2-18-15273/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15273

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

333,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk

Kostja XXX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XXXlt XXX kasuks võlgnevus 333,33 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXX taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täimise viis ja

kord.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud XXX kanda.

5. Määrata kindlaks XXX menetluskulude rahaline suurus summas 345 eurot (sh

riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 270 eurot).

6. Välja mõista XXXlt XXX kasuks menetluskulud summas 345 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 25.01.2018 Labrador Retriiveri kutsika (sünd

16.11.2017) ja tasus kutsika eest 1 000 eurot. Lepingus oli kokku lepitud, et kui koeral

tuvastatakse peitmunandisus, siis tagastab müüja kolmandiku müügihinnast. Mais 2018

tuvastas Västriku Loomakliiniku arst kutsikal peitmunandisuse. Hageja nõuab kolmandiku

müügihinna tagastamist. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 333,33 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 435 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75 eurot ja

õigusabikuludest 360 eurot.

2. Hageja leiab kohtule esitatud lõplikes seiskohtades, et lepingu p 5 millele pooled tuginevad

näeb ette peitmunandisuse hilisema avastamise korra. Nimetatud punkt on tarbijat kaitsev

tüüptingimus ning selline maha tõmbamine oleks tühine. Hageja sai esitada hagi 11.10.2018

kuna selleks ajaks oli peitmunandisus juba tuvastatud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja väitel vaatas hageja kutsika müümise hetkel

üle ja kinnitas lepingus, et munandid on normis (kaks tükki). Lepingupunkt, millele hageja

tugineb, on juhuks, kui ostja ei saa koera lepingu sõlmimise hetkel üle vaadata. Kostja vea

tõttu unustas nimetatud tingimuse maha tõmmata. Pärast peitmunandisuse tuvastamist pakkus

kostja, et maksab kinni korrigeeriva lõikuse, kuid hageja loobus sellest. Kostja on nõus

tasuma 333,33 eurot osamaksetena kuni 16.11.2019. Kostja on osaliselt töövõimetu ning

kasvatab üksi kahte last, kuna ei saa elatist. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

4. Kostja leidis täiendavalt, et hageja ei saanud nõuet esitada enne 16. novembrit 2018 kui

koer oli saanud ühe aastaseks. Samuti palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda, kuna

hageja esitas hagi enne koera ühe aastaseks saamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi tagastama hagejale kolmandiku hageja poolt

tasutud müügihinnast ja missugusest hetkest oleks hageja võinud hakata müügihinna

tagastamist nõudma. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19).

7. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108

lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodust tulenevalt on müüja põhikohustuseks müüdud asja

üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud

asja vastuvõtmise kohustus. Kohus tuvastab, et käesoleval juhul ei ole vaidlusalune asjaolu, et

pooled sõlmisid 25.01.2018 koera, so labradori retriiver müügilepingu, mille kohaselt oli

koera müügihinnaks 1 000 eurot (tl 4). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjale

nimetatud lepingu alusel tasunud 1 000 eurot ja koer on hagejale üle antud.

8. Tuvastamist on leidnud, et hageja vaatas koera enne lepingu sõlmimist üle ja munandid olid

normis (tl 4). Kohtule esitatud tõukoera ostu-müügilepingu p 5 kohaselt leppisid pooled

kokku, et kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandisus, tagastab müüja kolmandiku

müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandisuse, hiljemalt siis, kui

koer saab aastaseks (tl 4). Hageja esitas kohtule kõnelause koera haigusloo, millest nähtuvalt

on koera üks munand munandikotis, teine on tunda peenise kõrval naha all (tl 6). Seega on

tõendamist leidnud, et koeral on tuvastatud pärast müügilepingu sõlmimist, so 8.05.2018

peitmunandisus. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud

tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus märgib, et nimetatud lepingu punkt

näeb ette õiguse saada tagasi kolmandik müügihinnast hiljemalt koera ühe aastaseks

saamisel. Nimetatud punkt ei tähenda seda, et õigus saada kolmandik müügihinnast on alles

siis, kui koer saab ühe aastaseks. Kohus leiab, et poolte tahe oli selline, et 1) kolmandik

müügihinnast tagastatakse loomaarsti tõendi alusel või 2) siis kui peitmunandisus

avastatakse ise. Nimetatud raha tagastataks hiljemalt koera ühe aastaseks saamisel. Seega ei

olnud poolte tahe see, et hagejal on õigus hakata müügihinna tagastamist nõudma alles koera

ühe aastaseks saamisel. Seega on hagejal õigus saada lepingu p 5 kohaselt tagasi kolmandik

müügihinnast loomaarsti tõendi esitamisel. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et lepingupunkt

millele hageja tugineb, on juhuks, kui ostja ei saa koera lepingu sõlmimise hetkel üle vaadata.

Nimetatud lepingu punkti mõte on reguleerida pärast lepingu sõlmimist peitmunandisuse

avastamise korral osaline müügihinna tasumine.

9. Kostja leiab, et lepingu punkt 5 on tarbijat kaitsev tüüptingimus ning selline maha

tõmbamine oleks tühine. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei kohaldu tarbijat kaitsvad sätted,

kuna antud juhul ei ole lepingu p 5 näol tegemist tarbijat kaitsva tüüptingimusega. Hageja ei

ole tarbija, kuna koera müügileping on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel. Tarbijaleping on

tarbija ja kaupleja või teenusepakkuja vahel sõlmitud tehing.

10. Seega on kostja rikkunud enda lepingust tulenevat kohustust ning hagi kuulub

rahuldamisele 333,33 euro osas.

11. Kostja esitas kohtule taotluse tasuda 333,33 eurot osamaksetena kuni 16.11.2019. Kohus

käsitleb nimetatud taotlust kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlusena.

Hageja ei ole nõus kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaksmääramisega. TsMS § 445 lg

1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse

otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Hageja ei nõustu nimetatud taotlusega.

TsMS § 445 alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole

tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Kostja on esitanud kohtule töövõimetoetuse

määramise otsuse (tl 3-39). Kohus leiab, et üksnes töövõime otsus ei tõenda kostja rasket

majanduslikku olukorda. Kohus leiab ka, et TsMS § 445 lg 1 kohaldamise eelduseks

ajatamisel peab olema vastava materiaalõiguse normi olemasolu. Kohtu hinnangul ei

võimalda TsMS § 445 juba ette lahendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgset

vaidlust.

12. Poolte poolt menetluses esitatud väited ja e-kirjad, mida kohus käesolevas otsuses ei

käsitlenud, on käesoleva vaidluse puhul asjasse puutumatud.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 2

sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

14. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ja

õigusabikulusid summas 360 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud

kohtuvälised kulud.

15. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb

hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud

õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejale on osutatud konsultatsiooniks enne hagi

koostamist 0,5 h 60 eurot, hagiavalduse koostamiseks 1h 120 eurot, kostja vastuse analüüsiks

0,5h 60 eurot, 18.12.2018 seisukoha koostamiseks 0,5h 60 eurot ja 1.02.2019 seisukoha

koostamiseks 0,5h 60 eurot.

16. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub

hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et arvestades juristist

esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, ei saa hagejale osutatud

õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse

advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot

kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja

puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist keerulise

vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud, tegemist ei olnud õiguslikult

keeruka vaidlusega. Seetõttu ei ole põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus

peab käesolevas vaidluses põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis. Kohus

peab hagejale osutatud toiminguid kokku 3 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks.

17. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 315 eurot,

millest 75 eurot on tasutud riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu. Hageja on TsMS § 174 lg 10

kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 345 eurot koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik