2-15-3686/181 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3686

Tsiviilasi

OÜ Agenor hagi H.Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

317 994 eurot

OÜ Agenor apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Agenor

(registrikood 10700098, aadress Kelgumäe 27/6, Peetri

alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301), seaduslik esindaja

(juhatuse liige) V.S (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): H.Y (isikukood

XXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Madis Saar (e-post:XXX)

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

Istungi toimumise aeg

31.01.2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2018 otsus osas, milles OÜ-lt Agenor mõisteti

H.Y kasuks välja menetluskulud 6 000 eurot ületavas osas, muus osas jätta

maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. OÜ Agenor apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi jätta rahuldamata.

3.2.Poolte menetluskulud jätta OÜ Agenor kanda.

3.3.Määrata rahaliselt kindlaks H.Y põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

summas 7 400 eurot (so 6 000 + 1 400), millest 2 960 eurot hüvitada hageja poolt

menetluskulude tagatiseks kantud summa 2 960 euro arvelt ja ülejäänud osa

summas 4 440 eurot mõista välja OÜ-lt Agenor H.Y kasuks. OÜ-l Agenor tuleb

H.Y kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

3.4. Kanda V.S poolt 18.04.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele kantud

menetluskulude tagatis summas 2 960 eurot üle H.Y arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. 03.12.2010 algatati hageja suhtes pankrotimenetlus. 2011 oktoobris käivitus hageja

vee-ettevõtluse müük. Perioodil sügis 2011 kuni jaanuar 2012 oli enampakkumisele

järgnenud läbirääkimiste protsessis palju küsitavusi. 31.01.2012 andis

pankrotitoimkond selged suunised, pannes pankrotihaldurile kohustuse leping

potentsiaalse ostjaga ette valmistada. Enampakkumisel osalejatel paluti tasuda

summad notari deposiitkontole.

2. 05.03.2012 võttis V.S ühendust mitmete pankrotitoimkonna liikmetega ning selgitas

vajadust pankrotitoimkonnal koguneda ning tegutseda OÜ Agenor ja võlausaldajate

huvide kaitsmisel. ES teavitas, et vastav koosolek toimub 07.03.2012 ning arutamisele

tulevad vee-ettevõtte müügitingimused. Tõenäosus, et haldur sellest kavast aimu ei

saanud, on olematu ja halduri vale.

3. 06.03.2012 sõlmis pankrotihaldur hageja esindajana ilma eelneva pankrotitoimkonna

ja võlausaldajate üldkoosoleku loata vee-ettevõtluse müügilepingu Väike-Peetri

külaseltsiga. Hageja huvide tagamiseks ei seatud märkimisväärseid garantiisid,

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

lepingu tingimused lubasid mitmeti tõlgendatavust ning huvide tasakaalu seisukohalt

oli leping Väike-Peetri külaseltsi poole tugevalt kaldu. Sellise tegevusega lõi

pankrotihaldur olukorra, mis lõi eelduse hagejale kahju tekkimiseks. Toimkond sai

tehingust teada 07.03.2012, samal päeval taunis toimkond tehingut ühehäälselt.

4. 14.03.2012 toimus hageja võlausaldajate üldkoosolek. Lõppkokkuvõttes suutis

pankrotihaldur veenda võlausaldajate üldkoosolekut napi häälteenamusega andma

tehingule heakskiidu. Arusaamatuks jääb KN ja AK tegevus ja hääletamine

võlausaldajate üldkoosolekul, sest samad isikud olid 07.03.2012 pidanud tehingut

võlausaldajate huvisid kahjustavaks. INTRAC Eesti AS esindajat veendi valedele

toetudes, et tema huvid on kaitstud ent tegelikkuses ei kohustanud antud leping

INTRAC Eesti AS huve kaitsma ja hilisemalt ostja, Väike-Peetri külaselts ka nii

toimis.

5. Väike-Peetri külaseltsi juhatuse liige TL ei ole kunagi varjanud, et kogu tehingute jada

eesmärk oli vee-ettevõtlus üle anda kolmandale isikule ning hageja jätta ilma mistahes

tulust. 21.08.2012 seadis Väike-Peetri külaselts AS ELVESO kasuks kasutusõiguse

ettevõtluse aluseks olevate trasside, pumplate, dokumentatsiooni, kehtivad lepingud

tarbijatega, õigused liitumistasude nõudmiseks veel mitte liitunutega. Pooled leppisid

ka kokku, et valdav enamus veel juriidiliselt liitumata, ent füüsiliselt ressurssi

tarbivatest isikutest ei peakski liitumistasu maksma ja AS ELVESO seda küsima.

Tehinguga loodi sisuliselt võimalused, et täiendavat tulu ei laeku, sest tulu teenimise

võimalus vee-ettevõtluse läbi anti üle kolmandale isikule.

6. 06.12.2012 toimus OÜ Agenor võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati, et

pankrotihaldur peab tegutsema vee-ettevõtluse tagasivõitmise nimel. Haldur ei ole

seda teinud.

7. Pankrotihaldur on põhjustanud 06.03.2012 vee-ettevõtluse müügitehinguga ning

viimase mitte tagasikutsumisega äriühingule kahju suures ulatuses. Pankrotivara ei ole

valitsetud majanduslikult otstarbekaimal viisil, seda ei ole valitsetud võlgniku huvisid

silmas pidades, on tehtud tehinguid, mille tegemiseks ei olnud pankrotitoimkonna

eelnevat nõusolekut. Pankrotihaldur ei näidanud käibes vajaliku hoolt, sest tehingu

tegemise vorm ja tingimused ei kindlustanud parimal viisil võlausaldajate huvide

kaitset. Kostja ei saa oma kohustuse rikkumist põhjendada sellega, et teda sundis

lõplikult tehinguks võimalik oht kanalisatsiooni ja veevarustuse häiretes ja

pankrotimenetluses massikohustuse suurenemine. Pankrotihaldur teadis, et Harju

Maakohus oli tsiviilasjas nr 2-09-4282 hagi taganud ning et sel perioodil kehtis

kohtulik kaitse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise vastu. Hageja

jaoks väljendub kahju reaalsel varalisel kahjul – eelkõige tuleb lähtuda vajadusest

asetada hageja olukorda, kus ta oleks olnud juhul kui pankrotihaldur oleks

kindlustanud maksimaalsete vahendite jõudmise pankrotivõlgniku pankrotivarasse.

Eksisteerib põhjuslik seos pankrotihalduri tegevuse ja kahju vahel. Kahju ei pea olema

igal juhul tekkinud kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda

põhjusahelas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.

8. Hageja kahju moodustub otsesest varalisest kahjust ja saamata jäänud tulust.

06.03.2012 tehing ei vastanud keskmisele turuhinnale – tehinguga saadi 17 551 eurot,

kuid tehinguga üleantud varade väärtus oli palju suurem. Vee-ettevõtluse turuväärtuse

aluseks võtmisel ei saa lähtuda 06.03.2012 tehinguga kujunenud hinnast, see ei

vastanud oma olemuselt kohalikule keskmisele müügihinnale. Vastavalt õigusaktidele

saab ja tohib arvutada vee-ettevõtluse turuhinda, võtteks aluseks tegelikult tehtud

kulutused ning lubatud kasumlikkuse määr, mis jagatakse selles piirkonnas olevate

tarbijate vahel. Sellise tehingu tegeliku turuhinna määramisel on vaja lähtuda

seadusandja kriteeriumitest. Hageja on esitanud oma arvestuse Rae vallas kehtinud

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määruse nr 16 “Rae valla ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga liitumise eeskiri” alusel. Vastavalt määrusele, eeskätt § 7, on

hinnakujunduse seaduslikuks aluseks tegelikud kulud ning arvutuskäiguks lubatud

kasumimäär aastas. Kahjusumma on 335 545 eurot, millest lahutades 06.03.2012

tehinguga laekunud summa 17 551 eurot, kujuneb kahju nõudeks 317 994 eurot.

Kostja vastus hagile

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

10. Hageja pankrotivarasse kuulunud vee-ettevõte tegeles veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamisega Rae valla, Peetri aleviku, Kelgumäe, Tähnase

põigu ja Kraavipealse tänavate piirkonnas. Veevarustuseteenuse osutamiseks vajaliku

vee ostis hageja AS-ilt MÕIGU EHITUSKOONDIS. Vee-ettevõttel oli kokku ca 50

klienti. Juba enne pankroti väljakuulutamist oli hageja vee-ettevõttel probleeme

veekadudega, mille tekkepõhjust ei suutnud hageja tuvastada ning seda ei õnnestunud

kindlaks teha ka pankrotimenetluse ajal. Veekadude tõttu genereeris vee-ettevõte

pankrotimenetluse ajal ca 800 euro suurust igakuist kahjumit.

11. Veekaod ei olnud ainus vee-ettevõttega seotud tõsine probleem. Enne

pankrotimenetluse algust majandas hageja vee-ettevõtet viisil, mis tõi kaasa

järelevalvemenetluse alustamise Konkurentsiameti poolt. Konkurentsiamet tegi

25.05.2010 hagejale ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse, hageja jättis ettekirjutuse

täitmata. Konkurentsiamet rakendas hageja suhtes sunniraha kokku 10 korral kokku 50

000 Eesti krooni ulatuses.

12. Pankrotimenetluse käigus selgus, et hagejal ilmselt puudub õiguslik alus OÜ-le Texlin

kuuluval kinnistul asuva sadevee- ja kanalisatsioonipumpla kasutamiseks. 26.01.2012

esitas OÜ Texlin kostjale nõude, mille kohaselt tuleb hagejal alates 2012 veebruarist

maksta OÜ-le Texlin kuuluval kinnistul asuva pumpla kasutamise eest igakuist

ekspluatatsioonitasu 500 eurot (lisandub käibemaks).

13. Väike-Peetri külaseltsi liikmed elasid enne hageja pankroti väljakuulutamist pidevas

vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemise ohus. Külaseltsi huvi oli tagada vee- ja

kanalisatsiooniteenuse katkematu osutamine.

14. Hageja tegi juba 2010 sügisel ettevalmistusi vee-ettevõtte võõrandamiseks. Algselt

kavatses hageja vee-ettevõtte tõsta oma tütarettevõtte Dike OÜ bilanssi mitterahalise

sissemaksena väärtusega 260 000 Eesti krooni s.o 16 617,03 eurot. Pärast vee-

ettevõtte omaniku muutumist pidi toimuma Dike OÜ osa müük.

15. Vee-ettevõtte müügiprotsessi käigus suurenes pidevalt massikohustus AS MÕIGU

EHITUSKOONDIS ees. 05.03.2012 esitas AS MÕIGU EHITUSKOONDIS kostjale

kirjalikku teate, et lõpetab võlgnevuse tõttu ühepoolselt alates 07.03.2012 hagejaga

sõlmitud vee müügi lepingu ja veetarnimise. Tulenevalt asjaolust, et nõuetekohaselt

täitis pankrotitoimkonna poolt seatud vee-ettevõtte müügitingimused üksnes Väike-

Peetri külaselts ning arvestades vajadust hoida ära veetarnimise lõpetamine ja suurema

kahju tekkimine, sõlmis kostja pankrotitoimkonna 31.10.2012 otsusest juhindudes

06.03.2012 vee-ettevõtte müügilepingu Väike-Peetri külaseltsiga. Sõlmitud

müügileping vastas pankrotitoimkonna poolt seatud tingimustele. Veelgi enam,

müügileping sisaldas mitmeid hageja huve arvestavaid täiendavaid tingimusi, sh

tagatisi, mille lisamist müügilepingusse pankrotitoimkond ei nõudnud. Kostja teavitas

müügilepingu sõlmimisest pankrotitoimkonda 07.03.2012. Müügilepingu sõlmimise

ajal ei olnud kostjale teada, et 07.03.2012 oli pankrotitoimkond planeerinud koosoleku

pidamise, kostjat sellest kavatsusest ei teavitatud. Samuti edastas kostja

pankrotitoimkonnale teadmiseks Harju Maakohtule 02.03.2012 esitatud avalduse ning

AS MÕIGU EHITUSKOONDIS 05.03.2012 teate. Müügilepingu edastas kostja

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

pankrotitoimkonnale 08.03.2012. 14.03.2012 toimunud hageja võlausaldajate

üldkoosolekul selgitas kostja vee-ettevõtte müügi asjaolusid ning võlausaldajate

üldkoosolek kiitis tehingu tegemise täielikult heaks.

16. Vaidlusalune tehing tehti tingimustel, mille oli eelnevalt kindlaks määranud

pankrotitoimkond. Ka 14.03.2012 võlausaldajate üldkoosolek on vaidlusaluse tehingu

täielikult heaks kiitnud. Seega on kaks pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet

teostavat ning võlausaldajate huvide eest seisvat pankrotimenetluse organit leidnud, et

pankrotihalduri tegevus oli seaduslik ja otstarbekas. Isegi juhul, kui kostja oleks

06.03.2012 müügilepingu sõlminud ilma pankrotitoimkonna vastava nõusolekuta,

oleks nimetatud rikkumise kõrvaldanud müügilepingu heakskiitmine hageja

võlausaldajate poolt.

17. Hageja arvates tõendab Harju Maakohtu 29.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-09-4982

seda, et AS MÕIGU EHITUSKOONDIS ei tohtinud veetarneid katkestada. Hageja

selline väide on vale. Harju Maakohtu 29.06.2009.a otsus tühistati osaliselt Tallinna

Ringkonnakohtu 05.11.2009 otsusega (ringkonnakohtu otsus on jõustunud).

Ringkonnakohtu otsusega kohustati AS-i MÕIGU EHITUSKOONDIS jätkama

veevarutuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamist hagejale pooltevaheliste lepingute

alusel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei saa aga järeldada, et AS-il MÕIGU

EHITUSKOONDIS puudub õigus hagejaga sõlmitud lepingut üles öelda.

18. Kostja ei ole tagasivõitmise hagi esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Tagasi

saab võita üksnes enne pankroti väljakuulutamist tehtud võlgniku tehingut. Lisaks oli

hagejal endal pankrotimenetluses tehtud kompromissi tõttu ka ilma kostjata võimalik

esitada mistahes nõudeid või hagisid seoses 06.03.3012 müügilepinguga.

19. Hageja ei ole isegi väite tasandil suutnud jälgitavalt selgitada, kuidas on hageja poolt

avaldatud kahju suurus kujunenud ja millised hageja poolt üldsõnaliselt kirjeldatud

komponendid seonduvad otsese varalise kahju ja millised saamata jäänud tuluga.

Hageja kahjuarvestusest ei selgu seegi, kas ja millises ulatuses on hageja arvestanud

hageja poolt seoses vee-ettevõtte võõrandamisega säästetud kulusid (maamaks, OÜ

Texlin nõue, veekaost tingitud kahjum, kulud, mida tulnuks vee-ettevõtte tegevuse

jätkamiseks teha jne). Lisaks ei ole hageja kahju tekkimist ega ka kahju suurust

tõendanud. Hagejale tekkinud kahju ei saa seisneda selles, et hageja jäi ilma talle

kuulunud varast. Kostja kohustus oli hageja vara pankrotimenetluse käigus

võõrandada ja selle arvelt rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuna vee-ettevõte

tegutses kahjumlikult ning seetõttu kasvasid pidevalt ka massikohustused, oli vee-

ettevõte vaja võõrandada võimalikult kiiresti. Eeltoodust tulenevalt oleks vee-ettevõte

nii või teisiti võõrandatud, mistõttu oleks hageja vastavast varast nii või teisiti ka ilma

jäänud. Kuna alghinna 20 000 euro eest vee-ettevõtet müüa ei õnnestunud, siis tuleb

asuda seisukohale, et vee-ettevõtte turuhind oli alla selle summa. 06.03.2012

müügilepingu järgi kujunes vee-ettevõtte müügihinnaks 17 511 eurot, lisaks võttis

ostja enda kanda hageja erinevaid kohustusi. Asjaolusid arvestades tuleb nimetatud

hinda pidada ettevõtte harilikule väärtusele vastavaks hinnaks. Seda enam, et enne

pankroti väljakuulutamist oli vee-ettevõtte väärtus hageja enda arvates 16 617,03

eurot. Ühelgi juhul ei saa hageja kostjalt nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist.

20. Hagejale väidetavalt tekkinud varalise kahju suuruse tuvastamisel tuleb 06.03.2012

müügilepingu tingimusi vaadelda tervikuna. Teisisõnu ei saa nimetatud müügilepingu

alusel Väike-Peetri külaseltsi poolt hagejale tehtud sooritusena vaadelda üksnes vee-

ettevõtte eest tasutud ostuhinda 17 511 eurot, vaid arvesse tuleb võtta ka muid

kokkuleppeid.

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

21. Teadaolevalt esitas hageja 13.02.2015 Väike-Peetri külaseltsile avalduse 06.03.2012

ettevõtte müügilepingust taganemiseks. 06.03.2012 müügilepingust taganemise tõttu

on müügilepingu sõlmimise kaudu kahju tekkimine hagejale välistatud.

22. Pankrotihaldur ei saa olla kahju tekkimises süüdi, sest ta on oma tegevuses olnud

hoolas. Pankrotihaldur järgis tehingu tegemisel pankrotitoimkonna poolt ette antud

tingimusi. Lisaks oli tehingu tegemine sellistel tingimustel tolles olukorras mõistlik ja

otstarbekas lahendus, mis võimaldas saadud raha arvelt võlausaldajate nõudeid

rahuldada ning hoidis ära suurema kahju tekkimise. Ka võlausaldajate üldkoosolek

leidis, et haldur on käitunud õigesti. Kui tehing oleks võlausaldaja huve kahjustanud,

siis ei oleks üldkoosolek tehingu tegemist heaks kiitnud. Seega on haldur rakendanud

oma tegevuses käibes vajalikku hoolt. Kui vaatamata sellele on hagejale tekkinud

kahju (millega kostja ei nõustu), siis sellise kahju tekkimises ei ole kostja süüdi.

Edasine menetluse käik

23. 21.12.2015 vaheotsusega jättis kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. 29.09.2017

jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu lahendi resolutsiooni muutmata, kuid

muutis otsuse põhjendusi. Riigikohus tühistas 18.04.2018 kohtuotsusega Harju

Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused osas, millega jäeti rahuldamata hagi

290 484 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellelt arvutatava viivise saamiseks. Asi saadeti

tühistatud osas menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule Harju Maakohus tegi

12.07.2018 otsuse.

Maakohtu otsus

24. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude katteks 11 946,80 eurot ja viivise.

25. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohus seisukohal, et asjaolusid arvestades

valitses kostja pankrotivara majanduslikult otstarbekalt ja müüs vee-ettevõtte

maksimaalse kasuga, mida vee-ettevõtte müügist oli võimalik saada. Hagejale ei ole

kahju tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole isikut karistada, mis antud juhul näib

olevat hageja peamine eesmärk. Kuna hagejale ei ole kahju tekkinud, puudub vajadus

analüüsida, kas halduri tegevus on olnud süüline. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

26. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja saata

asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus,

millega hagiavaldus rahuldatakse.

27. Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt on tõendatud, et pankrotihaldur sõlmis

MTÜ–ga Väike-Peetri külaselts lepingu omal suval ilma, et oleks eelnevalt toimkonda

teavitanud. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas sisuliselt ühehäälselt, et

pankrotihaldur peab tegutsema vee-ettevõtte müügi tagasivõitmise nimel. Kohus,

hinnates tõendeid oleks pidanud lähtuma üldkoosoleku tegelikust tahtest, mitte

hindama seda, kas sellel tahteavaldusel on õiguslik alus. Hageja on tõendanud, et

pankrotihaldur varjas ilma õigusliku aluseta kuni 08.05.2015 apellandi ja

võlausaldajate üldkoosoleku eest pankrotitoimkonna 17.10.2011 protokolli, seega

rikkus pankrotihaldur pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

28. Maakohus ei selgitanud hagejale, kas tal tuleb esitatud nõuete õiguslikku alust ja

nõudeid täpsustada või neid täiendavalt tõendada. Hageja on seisukohal, et kohus

oleks pidanud rahuldama taotluse ekspertiisi läbiviimiseks.

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

29. Maakohtu otsus on põhjendamata ka osas, milles apellant tugines sellele, et

pankrotihaldur sõlmis teadlikult näilise ja seadusega vastuolus oleva tühise

müügilepingu.

30. Maakohus ei küsinud kostja menetluskulude taotluse kohta hagejalt seisukohta. Kostja

on kutsetegevuses õigusteadmistega isik, kes omab küllaldaselt teadmisi enda

esindamiseks kohtus. Arvestades asja keerukust ei ole kostja kulude suurus

põhjendatud. Õigusabi tunnihinnaga 144 eurot ületab mõistlikku tunnihinda 19 eurot.

Teeside koostamiseks ei läinud rohkem kui 1,5 tundi.

Vastustaja seisukoht

31. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

32. Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb osas, milles OÜ-lt Agenor mõisteti H.Y kasuks välja

menetluskulud 6 000 eurot ületavas osas tühistada, muus osas jätta maakohtu otsus

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

tuleb osaliselt rahuldada.

33. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Käesolevas asjas

tugineb hageja sellele, et kostja rikkus oma kohustusi, kuna sõlmis 06.03.2012 MTÜ–

ga Väike-Peetri külaselts lepingu oma suva järgi ilma, et oleks eelnevalt toimkonda

teavitanud. Nimetatud leping oli hageja väidete järgi hageja jaoks kahjulik, kuna

hageja vara müüdi liiga odavalt.

34. PankrS § 63 lg 1 järgi haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt

kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse

täitmist, peab selle hüvitama. Eeltoodust tulenevalt, selleks, et hagi oleks edukas tuleb

hagejal esile tuua ja tõendada, et kostja rikkus pankrotihalduri kohustusi, hagejale on

tekkinud kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

35. Pankrotihalduri põhikohustused ja õigused sätestab PankrS § 55. PankrS § 55 lg 1

järgi haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab

seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, lg 2 kohaselt haldur

peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning

arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve, lg 3 p 1 järgi haldur selgitab välja

võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi

ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.

36. Asjas ei vaielda selle üle, et 07.04.2011 võlausaldajate üldkoosolekul (II kd, tlk 36-40)

otsustati lõpetada hageja tegevus, samas jätkates vee-ettevõtte tegevust kuni selle

tervikvara müügini. Seega pidi pankrotihalduri tegevus olema suunatud hagejale

kuulunud vee-ettevõtte müümisele. PankrS § 136 lg 1 järgi pankrotivara müük toimub

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. Asjas puudub vaidlus, et võlgnikule kuulunud vee-ettevõtte

müügiks korraldati enampakkumine. Vee-ettevõtte müügi enampakkumise teade

avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.09.2011 (IV kd, tlk 89-90).

Enampakkumise alghinnaks määrati 20 000 eurot. 17.10.2011 toimunud vee-ettevõtte

avalikul suulisel enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot osales kaks isikut.

Ostupakkumisi ei tehtud. Seega väljakuulutatud ajal enampakkumine nurjus.

37. 17.10.2011 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 54-56; IV kd, tlk 208-210).

Toimkond võttis vastu otsused, mille järgi täpsustati vee-ettevõtte müügitingimusi.

20.12.2011 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 57-60), kus haldur selgitas,

et pakkumise on teinud Väike-Peetri külaselts hinnaga 5 000 eurot. Toimkond otsustas

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

anda ka teisele võimalikule ostuhuvilisele võimaluse oma pakkumise tegemiseks

tähtajaga 16.01.2012. 26.01.2012 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 61-

63; IV kd, t lk 97-99). Haldur selgitas, et pakkumised vee-ettevõtte omandamiseks on

esitanud Väike-Peetri külaselts ja ettevõtjate grupp (esindaja ES). Pakkumised on

erinevad ja neid on keeruline võrrelda. Seetõttu otsustas toimkond, et halduril tuleb

pakkumiste esitajatele saata ettepanek pakkumiste täpsustamiseks ja lõpliku

pakkumise esitamiseks, arvestades toimkonna poolt vastu võetud täiendavaid

müügilepingu tingimusi. Toimkond otsustas, et lõplike pakkumiste tähtajaks on

31.01.2012 kell 14.00 ning ettevõtte müük otsustatakse 31.01.2012 kell 16.00

toimuval toimkonna koosolekul. 26.01.2012 tegi haldur pakkujatele ettepaneku

pakkumiste täpsustamiseks ja anti ette tingimused, millest lähtuda (II kd, tlk 64-65).

31.01.2012 toimus pankrotitoimkonna koosolek (II kd, tlk 66-71; IV kd, tlk 100-105).

Koosolekul anti ülevaade laekunud pakkumistest ning toimkond võttis vastu otsused

vee-ettevõtte ostu-müügilepingu koostamise kohta. Toimkonna otsuse kohaselt

kohustati pakkujaid tasuma ostuhind tasumise kohustuse tagamiseks notari kontole

ning anti pankrotihaldurile õigus sõlmida vee-ettevõtte ostu-müügileping pakkujaga,

kes notari kontole ostuhinna tasub. 10.02.2012 teavitas haldur toimkonda, et tähtajaks

09.02.2012 täitis 31.01.2012 toimkonna otsuse kohased tingimused üks pakkuja –

Väike-Peetri külaselts, kes tasus notari deposiitkontole 17 511 eurot (II kd, tlk 72-73).

Eeltoodust nähtuvalt oli pankrotihalduril pankrotitoimkonna 31.01.2012 otsuse järgi

heakskiit tehingu tegemiseks Väike-Peetri külaseltsiga.

38. 06.03.2012 sõlmis pankrotihaldur hageja esindajana vee-ettevõtte müügilepingu

Väike-Peetri külaseltsiga (IV kd, tlk 110-141). Kostja teavitas müügilepingu

sõlmimisest pankrotitoimkonda 07.03.2012 (II kd, tlk 81). Müügilepingu edastas

kostja pankrotitoimkonnale 08.03.2012 (II kd, tlk 82-83). 07.03.2012 toimus

pankrotitoimkonna koosolek (IV kd, tlk 146-147). Toimkond taunis halduri tegevust

vee-ettevõtte müümisel, põhjusel, et toimkond andis nõusoleku tehingu sõlmimiseks

ainult juhul, kui vaid üks pakkuja tasub ostusumma deposiiti. Toimkond pidas

vajalikuks, et haldur selgitaks tehingu tagamaid võlausaldajate üldkoosolekul.

14.03.2012 toimus võlausaldajate üldkoosolek (IV kd, tlk 148-160), kus haldur

selgitas vee-ettevõtte müügiprotsessi ja tehinguga seonduvaid asjaolusid.

Võlausaldajate üldkoosolek kiitis tehingu heaks.

39. PankrS § 137 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse

müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu, lg 2

kohaselt kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud ettekirjutust, kuid haldur leiab, et vara müük enampakkumiseta annab

suuremat kasu, võib pankrotivara enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil müüa

pankrotitoimkonna nõusolekul. Käesolevas asjas ei olnud pankrotihalduril tehingu

tegemiseks võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutust, samas oli pankrotitoimkond

andnud selge õiguse haldurile tehingu tegemiseks, kui ostupakkumisi teinud isikutest

tasub notari deposiiti raha vaid üks pakkujatest. Pankrotitoimkonna 31.01.2012

koosolekul toimkonna poolt määratud tähtajaks oli deposiiti kandnud ostusumma vaid

üks pakkujatest. Seega oli pankrotihalduril olemas pankrotitoimkonna heakskiit

tehingu tegemiseks. Kuna 14.02.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andis

üldkoosolek tehingu tegemisele tagantjärgi heakskiidu on ringkonnakohus seisukohal,

et kostja ei ole hagejale kuulunud vee-ettevõtte müügitehingu tegemisega oma

kohustusi rikkunud.

40. Hageja on tuginenud ka sellele, et pankrotihaldur varjas ilma õigusliku aluseta kuni

08.05.2015 apellandi ja võlausaldajate üldkoosoleku eest pankrotitoimkonna

17.10.2011 protokolli, seega rikkus pankrotihaldur pankrotiseadusest tulenevaid

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

kohustusi. 25.09.2015 koondhagis sisaldus väide, et nimetatud toimkonna protokolli

varjati V.S eest (IV kd, tlk 80) ja seisukoht, et nimetatud protokolli olemasolu varjati

hageja eest tõi hageja esile ka 11.07.2017 menetlusdokumendis. 17.10.2011

pankrotitoimkonna koosolekul (II kd, tlk 54-56) võttis toimkond vastu otsused, mille

järgi täpsustati vee-ettevõtte müügitingimusi. Hageja etteheite pankrotihaldurile ei ole

ringkonnakohtu arvates põhjendatud. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb

pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri

tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond

kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks

võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Seega peaks

pankrotitoimkond oma otsused vastu võtma kõigi võlausaldajate kaitseks. Kuidas

seondub 17.10.2011 toimkonna poolt vastuvõetud otsus väidetavalt hagejale tekkinud

kahjuga, arvestades, et peale nimetatud koosolekut täpsustati veel mitmel toimkonna

koosolekul müügilepingu tingimusi, seda hageja väidetest võimalik tuvastada ei ole.

41. 06.02.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolek (IV kd, tlk 198-204) otsustas, et

halduril tuleb esitada kohtule hagi 06.03.2012 sõlmitud vee-ettevõtte müügilepingu

tagasivõitmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus oma kohustusi, kuna ei

järginud võlausaldajate üldkoosoleku tahet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

haldur ei oleks saanud müügilepingut PankrS § 109 jj alustel tagasi võita, kuna see oli

õiguslikult võimatu. Üldkoosolek ei esitanud mingeid argumente, mille alusel oleks

haldur PankrS § 55 lõikeid 1 ja 2 järgides saanud lepingust taganeda. Selliseid

argumente, mille alusel saaks asuda seisukohale, et võimalik taganemisavaldus oleks

omanud toimet, ei ole käesolevas asjas esile toonud ka hageja. Asjast nähtuvalt on

hageja seisukohal, et taganemiseks esines piisav põhjus, kuna asi müüdi väiksema

hinnaga tema väärtusest. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on

põhjalikult esile toonud poolte väited ja hinnanud asjas esitatud tõendeid seoses vee-

ettevõtte müügiprotsessiga avalikul ennempakkumisel ja sellele järgnevalt. Nagu

asjas tuvastati ei soovinud avalikul enampakkumisel keegi vee-ettevõtet omandada.

Seejärel täpsustas pankrotitoimkond korduvalt müügilepingu tingimusi ja

pankrotitoimkonna määratud tähtajaks täitis müügilepingu sõlmimise eelduseks olevad

tingimused vaid üks pakkuja, kellega sõlmiti ka leping. Tõendamata on, et haldur

oleks saanud vee-ettevõtte müüa võlgniku ja võlausaldajate jaoks soodsamate

tingimustega. Hageja tugineb sellele, et tegelikult oli teise pakkuja ES`i ja partnerite

ehk Mäeotsa farmi pakkumine parem ja osutab sellele, et ta esitas selle koos

15.06.2018 teesidega vastava tõendi, kuid maakohus jättis selle ebaõigesti

tähelepanuta. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohtus toimus

29.05.2018 istung, kus asja sisuline arutelu lõpetati, avati kohtuvaidlused ja anti

selleks pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas uued

taotlused tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks kohtuvaidluste käigus,

põhjendamata, miks ta ei saanud taotlusi ja tõendeid varem esitada. Seega jättis

maakohus põhjendatult hageja taotlused rahuldamata. Varasemalt ei esitanud hageja

menetluses tõendit selle kohta, et Mäeotsa farmi pakkumine oli parem.

42. Ringkonnakohus osutab, et asjaoluga, mille kohaselt jäi hageja ilma temale kuulunud

vee-ettevõttest ei saa tõendada hagejale tekkinud kahju, sest pankrotimenetluses olid

võlausaldajad vastu võtnud otsuse lõpetada hageja tegevus ning müüa hagejale

kuulunud vara. Vara müük, arvestades tasutud müügihinda ja lepinguga ostja poolt üle

võetud kohustusi kolmandate isikute ees, alla selle tegeliku väärtuse, ei ole tõendamist

leidnud.

43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses hageja poolt tõendina esitatud

kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-8191 ei tõenda kostja kohustuste rikkumist ega hagejale

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

kahju tekkimist. Nimetatud kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et kostja poolt sõlmitud

vee-ettevõtte müügileping on tühine.

44. Hageja leiab, et maakohtu otsus temalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb

tühistada. Otsusega mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11

946,80 eurot ja viivise tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu seisukoha, mille kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot on

põhjendatud, õigsust tuleb jaatada. Nimetatud määras lepingulise esindaja tunnitasu

suurus on mõistlik.

45. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et menetlusosaliseks on isik, kes omab ise

õigusteadmisi, alust asuda seisukohale, et kostja ei vaja õigusabi ning jätta kostja

lepingulise esindaja kulud hagejalt üldse välja mõistmata. Asjaolu, et menetlusosalisel

on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks

lepingulist esindajat. TsMS ei sätesta sellist piirangut (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-86-

16, p 11). Ka ei ole tsiviilasja materjalide põhjal alust asuda seisukohale, et vaidlus on

lihtne ning kostja oleks hagi rahuldamata jätmise saavutanud ilma advokaadi abita.

46. Ringkonnakohus osutab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks

kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei

sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja

tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju

hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist.

47. Küll nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus on menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire ning seetõttu tuleb

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust vähendada.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-12, p 13).

Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et maakohtu diskretsiooniotsus

menetluskulude väljamõistmisel on jäänud piisavalt põhjendamata, mistõttu tuleb

maakohtu otsust selles osas korrigeerida.

48. Täpsemalt on ringkonnakohus järgmisel seisukohal. Põhjendatud ei ole nõuda hagejalt

hüvitist menetluskulude kohta seisukoha koostamise eest, sest vastaspoole

menetluskuludele arvamuse esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Sellise

arvamuse saab anda ka menetlusosaline ise. Kui menetlusosaline soovib vastuse

koostamiseks kasutada oma esindaja poolt pakutud teenust, siis ei too see selles osas

kaasa vastaspoole hüvitamise kohustust.

49. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja nõudnud esindajakulude tasumist ka

selle eest, et esindaja osales teises tsiviilasjas toimunud istungil kuulajana (V kd, tlk

40). Ringkonnakohus märgib, et hagejalt saab kostja nõuda vaid esindaja kulude

hüvitamist, mis seonduvad käesolevas menetluses tehtud toimingutega. Samuti ei ole

põhjendatud maakohtus esitatud menetluskulude tagatise andmise taotluse ja selle

täiendamise eest kulude hüvitamine täies mahus, sest maakohus rahuldas taotluse vaid

osaliselt. Põhjendatud ei ole lepingulise esindaja kulu ka 28.03.2016 määruskaebusele

esitatud vastuse koostamise eest täies mahus, sest tegemist oli hagita menetluses läbi

vaatamisele kuuluva määrusega. Ringkonnakohus toob esile, et hagita menetluses

hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui

hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses

professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla

üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686

menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-18-11, p 19). Samuti ei ole põhjendatud nõue lepingulise esindaja kulude

hüvitamise eest 09.05.2017 ja 09.03.2018 esitatud taotluste koostamise tõttu, sest need

kostja taotlused jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata.

50. Nõustuda tuleb hagejaga osaliselt ka selles, et ülepaisutatud on kulud erinevatel

aegadel esitatud vastuste/teeside koostamise eest. Kuigi menetluslik olukord on

tinginud selle, et kostjal on tulnud korduvalt vastuseid esitada on nende sisu suures

osas kattuv, mistõttu ei ole täies mahus selles osas lepingulise esindaja kulud

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse

ajakulu tuleb hinnata dokumentide sisu, nende tutvumiseks või koostamiseks tehtud

eeldatava töömahu alusel ning käesoleval juhul, arvestades eeltoodut on ajakulu

esitatud liiga suurena.

51. Arvestades eeltoodut, asja keerukust ja menetluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et

maakohus mõistis põhjendamatult hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

11 946 eurot. Põhjendatud menetluskulude suuruseks tuleb kõiki asjaolusid arvesse

võttes lugeda maakohtu otsuse tegemise seisuga 6 000 eurot

Menetluskulude jaotus

52. Kuigi apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades menetluse

asjaolusid ja juhindudes TsMS § 178 lg-s 4 sätestatust tuleb poolte menetluskulud

käesolevas ringkonnakohtu menetlusetapis jätta hageja kanda. Menetluskulude

rahalise kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et apellatsioonkaebusele vastuse

koostamisel on kostja vastanud ka apellatsioonkaebuse väidetele rahalise

kindlaksmääramise kohta ning ka kostjal puudub õigus saada selle eest

menetluskulude hüvitist. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et kostja poolt

esitatud taotlus jäi rahuldamata ning kuna apellatsioonkaebusele koostatud vastus ja

seisukoht dokumentaalse tõendi vastuvõtmise kohta vormistati istungi suhtes väikese

ajavahega, siis ei ole põhjendatud täies ulatuses istungi ettevalmistamise kulu.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetlusetapis ringkonnakohtu menetluses oli

põhjendatud kulude suuruseks 1400 eurot.

53. Ringkonnakohus andis hagejale 24.09.20118 määrusega menetlusabi ja vabastas

hageja osaliselt riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub alus riigilõivu riigituludesse

väljamõistmiseks (riigikohtu lahend 3-2-1-19-13, p 15).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-15-3686