4-19-484/11 · 4-19-484/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generated1 Väärteoasi nr. 4-19-484 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-484 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova Väärteoasi Z.N väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Z.N, isikukood: XXX, elukoht: xxx, EV kodanik, töötab, Kohtuvälise menetleja esindaja Poli...
Full Text of the Judgment · 4-19-484/11
1
Väärteoasi nr. 4-19-484
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-484 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova Väärteoasi Z.N väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi
Menetlusalune isik Z.N, isikukood: XXX, elukoht: xxx, EV kodanik, töötab, Kohtuvälise menetleja esindaja
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Raul Annuka
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Z.N LS § 201 lg 2 järgi
ning karistada arestiga 10
päeva.
Vastavalt KarS § 69 asendada Z.N-ile mõistetud arest 1 päeva üldkasuliku tööga 1 0 0 tundi,
mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna
Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7
päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Simre Soon poolt on 09.01.2019 AB1571093 selles, et Z.N .a. koostatud väärteoprotokoll 09.01.2019.a. kella 23:17 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas E.Vilde tee maja nr 84 juures mootorsõidukit Mercedes Benz E280 reg.nr xxx suunaga E.Vilde tee 86 poole omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega lg 1 p 3 Z.N rikkus liiklusseadus § 90 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.
Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigust tal ei ole, juhtis 09.01.2019.a. mootorsõidukit kuna oli vaja aidata sõbrannal kolida.
2
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Z.N-i tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi
kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest päevase arestiga millise võib asendada 15 , üldkasuliku tööga
Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku
süü on 09.01.2019.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: sõiduki juhtimiselt
kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 09.01.2019.a. kell 23:17 kõrvaldati Z.N
sõiduki MB E280 reg.nr list, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki xxx roo juhtimisõigus (tl. 5); tunnistaja Jaan Jaago ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et olles patrullis 09.01.2019.a. kella 23:17 ajal märkasid E.Vilde tee 84 juures
liikumas kahtlase sõidustiiliga sõidukit MB . Peatasid sõiduki sinise punase E280 reg.nr xx
vilkuriga. Sõidukit juhtis Z.N ik XXX, kellel puudus vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus ( – tl. 7 8);
Maanteeameti liiklusregistri väljavõt , millest nähtub, et Z.N puudub kehti tega juhiluba. Juhtimisõigus on ära võetud 22.08.2012.a. (tl. 9); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 19.01.2017.a. kell 23:12 kõrvaldati Z.N sõiduki VW Vento reg.nr xxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 10) ning toimiku teiste materjalidega.
Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. eb Z.N-ile karistuse mõistmisel tul arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Z.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karis viga, mis on isikul täidetud, tatud 2-l korral (tl. 11) rahatrah kui ka arestiga. Kuna varasemalt määratud karistus ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju
ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.
Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107 111 sätetest. -
/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik