4-18-6628/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-6628

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6628 (233018004463) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 19.12.2018 otsus väärteoasjas nr 233018004463, millega R.N-i karistati LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest 65 trahviühikuga, s.o 260 euroga Kaebuse esita

ja R.N

ik XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht xxx Kaitsja Artur Pärnoja Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § 155 -dest 120 lg 1, 132 p 1, 134 lg 1, - 156 maakohus otsustas:

Jätta R.N-i kaitsja kaebus rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.12.2018 menetluse otsus üld väärteoasjas nr § 227 lg s 2 sätestatud 233018004463 R.N-i karistamises LS - väärteo toimepanemises muutmata ja tühistamata.

Kaebemenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu summas 200 (kakssada) eurot jätta R.N-i kanda.

Rahatrahv 08.05.2019 tuleb tasuda hiljemalt Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr 932200221023778606

4-18-6628

2

Swedbank AS- Luminor Bank AS, is või arveldusarvele nr EE701700017001577198 viitenumber 10220185152520.

Kui rahatrahvi ei ole tasutud ulatuses täies kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul,

saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitetoimingute tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 19.12.2018

üld LS § 227 lg sätestatud väärteo menetluse otsusega karistati R.N-i -s 2

toimepanemise eest 65 260 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis trahviühikuga ehk 21.11.2018 kella 12:33 ajal Ida-Virumaal, Kesk tn 8 maja juurest Kesk tn 1b Sillamäe linnas

suunas Subaru Outback reg- XXX liikl lubatud mootorsõidukit märgiga usmärgi nr 351 ( suurim sõidukiirus ) mõjupiirkonnas kiirusega 7 ületas 40 km/h 3 - 3 km/h. Selliselt +/

ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui LS § 50 lg 30 km/h. Oma tegevusega rikkus

R.N 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 31.12.2018 registreeris Viru Maakohus kaitsja kaebuse

R.N-i kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks.

3. andis 7-

04.01.2019 määrusega jättis Viru Maakohus kaebuse käiguta ja päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. ed kõrvaldati tähtaegselt. kaebuses Puudus

Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta üld etluse otsuses märgitud ajal, s ta kaebuses men .o Kesk

tänaval mootorsõiduki juhtimist, samuti seda, et juhtis mootorsõidukit

menetlusalune isik üldmenetluse otsuses toodud kiirusega ehk 73 - 3 km/h. Samuti ei vastutata menetlusaluse +/ isiku menetluse otsuse koostamisel. süü tunnistamist üld

Küll märgitakse, et juba enne üldmenetluse otsuse koostamist juhtis menetleja R.N tähelepanu , et väärteomenetluse protokollis on väärteo toim asjaolule epanemise koht valesti märgitud – rikkumine ei toimunud aadressil Kesk tn 8, Sillamäe

. alustas liikumist R.N Sillamäel Kesk tn 1 asuva maja hoovist ja sealt väljudes ei satu kiirusepiirangu märk 40 km/h

juhi vaatevälja. Selle tõendamiseks koostas ka ühes seletusega ebaja videosalvestuse . Salvestis

on kaebusele lisatud. Võõra autoga sõites ei arvestanud menetlusalune isik uue sõiduki omapäradega, kuid tunnistab kiirpiiruse ületamist. Kiirust ületas ta aga teadmisel, et ta suurim

kiirusepiirang on 50 km/h nagu asulasisesel teel. R.N kahetseb – tavapäraselt

toimepandut ja

palub arvesse võtta kahe alaealise lapse olemasolu. Talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on ülemäära koormav. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud

R.N-i sõidu alustamise kohta. Selle tõttu polnud kiirusepiirangut ette nägev märk

nähtav. Taoline väide on menetluses ümber lükkamata. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollis sätestatud süüdistus kiiruse ületamise kohta alusetu. Samuti on vormistatud kohtuvälise menetleja ohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud otsus ebakorrektselt. K

materiaalõigust arvestanud karistuse määramisel süüd kergendavate asjaoludega. ega ole Lisaks jättis kohtuväli äitmata kohustuse tõendite kogumiseks ne menetleja t .

Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas. Samuti taotleb kaebaja uue otsuse tegemist,

4-18-6628

3

millega R.N-i . Kaebaja soovi istungist käitumine kvalifitseeritaks LS § 227 lg 1 järgi ei osa võtta ja palub hüvitada valitud kaitsjale õigusabikulud summas 200 eurot.

4. 23.01.2019

teavitas kohus kohtuvälist menetlejat kaebaja taotlusest vaadata kaebus

läbi kirjalikus menetluses. Kohus kohustas kohtuvälist menetlejat andma arvamuse kaebuse lahendamise võimalikkuse kohta kirjalikus menetluses s.o VTMS § 120 korras , . Samuti palus kohus kohtuväliselt menetlejalt seisukohta esitatud kaebuse suhtes.

5. 31.01.2019 vastuses teavitas ne menetleja kohut selles

kohtuväli , et nõustub

väärteokaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas on alljärgnev.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt

mootor suses kajastatud ajal, kohal ja viisil kiirusega 73 +/- 3 km/h. sõiduki juhtimine ot Menetlusalune isik on protokolli koostamisel tunnistanud kiiruse ületamist 30 km/h võrra ja

seda kinnitavad ka kiirusemõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused. Kohtuväline

menetleja

asub seisukohale, et väärteo toimepanemise koht on õigesti määratletud, kuna

rikkumine pandi toime sõidu ajal. Seejuures tuleb tähele panna, et menetlusalune isik on

seisukohti menetluse kestel muutnud. Kaebusele lisatud videosalvestise osas märgib kohtuvä filmitud operaatorile mugava nurga all, mistõttu line menetleja, et videosalvestis on

sellist videofaili tõendina kasutada ei saa. Lisaks evib tähelepanu asjaolu, et menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt liikus ta suunal Kesk tn 2 Kesk tn 1. Seega välju - des uuesti Kesk tn 1 maja juurest välja, viibis m/h liiklusmärgi mõjualas. Viidatud ta endiselt 40 k marsruut on R.N-ile tuttav . seoses tema töökoha ja lõunastamiseks valitud asukoha tõttu

Kokkuvõtvalt taotleb kohtuväline menetleja R.N-i a Artur Pärnoja kaebus kaitsj e rahuldamata . jätmist

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja vastusega asub alljärgnevatele seisukohtadele. ,

7. Toimikus kajastatud

kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

21.11.2018 kella 12.33 ajal Sillamäel Kesk tn 8 juures viibides politseiametnike poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Subaru Outback märgi rgga XXX suhtes viimase liikumisel Kesk tn 1b suunas Stalker II MDR nr sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet AS008377. Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 73 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli 40 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/ 3 km/h, mistõttu arvestati -

lõplikuks sõidukiiruse määraks 70 km/h (vt Vabariigi Valitsuse määrus nr 78 (Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele, lisa n 1)). r Mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel

kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist.

Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2).

Juba viidatu kohaselt teostati mõõtmist menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse kindlaks tegemiseks Stalker II MDR nr AS008377. K ne kiirusmõõteseadmega ohtuväli

menetleja aatlustunnistusele nr väljastas kohtule taatlustunnistuse mõõteseadme kohta. T

TTRS-17/0034 vastavalt

seade taadeldi mõõteseadet 27.12.2017. St, mõõtmise ajal oli taadeldud. Märgitust tuleneb, et mõõtetulemuse jälgitavust saab lugeda tõendatuks.

4-18-6628

4

8. Samuti on kohus ka kohalduvad

seisukohal, et täidetud on kiirusemõõtmisele lisanõuded. ärgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõ nõudeid, J udeid, s.o

mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele).

Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist testid viidi läbi -

21.11.2018 kell 08.15; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi

kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. õõtmine viidi läbi mõõtmiseks M ka

sobilikes ilmastikuoludes - mõõtmine toimus asulasisesel teel, hea nähtavusega piirkonnas, valgel aj , sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes. al Samuti on mõõtmisel tekkinud . M Doppleri helisignaal olnud ühtlaselt tõusev õõtmine toimus statsionaarselt, paigal

seistes. Mõõtmisel hetkel kiirendati mootorsõidukit intensiivselt ja sõiduk eemaldus patrullautost. seadme tabloole Samuti nähtub, et sõiduki kinnipidamise järgselt näidati juhile fikseeritud lugemit.

Protokollist ei nähtu, et mootorsõiduki juhiks osutunu oleks mõõtmistulem d

R.N use

osas vastuväiteid esitanud – netluse vältel kestvalt vaid vastupidi - on me R.N

avaldanud, et juhtis Sillamäel Kesk tn väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses

toodud ajal mootorsõidukit 70 km/h tunnis, ent tegi seda lühikese aja sõiduki kestel proovimiseks/katsetamiseks.

9. Kiiru rotokollis kajastamist leidnud asjaolusid

smõõturi kasutamise p ja üldjoontes R.N-i ka politseiametnikust tunnistaja V K avaldatu. ütlusi kinnitab Neist nähtuvalt viibis tunnistaja 21.11.2018 teenistuses koos T L Sillamäe linnas. Kella 12.33

paiku teostati liiklusjärelevalvet Kesk tn 8a lähistel. Eesmärgiks oli mõõta üle silla sõitvate sõiduki kiirust. Sild asetseb ülemise ja alumise paisjärve vahel. Antud piirkonnas on suurim te

lubatud sõidukiirus 40 km/h. Liiklusjärelevalve läbiviimise käigus märkasid nad Kesk tn 1 parklast välja keeravat sõiduautot, mis kiirendas intensiivselt Kesk tn 1b suunas, s o üle silla. .

Sõidukiks osutus Subaru märgi . Paarimees fikseeris sõiduki kiiruseks 7 rgga XXX 3 km/h. Nad järgnesid sõidukile ja punaseid märgutulesid kasutades peatasid selle siniseid- Kesk tn 1b lähistel. Sõiduki juhiks osutus R.N. Kinnipidamisel avaldas isik, et oli teadlik antud teelõigul kehtivast , ent ta soovis sõidukit proovida. Samuti oli kiirusepiirangust, s.o 40 km/h

isik nõus rikkumisega. Pärast seda, kui paarimehe poolt tuvastati, et isiku varasemad karistused puudusid, ent teo pani isik toime tahtlikult ning paarimees hakkas isikule määrama trahvisummat, avaldas isik, et trahvisumma on liialt suur ja soovis, et otsuse teeks keegi teine ametnik. Lisaks selgitas isik, et kiiruse ületamisega ta kellelegi ohtu ei kujutanud.

10. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli ja isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja , et R.N

kohas, s. - ga

o 21.11.2018 kella 12.33 paiku mootorsõidukit Subaru Outback rg märgi XXX

Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas. Samuti on tõendamist

leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 40 km/h.

R.N-i

juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga 73 km/h +/- 3 km/h.

Selliselt ületas R.N lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita

kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Kuna R.N juhtis mootorsõidukit kiiremini, kui 40 km/h, siis rikkus ta LS § 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 5 lgs 2 sätestatud väärteo.

11. Menetluse kestel on R.N

mh avaldanud, et väärteoprotokolli kantud väärteo toimepanemise koht kriitika on

on ebaõigesti määratletud. Taoline põhjendamatu. R.N

leiab ekslikult, et kohtuväline menetleja määratles väärteoprotokolli väärteo toimepanemise kohana aadressi Kesk tn 8

Sillamäe.

4-18-6628

5

Väärteoprotokolli kohaselt pani väärteo toi Sillamäe linnas Kesk tn 8 poolt R.N me Kesk tn 1b suunas liikudes. Kohus märgib, et väärteo toimepanemise koha määratlemise täpsus sõltub konkreetse väärteo

asjaoludest. Sündmuse tuvastamiseks ei ole tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht

oleks tuvastatud aadressi või nt looduses meetri täpsusega. Väärteo toimepanemise koha

täpsus peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse. luua menetlusalusele isikule Selle eesmärgiks on võimalus põhjenduste esitamiseks, miks ta talle inkrimineeritavat tegu toime panna ei saanud.

Vaatlusalusel juhul pole R.N vastustanud enda viibimist ja mootorsõiduki Subaru

Outback - ga XXX juhtimist 21.11.2018 kella 12.33 Ida-Viruma rg märgi al, Sillamäe linnas

Kesk tn 8 poolt Kesk tn 1b suunas liikudes. Samuti on tal olnud võimalus vastavas osas

vastuväidete esitamiseks. Seda õigust on R.N realiseerinud ja ka kohtu poolt on

täiendavalt väärteomaterjalide põhiselt kontrollitud väärteo toimepanemise kohta. Kohtu veendumusel pole kohtuväline menetleja eksinud väärteo toimepanemise koha määratlemisel. Siinkohal evib kaalu ka enda poolt avaldatu, et protokolli kantud Kesk tn 8 asub R.N-i Kesk tn 1 vastas, kust liikumist alustas. ta Kohus märgib ka, et liikuva mootorsõiduki puhul ei ole võimalikki täpsemalt fikseerida

rikkumise kohta, kui seda on teinud kohtuväline menetleja, sest liikumine on ajas kulgev nähtus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et jaoks oli mõistetav, millise as väärteo R.N-i s koh

toimepanemist talle inkrimineeritakse. Samuti oli talle tagatud õigus vastuargumentide esitamiseks.

12. Kohtule adresseeritud kaebuses taotleb R.N-i kaitsja R.N-ile

inkrimineeritava väärteo ümberkvalifitseerimist LS § 227 lg 1 järgi, sest R.N-i

sõidutrajektoorist tulenevalt ei saanud R.N näha liiklusmärki, mis kohustas teda liikuma antud teelõigul maksimaalse kiirusega 40 km/h.

Kaitsja taotlus on õiguslikult mitterelevantne. Üksi seadus kaitsja taotletud viisil toimimist

ette ei näe ega võimalda. Kaitsja loogikaga nõustumine tähendab printsiibis, et süütegude

objektiivse koosseisu tasandil ei lähtuta mitte sellest, mida kirjeldavad ühe või teise

süüteokoosseisu objektiivsed tunnuseid, vaid sellest, mida ühel või teisel juhul arvab

menetlustoimingutele allutatud isik . Objektiivse koosseisu tunnused (või tema kaitsja) tuvastatakse konkreetsest isikust sõltumatult, lähtudes üksnes sellest, millega seadusandja on üht või teist väärteokoosseisu sisutanud. Isiku suhtumine ja arusaamad teosse aktualiseeruvad subjektiivse koosseisu tasandil ega mõjuta vähemalt üldjuhul süüteokoosseisu objektiivse koosseisu elemente.

K 21.11.2018 kella 12.33 paiku una tuvastatu ja tõendatu kohaselt juhtis R.N

mootorsõidukit Subaru Outback rg-märgiga XXX Ida-Virumaal, Sillamäe linnas Kesk tn 8

poolt Kesk tn 1b suunas kiirusega 73 km/h +/- 3 km/h, ent suurim lubatud kiirus antud

teelõigul oli 40 km/h, siis menetlusaluse isiku argumentidest sõltumatult ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem LS § 5 lg 5 p 3 ja kui 30 km/h tunnis. Selliselt rikkus R.N pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo. - Igasugused seaduslikud alused teo R.N-i

ümberkvalifitseerimiseks LS § 227 lg 1 järgi puuduvad. Kaitsja pole viidanud ka ühelegi

õigusnormile, mis tema taotletud viisil teo ümberkvalifitseerimist võimaldaks.

13. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis nõustub kohus täielikult

kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R.N ritava väärteo toime pani talle inkriminee

tahtlikult. Kohus peab vajalikuks kohtuvälise menetleja seisukohta täiendada, märkides, et R.N intensiivseimas vormis realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tahtluse ehk kavatsetult.

Tutvudes R.N/tema kaitsja kaebuse lisaks oleva salvestisega, sh võttes arvesse ka

R.N-i selgitusi saanud menetluse käigus antu , möönab kohus, et tõepoolest ei

4-18-6628

6

R.N näha märki, mis kohustas teda liikuma maksimaalselt 40 km/h. Samas on

R.N-i teada olev /tema kaitsja poolt välja toodud, et R.N-ile alt võis ta liikuda

antud teelõigul kiirusega 50 km/h. Võttes arvesse, et R.N-i juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks fikseeriti 73 km/h +/- 3 km/h ehk ta ka 50 km/h piirangut, ületas teadlikult siis järeldub, et tema sõidukiiruse ületamine oli igal juhul tahtlik, teadlik ja eesmärgi pärane tegevus (vt nt RKKKo 3-1-1-6-17 p 10).

14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja isikuliste

tõendiallikate ütluste ja avaldustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku

käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas - puuduvad VTMS

§ 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. -s Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle

on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see 5 p 3 süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

15. ima

Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suur

sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või - sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks trahvimääraks 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

30 - , et km/h võrra. LS § 227 lg s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähendab see rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisesse määra. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et rikkumine kestis lühikese aja/hetke vältel. Viidatu osutab väiksemale süüle. Samas omab kaalu ületas kiirust , et R.N linnas, s.o

tiheasustu

sega piirkonnas päevasel ajal. Teelõigul, kus R.N liikluskiiruse ületamise toime pani, on suurimat lubatud sõid 40 km/h ehk tavapära ukiirust alandatud sest asulasiseselt

kehtivast enda määrast allapoole. Kuna taolised kiirusepiirangu alandamised kannavad s üldjuhul ohutuse ja turvalisuse täiendava tagamise eesmärke, siis neis piirkondades rikkumiste

toimepanemisega kaasneb üldjuhul ka suurem abstraktne oht. See annab aluse rääkida ka

suuremast süüst. Lisaks tuleb nentida, et R.N pani väärteo toime tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Ka see annab aluse rääkida suuremast süüst. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et R.N

süü on hinnatav keskmisena.

Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamise ja

kahetsuse. Kohus karistust kergendavate asjaolude jagab kohtuvälise menetleja seisukohta

esinemise osas. Samuti leiab kohus, et karistust raskendavad asjaolud R.N-i puhul

puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et R.N-ile määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole.

4-18-6628

7

Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s o võimalust mõjutada süü - . dlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb

karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

R.N-i

karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda ka varem LS § 227 lg 2 järgi

karistatud. Karistuseks määrati R.N-ile rahatrahv summas 300 eurot. Karistusregistri

seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle

arhiivi, kui, väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud

üks aasta. R.N tasus rahatrahvi varasema LS § 227 lg 2 rikkumise eest 06.04.2018. Võttes arvesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p s 1 toodut, järeldub, et varasem karistus on

- kehtiv karistus, mi

da nii kohtuväline menetleja kui kohus on õigustatud arvestama.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut 260 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 65 trahviühikuga.

Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate

karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma

õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo

toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Varasemale samaliigilisele karistuse lugupidamatut le vaatamata jätkas R.N suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse. Seega pidanuks kohtuväline

menetleja nud arusaama kohaselt reageerima R.N-i uuele kohtupraktikas välja kujune

rikkumisele varasemalt kohaldatud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi(de) kehtivust.

V - arasema kohtuvälise menetleja otsusega karistati R.N-i LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest 300 euro suuruse rahatrahvi , et kohtuvälisel menetlejal ga. St tuli

kohaldada R.N-ile vaadeldaval juhul menetletava väärteo toimepanemise eest

rahatrahvi, mis on suurem kui 300 eurot. Kohtuväline menetleja kohaldas aga rahatrahvi

summas 260 eurot. Kohtu

hinnangul kohaldas kohtuväline menetleja R.N-ile

karistusmäära kindlaks tegemisel ebaõigesti materiaalõigust. Tulenevalt aga asjaolust, et

kohtul puudub menetluslik pädevus isiku MS § 132 p 2), siis olukorra raskendamiseks (VT jätab kohus vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata.

Väärteotoimikust nähtuvalt on R.N osutanud mh sellele, et kohaldatav trahvimäär on liialt kõrge, kuna tema ülalpidamisel on 3 alaealist last ja töötamisest sissetulekut mittesaav naine. Kohus möönab, et vaieldamatult on kolme lapse olemasolu ühes pere ülalpidamiskohustusega

asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust karistuse mõistmisel. Võib aga eeldada, et R.N olid lapsed olemas juba ajal, mil ta liikluskiiruse ületamise toime pani. Seega tahtluse intensiivseimas vormis väärteo toimepanemise ajal oli R.N teadlik nii sellest, et tal on kolm lapseealist ülalpeetavat, kuid ka sellest, et ta on pere toitja. Need asjaolud ei mõjutanud ega taganud R.N-i õiguskuulekust. Kohus märgib, et järjest uusi tahtlikke süütegusid toimepanev isik ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui isik paneb toime väärtegusid, siis on

tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte

üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav

(majanduslik)olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega

nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab - esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja

4-18-6628

8

väljakujunenud kohtupraktika Seega ei tingi ka laste olemasolu, ühes pere ainutoitjaks . olekuga karistuse vähendamist. Menetlusalusel isikul oli võimalik taolise olukorra tekkimist vältida.

16. rahatrahvi tasuda

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võimaldatakse R.N osade kaupa. Viimase osamakse maksmise tähtaeg on hiljemalt 08.05.2019. Võttes arvesse, et kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata, jäävad muutmata ka selles toodud tingimused rahatrahvi tasumise osas.

17. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata, jääb kaebemenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu isiku enda kanda.

18. -st 3 ja VT

Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg MS 12. peatükist, jätab kohus esitatud

kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata. Valitud kaitsja tasu jääb menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/