2-19-2906/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2906 Tsiviilasi Haapsalu linn Võnnu tn 29 korteriomanike Kerli Toming, Kristjan Kosk ja Galina Silmberk hagi Aime- Heidi Jahnson'i vastu korterimandi nr sundvõõrandamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) Kerli Toming, isikukood *, elukoht *, e-post * 2) Kristjan Kosk, isikukood *, elukoht *, e-post * 3) Galina Silmberk, isikukood *, elukoht * Kostja Aime-Heidi Jahnson, isikukood *, rahvastikuregistrijärnge elukoht *, tel *, e-post * Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Haapsalu linn Võnnu tn 29 korteriomanike Kerli Toming, Kristjan Kosk ja Galina Silmberk hagi Aime-Heidi Jahnson'i vastu korterimandi nr 3 sundvõõrandamiseks. 2. Edastada määrus hagejatele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine. 1. Jätta menetluskulud hagejate Kerli Toming, Kristjan Kosk ja Galina Silmberk kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Hagiavaldus

22.02.2019. a esitasid hagejad Haapsalu linn Võnnu tn 29 korteriomanikud Kerli Toming, Kristjan Kosk ja Galina Silmberk Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Aime- Heidi Jahnson'i vastu korterimandi nr * sundvõõrandamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Võnnu tn 29-* korteriomanik. Kostja korteris ei ela ja kostja ei ole huvitatud korteri kütmisest. Hagejatel puudub ülevaade korteri üldisest seisukorrast (niiskustase, tordue seisukord jms). Hagejad leiavad, et kostja korteri võimalik halb seisukord mõjutab otseselt kõiki kortermaja kortereid ning korterite knnisvarahindu. Selline olukord, kus kostja korteri eest ei hoolitse ja korterit ei köeta, kestab juba aastaid. Hagejatel puudub kostja elukoha aadress, mistõttu ei ole eelnevalt tehtud ametlikku sundvõõrandamise avaldust kostjale. Seetõttu pöörduvad hagejad kohtu poole ja paluvad sundvõõrandada kostjale kuuluv korter asukohaga Võnnu 29-*.

Kohtumääruse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku tähtaja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiga, leiab, et esitatud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 1. Korteriomandija korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 32 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 33 lõige 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

1.1. Eeltoodust nähtuvalt on hagi esitamise õigus seatud sõltuvusse KrtS § 32 lõikes 1 sätestatud korteriomandi võõrandamise nõude esitamisest kohustusi rikkunud korteriomanikule ning korteri võõrandamise nõudega saavad korteriomanikud või korteriühistu pöörduda kohtusse kui võõrandamise nõude saanud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. See tähendab, et korteriomanikule tuleb esmalt edasta nõue korteri võõrandamiseks ning korteriomanikule antakse seadusest tulenevalt kolm kuud korteri võõrandamiseks enne nõudega kohtusse pöördumist, välja arvatud juhul, kui korteriomanik kohe teatab, et ta ei kavatse nõuet täita ja korteriomandit võõrandada (KrtS § 33 lg 2).

1.2. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kohtusse pöördunud korteriomanikud kostjale sellekohast nõuet esitanud, kuna neile ei ole teada kostja elukoht. Hagist nähtuvalt on hagejad küll kontakteerunud sotsiaalvõrgustiku ja telefoni teel ilmselt kostja lähikondsetega (hagist ei selgu, kes on nimetatud isikud, kellega ühendust on võetud), kuid eeltoodut ei saa käsitleda kui korteriomandi võõrandamise nõude esitamist kostjale KrtS § 32 lg 1 tähenduses.

1.3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejate poolt taotletud eesmärki, s.o kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamist ole käesoleval ajal võimalik saavutada, kuna hagejad ei ole esitanud kostjale korteri võõrandamise nõuet lähtuvalt KrtS § 32 lõikes 1 sätetatust ega pole andud kostjale korteriomandi võõrandamiseks KrtS § 33 lõikest 1 tulenevat 3-kuulist tähtaega. Seega kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1.4. Hagejatel on tasumata nõudelt ka riigilõiv. Tegemist on hagis esineva puudusega, mis on kõrvaldatav. Kuid kohus ei määra käesoleval ajal hagejatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest isegi riigilõivu tasumisel, ei oleks käesoleval ajal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada.

1.5. TsMS § 372 lg 5 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

1.6. Kohus selgitab, et KrtS § 32 lõikest 1 tuleneva nõude esitamine tuleb korteriomanikel otsustada häälteenamuse alusel (KrtS § 32 lg 3). KrtS § 33 lõikes 1 nimetatud 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates hetkest, kui vastavasisuline korteriomanike üldkoosoleku otsus on kohustusi rikkunud korteriomanikule kätte toimetatud.

Kohus on käesoleva kohtumääruse päisesse lisanud kostja rahavastikuregistrisse kantud aadressi ja kontaktandmed, et kostjaga ühendust võtta ning tekkind olukord lahendada kohtuväliselt, alles selle võimatuse korral kohtu kaudu.

2. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest ei ole hagejad seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega menetluskulusid kandnud. Kohus ei nõudnud hagejatelt riigilõivu tasumist menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt, kuna vastavalt TsMS § 150 lg 1 punktile 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik