Legislator Case Law & Legislation
2-18-17220/4 AI generated

2-18-17220/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-17220/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4)

Legislator headnote

AI generated

2-18-17220/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1(4)

Keywords

AI generated
refusal of expense reimbursement collection costs insufficient amount in dispute unsubstantiated set-off claim insufficient economic integration undisclosed commissions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17220 Tsiviilasi Law office Mets & Co Inkasso OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. jaanuari 2019. a tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Law office Mets & Co Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Law office Mets & Co Inkasso OÜ (registrikood 14273339), lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Võtta Law office Mets & Co Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15. jaanuari 2019. a tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 2. Tühistada Harju Maakohtu 15. jaanuari 2019. a tagaseljaotsus menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p-d 2 ja 3) ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Muus osas jätta maakohtu tagaseljaotsus muutmata. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka

2(4) menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus 1. Law office Mets & Co Inkasso OÜ (hageja) esitas 14. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 25 euro suuruse võlgnevuse, perioodi 11. märts 2017 kuni 14. november 2018 eest viivise 3,36 eurot ja viivise 25 euro suuruselt põhinõudelt alates 15 novembrist 2018 (hagiavalduses ekslikult märgitud 15. oktoobrist) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja määrata kindlaks menetluskulud, jätta need täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Lasnamäe Spordikeskus (spordikeskus) 11. veebruaril 2017 kliendilepingu nr 1046, mille järgi kohustus kostja tasuma spordikeskuse teenuste kasutamise eest igas kuus 10. kuupäeval 25 eurot. Kostja ei täitnud 2017. a märtsis kliendilepingust tulenevat kohustust tasuda spordikeskuse teenuste kasutamise eest igas kuus 25 eurot. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Spordikeskus ja hageja sõlmisid 22. juunil 2018 nõude loovutamise lepingu spordikeskuse võlgnike vastu kuuluvate nõuete kohta. Spordikeskuse nõue kostja vastu on üle läinud hagejale.

Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus hagiavaldusega seotud materjalide läbitöötamiseks 1 tund (130 eurot), hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks 0,5 tundi (65 eurot) ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 1 tund (130 eurot). Kokku kandis hageja menetluskulusid koos km-ga 390 eurot (325 eurot × 1,2). Eelnevale lisandus riigilõiv 75 eurot. Seega kokku olid hageja kulutused 465 eurot. Hageja märkis, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Hageja hinnangul osutati õigusabi mõistliku tunnihinnaga (130 eurot) ja tegemist on põhjendatud kulutustega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 3. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-14, p 28). Hageja taotles, et kohus määraks TsMS § 177 lg 4 järgi menetluskuludelt kindlaks ka viivised kohase täitmiseni. Hageja kinnitas, et kõik kohtule esitatud kulud olid kantud seoses praeguse kohtumenetlusega.

Kostja vastuväited 2. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas 15. jaanuaril 2019 tehtud kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsusega hageja hagi kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja spordikeskusega 11. veebruaril 2017 sõlmitud kliendilepingust nr 1046 tuleneva 25 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 3,36 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 euro suuruselt põhinõudelt alates 15 novembrist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

3(4) Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 175 eurot: riigilõiv 75 eurot, vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 100 eurot (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 2). Maakohus mõistis kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt (175 eurot) välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 3).

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas 18. jaanuaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p-d 2-3 ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 465 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt (465 eurot) lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Muus osas palub hageja jätta maakohtu tagaseljaotsuse muutmata. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhjendanud maakohus tagaseljaotsuses menetluskulude määra. Maakohus mõistis lepingulise esindaja õigusabikulud välja 46 minuti ulatuses. See ei ole kooskõlas kohtumenetluses esitatud dokumentide ja seisukohtade mahuga. Nõuetekohast hagiavaldust ei ole võimalik koostada 46 minutiga. Tagaseljaotsuse puhul ei ole vaja esitada tõendeid, kuid hageja ei tea hagiavalduse esitamisel, et kostja ei vaidlusta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud aega ei saa vähendada kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmise tõttu. Hageja peab iga kord esitama õigusliku analüüsi, kuna vastasel juhul on oht, et hageja kaotab hagimenetluses, kui kostja esitab põhjendatud vastuväite. Asjaolu, et kostja ei vastanud, ei tähenda, et hageja analüüs ei olnud põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta (TsMS § 638 lg 1) ja maakohtu tagaseljaotsus menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p-d 2 ja 3) tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka kostja seisukohta (TsMS § 646). Asi tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 2 järgi saata menetluskulude kindlaksmääramise osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 175 eurot ning jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Kostja maakohtu tagaseljaotsust ei vaidlustanud ja kaja esitamiseks TsMS § 415 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaeg on möödunud (maakohtu tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 22. jaanuaril 2019 postkasti jätmisega).

TsMS § 657 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siiski ka

4(4) tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega ning tagaseljaotsuse saab tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täielikult (st ka hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas), vaatamata sellele, et hageja vaidlustas üksnes menetluskulude kindlaksmääramist ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Eelnevast tulenevalt vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes hageja apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses.

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu tagaseljaotsus tühistada. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14).

Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, on maakohtul ringkonnakohtu arvates selline õigus üksnes olukorras, kus hagi rahuldatakse täielikult. Kui maakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb otsust nõuetekohaselt põhjendada. Maakohus ületas ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire, kui jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata, kuna ei põhjendanud tagaseljaotsuses menetluskulude vähendamist. Kuna maakohtu diskretsiooniotsus hageja menetluskulude vähendamisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus selle õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu tagaseljaotsus vaidlustatud osas TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistada.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal