8952/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.märts 2019, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-8952

Tsiviilasi

Korteriühistu xxx hagi J V vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

4 362,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu xxx; Tallinn, xxx korteriühistu

(registrikood xxx, asukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Juri Kononov (isikukood

xxx, OÜ Esgalia õigusbüroo, e-post info@esgalia-

jurist.ee);

Kostja: J V (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjalt J Vlt (isikukood xxx) hageja Korteriühistu xxx (registrikood xxx)

kasuks välja võlg korteriomandi asukohaga Tallinnas xxx perioodi 31.12.2015-

31.05.2018 majanduskulude eest 2 951,55 eurot ja viivis sama perioodi eest

1 411,37 eurot (kokku 4 362,92 eurot).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 560 eurot

(riigilõiv 350 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 210 eurot).

3.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (560 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 11.06.2018 Harju Maakohtule hagi, mille kohus võttis 24.08.2018

määrusega menetlusse. Kostja teatas 24.09.2018 e-kirjaga Harju Maakohtule (t lk 33),

et ta on nõus võlaga ja viivisega ja nende suurusega, kuid on võimeline tasuma vaid

maksegraafiku alusel 500 eurot kuus.

Kohus määras pooltele 10.10.2018 e-kirjaga (t lk 34) tähtaja kuni 26.10.2018 kompromissi

esitamiseks või kompromissi mittesaavutamise põhjustest teatamiseks. Hageja esitas

26.10.2018 oma menetluskulude nimekirja ja teatas, et kompromissi saavutamine ei olnud

võimalik (kostja ei ilmunud üldkoosolekule ega suhtle korteriühistu esimehega).

Kohus määras 02.11.2018 e-kirjaga (t lk 40) kostjale täiendava tähtaja (kuni 09.11.2018)

teatamiseks, miks pole kostja võtnud ühendust hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja kohtu

määratud tähtajaks ei vastanud ja pole ka hiljem kohtule teatanud, mis takistab võla tasumist

(kostja luba oma esialgses vastuses hagile, s. o 11.06.2018, et asub vabatahtlikult võlgnevust

likvideerima alates oktoobrikuust 2018).

2. TsMS § 440 lg 1 ja lg 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi

õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata.

3. Kohus selgitab, et õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja

põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). See ei välista

poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta.

Menetluskulu

4. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on pikaajaline

võlgnik, kes ei tasu korteriühistu poolt esitatud arveid majandamiskulude eest. Kostja ei ole

üles näidanud initsiatiivi kokkuleppe sõlmimiseks ega vasta kohtu kirjadele. Samuti ei ole

kostja, vaatamata lubadustele, asunud vabatahtlikult võlga likvideerima, kuigi kohtumenetlus

on kestnud juba 9 kuud ja võimalusi selleks on olnud piisavalt. Seega oli hageja poolt kohtusse

pöördumine põhjendatud.

6. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulu on 637 eurot (riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 5 tunni eest

tunnihinnaga 70 eurot järgmiste toimingute eest: hagiavaldusese koostamine ja elektrooniliselt

koos lisadega kohtuse saatmine 133 eurot (1,9 tundi); kohtu nõudel hagiavalduse täiendamine

hagi põhivõlgnevuse ja viiviste kujundamise osas 70 eurot (1 tundi); dokumentidega tutvumine

ja hageja seisukoha koostamine 84 eurot (1,2 tundi); dokumentidega tutvumine ja päringu

koostamine 42 eurot (0,6 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamine 21 eurot (0,3 tundi).

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas loetletud kulutused on tehtud seoses

menetlusega antud tsiviilasjas. Hageja palub mõista välja kostjalt menetluskulude kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hageja kasuks ka viivist VÕS §113 lg.1

ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada, kuna kõik kulud ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud. Hagiavalduse täpsustamise kulu ei kuulu kostjalt väljamõistmisele,

kuna hagi aluseks olevate asjaolude esile toomine on hageja kohustus ning kostja ei pea

vastutama selle eest, et hageja ei esita nõuetekohast avaldust. Hageja 26.10.2018 avalduse

koostamise ja kostja vastusega tutvumise põhjendatud kulu saab olla maksimaalselt 30 minutit

arvestades kostja vastuse sisu (kostja võttis hagi õigeks). Lisaks märgib kohus, et

menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei kuulu hüvitamisele (Riigikohtu seisukoht

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15).

7. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 210 euro ulatuses (3 tundi x 70

eurot). Riigilõivu osas on hageja avaldus menetluskulu hüvitamiseks põhjendatud

(TsMS § 139) ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg

4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik