2-17-3679/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3679

Tsiviilasi

XX hagi KÜ Kunderi 10 vastu alusetult enammakstu

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja

tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

XX apellatsioonkaebus, 3850,51 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paavo

Paas ja Kaidi Sarv

Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kunderi 10 (registrikood

80142955, asukoht J. Kunderi 10, Tallinn 10121),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata XX apellatsioonkaebuses esitatud taotlus ja KÜ Kunderi 10

vastuses esitatud taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu neid füüsiliselt ei tagastata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus 76,67 euro väljamõistmata jätmise

osas ning uue otsusega selles osas hagi rahuldada. Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

4.1 Rahuldada hagi osaliselt.

4.2 Välja mõista KÜ-lt Kunderi 10 XX kasuks alusetult saadud lifti hooldustasu

90,25 eurot ning tabaluku ja võtmete eest 76,67 euro, kokku 166, 92 eurot ning

viivis põhinõudelt 166, 92 eurolt alates hagiavalduse esitamisest (08.03.2017)

kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Menetluskulud maakohtus jätta XX kanda.

6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses XX ja 2 % ulatuses KÜ

Kunderi 10 kanda.

7. Välja mõista XX-lt KÜ Kunderi 10 kasuks ringkonnkohtu menetluskulude

hüvitamiseks 529,20 eurot.

8. Välja mõista KÜ-lt Kunderi 10 XX kasuks ringkonnkohtu menetluskulude

hüvitamiseks 18,50 eurot.

9. Tasaarvestada

vastastikku

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud,

mille

tulemusena XX peab tasuma KÜ-le Kunderi 10 ringkonnkohtu menetluskulude

hüvitamiseks 510,70 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l KÜ-le Kunderi 10 tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagi (ja 21.03.2017, 23.10.2017,

05.03.2018, 12.04.2018 hagiavalduse täiendused) KÜ Kunderi 10 (kostja) vastu

alusetult enammakstu tagastamiseks, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude

3793,56 eurot, viivise 333,42 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 13.04.2018 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja 05.11.2010 kuni 07.04.2016 Tallinnas Kunderi tn 10

asuva korteri omanik. Hagejale kuuluv korteriomand moodustas Kunderi tn 10 asuvast

maatükist 1497/14845 mõttelist osa (10 %). Hagejalt nõuti selliste maksete tasumist,

milleks ta ei olnud seaduse ega kostja põhikirja alusel kohustatud.

3. 22.12.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis õigusabi arve tasumist summas

1302,60 eurot. Kostja nõudis arve tasumist, sest 09.11.2012 esitas hageja kostjale

pretensiooni seoses sellega, et hageja korterisse tungis lae kaudu vesi, mis tekitas

hagejale varalist kahju. Kostja kasutas pretensioonile vastamiseks õigusabi. 2013. a.

jaanuarikuu majanduskulude arvele oli lisatud õigusabikulu 1302,60 eurot, selgitusega

“Advokaaditasu (ÜK otsus)”. Hagejalt ei saa nõuda õigusabikulude hüvitamist. Antud

olukorras on kostja ise oma ebamõistliku tegevusega (ostes sisse välist õigusteenust

ning tasudes selle eest põhjendamatult kõrget hinda) tekitanud endale kahju, mistõttu ta

ei saa selle hüvitamist nõuda hagejalt. Õigusabikulud olid põhjendamatult suured ja

kostja oleks Korteriühistute Liidu liikmena saanud kasutada soodsamat õigusabi. Kostja

juhatuse liikme abikaasa omab õigusteadmisi ning üks ühistu liige on kohtunik, mistõttu

ei olnud kostjale õigusabi kasutamine üldse vajalik. Kostja 28.11.2012 üldkoosoleku

otsuse osa, milles otsustati rahalise nõude esitamine hageja vastu, on üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Lisaks ei ole kostja tõendanud

õigusabikulude kandmist. Lisaks on kostja nõue õigusabi arve tasumiseks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel aegunud 2016. aastal. Hageja tasus

“Advokaaditasu” 31.03.2016, kui ta maksis kostja arve nr 1603-10100 alusel kostja

nõutud 3607,63 eurot.

4. Kostja lisas alusetult 2014. a. septembrikuu majanduskulude arvele luku ja võtmete tasu

76,67 eurot. Sellise tasu lisamise kohta ühtegi otsust tehtud ei olnud ja teistelt ühistu

liikmetelt tasu ei nõutud. Hageja selgitas, et 26.09 - 28.09.2014 ööbis hageja tütar tema

korteris ja parkis hoovi sõiduauto. Hoovist lahkuda ta värava lukustamise tõttu ei

saanud. Sõiduki klaasi all oli teade, et tegu on hageja tütre sõidukiga. Kuna hageja tütar

ei saanud hoovist välja, võttis hageja abikaasa ühendust politseiga. Politsei võttis

ühendust KK-ga, kuid kostja väravat ei avanud. Hageja abikaasa tellis 28.09.2014

Lukuabi OÜ-lt hoovivärava luku avamise, kuna hagejal tabaluku võtit ei olnud. Hageja

ei kanna vastutust oma abikaasa tegevuse eest luku avamisel ja hageja ei ole nõustunud

kulusid hüvitama. Luku avamise tingis kostja pahauskne ja õigusvastane tegevus.

Lisaks oli kulu ebamõistlikult suur. Asendades ca 1 eurot maksva tabaluku väidetavalt

76-eurose tabalukuga, põhjustas kostja ise endale kahju. Luku ja võtmete tasu ei saanud

kostja lisada majandamiskulude arvele. Tegemist ei olnud kostja, vaid korter 8 omanike

(T ja KK) lukuga. Ühtegi otsust väravate sulgemise ja lukustamise kohta ei ole hagejale

teatavaks tehtud. Hoovivärava lukustamiseks puudus praktiline vajadus. Hoovist

tänavale sõitmiseks (ja vastupidi) on vajalik läbida teine Kunderi 8 kinnistul paiknev

värav, mis on alati lukustatud. Seega oli välistatud, et kõrvalised isikud oleksid

omavoliliselt sõitnud Kunderi 10 elamu hoovi. Hageja tasus luku ja võtmete tasu

31.03.2016, kui ta maksis kostjale 3607,63 eurot.

5. 2015. a. oktoobrikuu majanduskulude arvele on kostja poolt lisatud täiendav summa

420 eurot, selgitusega “Rõdu remont (ÜK otsus)”. Hageja selgitas, et kostja 06.11.2014

üldkoosolek otsustas teha fassaadiremondi, mille eest pidi iga korteriomanik tasuma

3000 eurot. Antud summa hageja tasus. 06.09.2015 saatis kostja e-kirja, kus pakkus

soovijatele võimalust plaatida oma rõdu, milleks hageja soovi ei avaldanud. Kostja

viited üldkoosoleku 28.06.2012 otsusele on alusetud, sest otsus puudutas sama aasta

tegevuskava ja selle alusel 2015. a. arveid esitada ei saanud. Rõdu plaatimise aluseks

oleva 28.06.2012 üldkoosoleku otsusega otsustati kostja 2012. a. tegevuskavas olevate

tööde üle. 2015. a. ei saa esitada arveid tööde kohta, mille tegemist 2015. a. ei ole

otsustatud. Hageja tasus rõdu plaatimise eest 420 eurot koos oktoobrikuu

majandamiskuludega 30.11.2015.

6. Lisaks tekkis hagejal kahtlus, et kostja ei ole lifti hooldustasu jaotanud korteriomanike

vahel õigesti. Kostja majandusaasta tegevuskulude aruannete kohaselt on kostja

kulutanud lifti hooldusele igal aastal 460 eurot. Hageja osa lifti hoolduse eest tasumisel

on 1497/14845 ehk 46,39 eurot aastas. Kostja on hagejalt nõudnud lifti hoolduse eest

aga 7,63 eurot kuus ehk 91,56 eurot aastas. Perioodil märtsist 2015 kuni veebruarini

2016 on hageja kostja nõudmisel tasunud lifti hoolduse eest alusetult 90,34 eurot enam,

kui ta oleks pidanud. Hageja nõudis kostjalt tagasi 90,25 eurot.

7. Lisaks tasus hageja kostjale 10.03.2015 alusetult 40,70 eurot. Hageja soovis 10.03.2015

makse tegemisel summas 543,27 eurot tasuda kostja arveid nr 1408-10100 ja nr 1411-

10100. Hageja oleks pidanud nende 2 arve alusel maksma 502,57 eurot (186,78 eurot +

315,79 eurot = 502,57 eurot), kuid tasus eksikombel 543,27 eurot ehk 40,70 eurot enam.

8. Lisaks tuleb hagejale tagastada 1863,34 eurot alusetult nõutud viivisena. Viivise

maksmist väidetava võlgnevuse eest nõudis kostja alates 16.05.2013, mil viivis määras

0,07 % päevas ilmus esimest korda kostja esitatud majandamiskulude arvele nr 1305-

10100. 2016. a. veebruari majandamiskulude arvega nõuti hagejalt 3607,63 euro

tasumist. Sellest 356,01 eurot olid veebruari majanduskulud ning ülejäänud summa

3251,62 eurot ilmselt võlg koos viivistega. Kuna hageja ei ole kostjale tasunud üksnes

1379,27 eurot, pidi ülejäänud summa 1863,34 eurot olema viivis. Kuna hageja tasus

31.03.2016 kõik kostja arvega nr 1603-10100 nõutu, tasus hageja järelikult kostjale

viivise, mida kostja nõuda ei saanud, sest kostja juhatus ei teinud viivistasu määramise

otsust. Samuti ei ole kostja teinud hagejale tahteavaldust kohustuste täitmise järjekorra

määramiseks. Seega sai hageja määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka

kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes. Lisaks arvestas kostja viivist

ebaõigesti ning oleks pidanud lähtuma konkreetselt tasumata jäetud õigusabikulude

ning luku ja võtmete tasu maksmata jätmise ajast. Kuna tegu oli kahju nõuetega, oleks

pidanud kohaldama VÕS § 113 viivise määra.

9. Hageja tugineb VÕS §-le 1028 ja palub kostjalt välja mõista 3793,56 eurot ja viivise

seaduses sätestatud määras. Hageja põhinõue koosnes advokaadi tasust 1302,60 eurot,

luku ja võtmete tasust 76,67 eurot, rõdu plaatimise tasust 420 eurot, 10.03.2015 enam

tasutud 40,70 eurost, lifti hooldustasust 90,25 eurot ja viivisest 1863,34 eurot.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Õigusabikulude nõudmine hagejalt oli põhjendatud. Kui hageja hinnangul oli kostja

nõue aegunud, puudub tal alus nõuda VÕS § 1028 lg 2 p 2 järgi saadut tagasi.

12. 2014. a. septembris lasi hageja abikaasa lõhkuda hoovivärava luku. Kostjal tuli lõhutud

lukk asendada ning kõigile 10 omanikule uued võtmed tellida. See on kooskõlas kostja

põhikirja p-ga 13.8, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud hüvitama ühistule ja

teistele korteriomanikele tekitatud kahju tsiviilseadusega sätestatud korras juhul, kui ta

on rikkunud elamut, tehnoseadmeid või muud vara. Hoovivärav ja tabalukk rajati enne,

kui hageja korteri omandas ning vajadusel värav suleti. Võtmed olid korteriomanikel

ning hageja ei teatanud kostjale, et tal võtit ei ole. Hooviväravale paigaldati ripplukk

Abloy, mis maksis 33,83 eurot ja telliti üheksa võtit, mis maksid 42,84 eurot.

13. Rõdude remont ja selle finantseerimine otsustati kostja 28.06.2012 üldkoosolekul, kus

nähti ette, et rõdude niiskuskindluse saavutamiseks tellib töö ühistu, igaüks maksab oma

rõdu eest ise. Osad korteriomanikud maksid rõdu plaatimise eest otse ehitajale, osade

liikmete (sh hageja) eest tasus ühistu ja hiljem lisati nende rõdude plaatimise kulu

kommunaalmaksete arvele. Koosolekul osales hageja oma abikaasa kaudu ning

vastuvõetud üldkoosoleku otsust ei vaidlustatud. 30.11.2015 tasus hageja rõdu

plaatimise eest vabatahtlikult, viidates sellele makse selgituses. Kuigi otsus võeti vastu

2012. a., võis töid teostada 2015. a..

14. Lifti hooldustasu on jagatud algusest peale 8 korteri vahel, sest kaks esimese korruse

korterit lifti ei kasuta.

15. Kostja viivisenõue ei ole alusetu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel on kostjal

õigus viivist nõuda ning eeltoodud sättest ei tulene, et viivise nõudmiseks peab olema

kostja juhatuse otsus. Kostja lähtus seaduses sätestatud viivise määrast. Maksete

tegemisel ei ole hageja ise välja toonud, mille eest ja kui palju ta tasub. Kuna hageja oli

pidevalt võlgnevuses, kohaldas kostja VÕS § 88 lg 6 ja luges kõigepealt tasutuks viivise,

seejärel varasemate perioodide võlgnevuse ja viimasena jooksva kuu võlgnevuse.

Viimasel arvel märgitud summa kajastas hageja kommunaalkulude võlgnevust

varasema perioodi eest.

Esimese astme kohtu otsus

16. Harju Maakohtu 28.06.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja alusetult tasutud lifti hooldustasuna 90,25 eurot ning viivis põhinõude

summalt 90,25 eurolt alates hagiavalduse esitamises (08.03.2017) kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded alusetult tasutud õigusabikulu 1302,60

euro, rõdu plaatimise tasu 420 euro, luku ja võtmete tasu 76,67 euro, 10.03.2015 tehtud

makse 40,70 euro ja viivise 1863,34 euro osas ning edasiulatuva viivise nõude eeltoodud

põhinõuetelt. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks menetluskuludena välja 2475 eurot ja viivise menetluskuludelt.

18. Hageja nõue õigusabikulude osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja korterile

veekahjustuste tekkimine 2012. a. novembris summas 9405 eurot ei ole tõendatud.

Kostja kasutas hageja nõude tõrjumisel põhjendatult õigusabi. Kuivõrd korteriühistu

üldkoosolek otsustas 28.11.2012 hageja nõude tõrjumiseks kasutada advokaadi

õigusabi, oli advokaadi kasutamine põhjendatud ning juhatusel puudus õigus jätta

üldkoosoleku otsus arvestamata. Mõistliku isikuna pidi hageja aru saama, et tema nõude

lahendamisega kaasnevad kulud ning ühistu üldkoosolekul oli õigus otsustada, milliseid

kulusid kanda ja kuidas neid ühistu liikmete vahel jaotada. Õigusabikulud ei olnud liialt

suured.

19. Ajal, mil hageja tasus kostja õigusabikuludest tuleneva nõude (s.o 31.03.2016), oli nõue

TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Aegunud nõude tasumisel makstut ei saa hageja kostjalt

tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 2).

20. Hageja pidi tasuma rõdu plaatimise eest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt oli hagejale täitmiseks

kohustuslik üldkoosoleku otsus, mille kohaselt pidi iga korteriomanik ise tasuma rõdu

plaatimise eest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et 13.03.2012 üldkoosoleku otsuse

puhul on tegemist tühise otsusega. Isegi juhul, kui hageja väited üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise kohta oleksid põhjendatud, on samasisuline otsus

uuesti vastu võetud hilisema 28.06.2012 üldkoosoleku otsusega. 28.06.2012 otsustas

ühistu üldkoosolek, et igal korteriomanikul tuleb endal tasuda rõdu remondi eest (tl 96-

97, I kd). Hageja ei ole põhistanud oma väiteid, miks ei saanud 2012. a. otsustatud töid

teha 2015. a. Otsusest ei nähtu, et korteriomanike kohustus tasuda ise oma rõdu remondi

eest oleks olnud ajaliselt piiratud. Lisaks tuleneb korteriühistu põhikirja p-st 13.3 (tl 93

pöördel, I kd), et ühistu liige on kohustatud tasuma üldkoosoleku otsusega kehtestatud

sihtotstarbelisi makseid. Korteriühistu 06.11.2014 üldkoosoleku protokoll (tl 158-159,

I kd) on allkirjastamata ja ilma osalejate allkirja leheta ega ei tõenda, et rõdude

plaatimise töö pidi kuuluma fassaadiremondi tööde hulka.

21. Hageja väited luku ja võtmete tasu alusetuse kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Tõendamist ei ole leidnud see, et Kunderi 10 hooviväraval lukku varem ei olnud ning

sinna oli hageja kahjustamiseks paigaldatud tabalukk korteri 8 omanike ja mitte

korteriühistu poolt. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks 02.10.2014 KK e-kirjale (tl 98

pöördel, II kd) vastuväiteid esitanud. E-kiri ei tõenda hageja väiteid, et pärast luku

lõhkumist talle uut võtit ei antud. Kohus ei pea usaldusväärseteks hageja abikaasa VV

ütlusi osas, milles viimane eitas igasugust värava varasemat sulgemist, värava võtme

olemasolu hagejal ja uue võtme andmist, samuti hageja nõustumist hüvitama luku ja

võtmete tasu. Kohus ei pea eeltoodud osas VV ütlusi usaldusväärseteks, sest tegemist

on hageja abikaasaga. Samuti ei ole VV ütlused eelviidatud osas kooskõlas teiste asjas

kogutud tõenditega. KK vastupidised ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, mis

tõendavad, et hooviväravat aeg-ajalt suleti, hagejale anti uus võti ning hageja oli pärast

juhtumit nõus luku avamisega seotud kulud katma.

22. Hageja vastutab luku kui ühistu vara lõhkumise eest oma abikaasa tellimusel

korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja § 11 lg 2 alusel, sest ta pidi tagama, et

tema perekonna liikmed hoiduvad kaasomandi eseme kasutamisel kahju tekitamisest.

Asjaolu, et hageja isiklikult luku avamist ei tellinud, ei vabasta hagejat vastusest. Hageja

ei ole põhjendanud, milliste asjaolude tõttu ei saanud ta KOS § 11 lg 3 kohaselt juhtunu

toimumist mõjutada ega ära hoida. Kohus ei loe usutavaks VV ütlusi, milliste kohaselt

pidi KK või mõni kostja juhatuse liige tulema isiklikult hooviväravat hageja tütre jaoks

avama. Mõistlike isikutena oleksid hageja või hageja tütar saanud ise minna KK või

mõne naabri juurde palvega anda neile värava avamiseks võti. Hageja ega VV ei ole

väitnud, et olukorra lahendamiseks oleks ette võetud mistahes muid samme peale

politsei poole pöördumise. Isegi juhul, kui politsei väidete kohaselt pidi kostja

juhatusest keegi tulema väravat avama, kuid vastavat isikut ei saabunud, oleks hagejal,

tema tütrel või VV-l olnud võimalik pöörduda mistahes naabri poole palvega värav

avada või anda värava avamiseks võti.

23. Kostja esitatud tõendid tõendavad, et kostja kandis kulusid luku ja võtmete asendamisel

(arve ja tšekk, tl 99, II kd). Hageja esitas kohtule väljavõtte erinevate tabalukkude

maksumuse kohta (tl 74-75, II kd), mis maksavad 1,29 eurot kuni 2,49 eurot, kuid

väljavõttest ei saa järeldada, milline lukk oli paigaldatud hooviväravale ning millise

lukuga see hiljem asendati. Väljavõttest ei saa järeldada, kui suure luku paigaldamine

oli hooviväravale vajalik. Seetõttu ei tõenda hageja esitatud tõendid, et ühistule

tegelikult tekkinud kahju oli oluliselt väiksem. Alusetu on hageja väide, et kahju

hüvitamise nõude esitamiseks oleks üldkoosolek pidanud tegema eraldi otsuse. Samuti

ei oma asjas tähtsust see, kas hageja tütre sõidukile oli paigaldatud teade selle kohta,

kelle sõidukiga tegemist oli. Korteriühistu liikmetel oli õigus soovi korral värav sulgeda

sõltumata sellest, kelle sõidukid hoovis pargivad.

24. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele osas, milles hageja nõuab alusetult makstud 40,70

euro tagastamist. Hageja nõue 1863,34 euro tagastamiseks on vastuolus nõudega

tagastada hagejale 40,70 eurot. Sisuliselt on hageja esitanud ühe ja sama nõude kaks

korda. Seda on kohus hagejale ka selgitanud. Hagejale esitati 13.08.2014 arve nr 1408-

10100 (tl 25 pöördel, I kd), mille kohaselt tuli hagejal tasuda jooksva kuu

majandamiskulude eest 186,78 eurot ja võlgnevusena 1805,10 eurot. 14.11.2014 esitati

hagejale arve nr 1411-10100 (tl 27, I kd), mille kohaselt tuli hagejal tasuda jooksva kuu

majandamiskulude eest 315,79 eurot ja varasema perioodi võlgnevusena 2194,53 eurot.

Kahe viidatud arve kohaselt oli 2014. a. augusti ja 2014. a. novembri majandamiskulude

summa 502,57 eurot. Samas oli hagejal 10.03.2015 makse tegemisel 13.03.2015 arve

nr 1503-10100 alusel varasemate perioodide võlgnevus 3116,99 eurot ja

viivisvõlgnevus. Hageja võlgnevuse summa ületas käesolevas hagis vaidlustatud

advokaaditasu ja luku ning võtmete tasu. Hageja ei ole väitnud, et kostja nõutud

ülejäänud osas olid majandamiskulud alusetud. Hageja on oma majandamiskuludest

tuleneva võlgnevuse osas esitanud kohtule eksitavaid väiteid, eitades võlgnevuse

olemasolu, kuigi see nähtub kohtule esitatud tõenditest ehk kostja esitatud arvetest ja

hageja makseid tõendavatest konto väljavõtetest. Hageja tegi kostjale 10.03.2015

ülekande summas 543,27 eurot, kuid ei selgitanud maksekorralduses, milliseid arveid

ta tasuda soovis (tl 60, I kd). 2014. a. hageja konto väljavõttest (tl 59, I kd) nähtub, et

hageja oli 2014. a. augusti ja novembri majandamiskulude arved jätnud täielikult

tasumata ja oli osalisel tasunud 17.10.2014 esitatud arve. Viimati märgitud antud arve

kohaselt oleks hagejal tulnud jooksva kuu majandamiskulude eest tasuda 262,01 eurot,

kuid hageja tasus 185,34 eurot. Kui hageja oleks jätnud maksmata vaid arves toodud

luku ja võtmete kulu, oleks tasutav summa pidanud olema 190,34 eurot. Lisaks oli

hagejal kõigi arvete järgi võlgnevus varasema perioodi eest, mida ta ei tasunud. Hageja

võlgnevus varasemate perioodide eest kokku oli oluliselt suurem märtsis 2015. a.

tasutud summast. Kuivõrd hagejal oli 10.03.2015 makse tegemise ajal kostja ees

majandamiskulude tasumata jätmisest tulenev võlgnevus, mis oli suurem kui hagis

toodud 40,70 eurot, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

25. Hageja nõue tulenevalt lifti hooldustasust kuulub rahuldamisele. Lifti näol on tegemist

elamu kaasomandi osaga, millega seotud kulusid tuleb kanda kõigil korteriomanikel

sõltumata sellest, kas nad lifti kasutavad või mitte. Kostjal puudus seaduslik alus jaotada

lifti hooldustasu korteriomanike vahel erinevalt võrreldes põhikirjas ette nähtuga.

Kuivõrd lifti hooldustasu nõudmiseks arvetel toodud ulatuses kostjal õigus puudus,

tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista 90,25 eurot. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 90,25 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas

tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata.

26. Hageja nõue kostja vastu alusetult tasutud viivise 1863,34 euro nõudes tuleb jätta

rahuldamata. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb korteriühistu liikmelt nõutava viivise määr.

Seadusest ei tulene, et ühistul on õigus nõuda ühistu liikmelt viivist vaid siis, kui selle

kohta on tehtud igakuiselt juhatuse otsus, mis on ühistu liikmele teatavaks tehtud. VÕS

§ 88 lg-st 9 tulenevalt ei olnud hagejal õigust ühepoolselt määratleda, et ta tasub vaid

põhivõlgnevuse ja jätab viivise tasumata. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kuna

hageja oli majandamiskulude maksmisega pidevalt võlgnevuses, arvestati tema poolt

tasutud igakuistest maksetest esmajoones tasutuks viivisvõlgnevus ja seejärel

põhivõlgnevus (VÕS § 88 lg-d 6 ja 9). Majandamiskulude arvetelt ajavahemikul

14.09.2012 kuni 15.03.2016 (tl 14-35, I kd) nähtub, et hageja jättis sageli

majandamiskulude arved osaliselt ja tähtaegselt tasumata ning õige ei ole hageja väide,

et tal puudusid kostja ees muud võlgnevused peale advokaaditasu, rõdu plaatimise tasu

ja luku ning võtmete tasu. Kuivõrd hagejal oli võimalik võrrelda kostja arvetel märgitud

summasid enda tasutud summadega, pidi hagejale olema mõistetav, millises järjekorras

kostja võlgnevuse tasutuks luges. Kokkuvõttes ei sisaldanud 15.03.2016 arve

võlgnevuse summa 3188,56 eurot viivist, vaid hageja põhivõlgnevust eelmistest

perioodidest koos tasumata advokaaditasu, luku ja võtmete tasu ning rõdu plaatimise

tasuga. Hageja majandamiskuludest tulenev võlgnevus oli pidevalt suurem, kui

käesolevas hagiavalduses vaidlustatud summad. Kostja arvestused (tl 198-200, I kd) on

kooskõlas kohtule esitatud arvetes märgitud põhivõlgnevuse summa ja hageja tehtud

maksetega. Kogumis on kostja arvestanud hageja maksetega viivitamiselt alates

30.04.2013 kuni 31.03.2016 viivist 1570,97 eurot. Hageja viited kohaldatavale viivise

määrale on alusetud, sest vaatamata sellele, et õigusabikulud ja kulu ning võtmete kulu

olid oma olemuselt kahju hüvitamise kulud, on mõlemaid kulusid võimalik pidada

korteriühistuseaduse kohaselt ühistu majandamiskuludeks, sest kulude tekkimine oli

seotud hageja kui korteriühistu liikme kohustustega. Alusetud on hageja arvestused selle

kohta, kuidas oleks kostja pidanud arvestama viivist õigusabikuludelt ja luku ning

võtmete tasult, sest hageja pidev võlgnevus kostja ees ületas nimetatud summasid.

27. Käesolevas asjas tegi kostja 09.10.2017 hagejale ettepaneku, et hüvitab talle

kompromissina 1000 eurot. Sellistel tingimustel kompromissi sõlmimisega nõustus

korteriühistu 09.01.2018 üldkoosolekul (tl 21-22, II kd). Hageja keeldus kostja pakutud

tingimustel kompromissi sõlmimisest ja nõudis kostjalt kompromissina 3000 euro

maksmist (tl 29, II kd). Seega pakkus kostja hagejale kompromissina oluliselt suurema

summa hüvitamist, kui oli hagi rahuldamise tegelik ulatus. Arvestades hageja alusetut

keeldumist kompromissi sõlmimisest, tuleb menetluskulud jätta käesolevas asjas

olenemata hagi rahuldamise ulatusest, tervikuna hageja kanda (TsMS § 163 lg 2).

Apellatsioonkaebus

28. Hageja palub 30.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega

jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning teha asjas uus otsus, millega

rahuldada hagi täies ulatuses (mõista kostjalt välja tasutud õigusabikulu 1302,60 eurot,

luku ja võtmete tasu 76,67 eurot, rõdu plaatimise tasu 420 eurot, 10.03.2015 tehtud

makse 40,70 eurot ja viivis 1863,34 eurot, viivis põhinõude summalt 3793,56 eurolt

alates hagiavalduse esitamise päevast 08.03.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) ja jätta menetluskulud kostja kanda.

29. Kostja nõue, millega nõuti kogu kostja poolt kantud õigusabikulu tasumist üksnes

hagejalt (mitte aga teistelt KÜ liikmetelt), on vastuolus KÜS §-iga 151 ja kostja põhikirja

p-ga 13.3. Maakohus on jätnud põhjendamata, millise kohustuse rikkumise on hageja

toime pannud või millist õigusnormi rikkunud. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja

pretensioon kostjale oli alusetu. Kostja poolt advokaadi kaasamine ei olnud

põhjendatud. Juhtimistasu ja ühistu hooldustasu arvelt oleks saanud tasuda ka välise

õigusabi eest. Lisaks, kuna kostja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, siis on talle

garanteeritud võimalus saada soodushinnaga professionaalset õigusabi. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks ta kostja tegevust ja sellest tulenenud asjaolusid ei hinnanud ning

kahjuhüvitise vähendamise võimalust ei kaalunud, kuna pretensiooni esitamine tulenes

kostja enda käitumisest. Hageja vastu esitatud kahjunõue ei olnud ettenähtav (VÕS §

127 lg 3).

30. Seoses rõdu plaatimise tasuga jättis maakohus tähelepanuta, et 13.03.2012

üldkoosoleku otsus on tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 13.03.2012

üldkoosoleku vastu võetud otsust ei saanud 28.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud

otsusega heaks kiita, kuna see oli tühine. Konkreetse aasta majandustegevuse

aastakavaga kinnitatud tööd kuuluvad teostamisele samal aastal. 28.06.2012 otsuses ei

ole märgitud, et hagejal oleks kohustus rõdu hüdroisolatsioonitööde teostamiseks ja

selle eest tasumiseks 2015. a novembris. Seega sai hageja kohustus tasuda

fassaadiremondi raames tehtavate tööde eest tuleneda üksnes 06.11.2014 üldkoosoleku

otsusest, mille alusel on hageja tasunud 3000 eurot.

31. Luku ja võtmete eest on hageja tasunud alusetult. Hageja ja tema abikaasa tegid

mõistlikke pingutusi kahju tekitamise vältimiseks. Luku avamisel oli tegemist

hädaseisundi ja õigustatud omaabi kasutamisega VÕS § 1045 lg 2 järgi, kuna hageja

tütre valduses olnud sõiduk oli ette hoiatamata lukustatud Kunderi 10 kinnisesse hoovi,

kuid sõidukiga oli vaja jõuda Soome suunduvale praamile. Ajal, mil hageja elas elamus,

ei olnud värav kunagi lukustatud. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, kas

hagejat teavitati kavatsusest värav 27.09.2014 öösel lukustada, kas hagejale väljastati

enne seda tabaluku võti ning millisel õiguslikul alusel takistati hageja ja tema

pereliikmete väljasõitu elamu hoovist. Kostja on välja toonud, et värav suleti kostja

juhatuse otsusega. KÜS § 13 lg 2 kohaselt jõustub korteriühistu juhatuse otsus

kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu

liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hagejale ei ole värava sulgemise otsust teatavaks

tehtud. Kohus ei ole põhjendanud, miks oli ca 1 eurose väärtusega luku asemele

põhjendatud hankida 76,67 eurone lukk. Lisaks ei ole kostja poolt ostetud ASSA-

südamik (tl 99, II kd) tabalukk, vaid tavaukse luku südamik.

32. Hageja nõue 40,70 euro tagastamiseks on põhjendatud. Kuna hageja tasus 10.03.2015

makse tegemisel 40,70 eurot enam kui arvete 1408-10100 ja 1411-10100 põhinõuete

summa, nõuab hageja enammakstud summa tagasi. Hageja ei ole esitanud sama nõuet

kaks korda.

33. Kuna kostja arvestas viiviseid üksnes 1570,97 eurot, aga hageja pidi tasuma 1863,34

eurot, siis on hageja tasunud veel millegi eest, mis ei olnud ei põhinõue ega viivisnõue.

Kostja tegevus, millega ta lisas viivistele uued viivised, on vastuolus VÕS § 113 lg-ga

6. Hagejale ei ole teatavaks tehtud kostja juhatuse otsust, et viiviste arvestamist

alustatakse alates 2013. a. maist ning et viivise määr on võimalik maksimaalne 0,07 %

päevas. VÕS-i kommentaaride kohaselt ei piisa viivisnõude realiseerimiseks

võlausaldaja tahteavaldusest võlgnikule, vaid selleks tuleb esitada hagi kohtusse. Ka

kostja põhikirja p 21 näeb ette, et liikme maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras.

Kohus jättis tuvastama, et hageja määras millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha

maksis. Kostja ei ole hagejat VÕS § 88 lg 4 kohaselt teavitanud, et ta on

majandamiskulude summad arvestanud õigusabikulude või luku-võtme tasu katteks.

34. Hageja on 17.10.2013, 18.11.2013, 20.01.2014, 17.03.2014, 13.08.2014 ja 14.11.2014

arvetel märgitud majandamiskulude tasumisega viivitanud ja kui ringkonnakohus leiab,

et hagejal on viiviste tasumise kohustus 0,07 % päevas, siis hageja viivisearvestuse järgi

on viivise summaks kokku 55,17 eurot.

35. Hageja ei vaidlusta, et kostja poolt kantud õigusabikulu ja luku-võtmete soetamise kulu

olid oma olemuselt korteriühistu majandamiskulud, kuid hagejale esitatud nõuded olid

kahjunõuded, mitte majandamiskulude nõuded. Seega ei ole põhjendatud kõrgema

viivisemäära nõudmine. Maakohus ei ole hinnanud, millisel õiguslikul alusel kostja

1863,34 euro tasumist nõudis.

36. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti hageja kanda. Kompromiss ebaõnnestus

kostja ja kohtu enda tegevuse tagajärjel.

Vastustaja seisukoht

37. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja esitas taotluse uute tõendite (PP 21.11.2012 e-kiri, VV 04.11.2012 e-kiri koos

fotodega, 06.11.2012 e-kiri kahjujuhtumi kohta, Renoveerimine OÜ hinnapakkumine)

vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

38. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata luku ja võtmete eest tasumisega seonduvalt. Ringkonnakohtul on

võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hageja nõude luku ja võtmete

eest tasutud summa 76,67 eurot väljamõistmiseks. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

39. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulude

jaotuse osas. Maakohtu rahuldas hagi lifti hooldustasu osas. Selles osas on otsus TsMS

§ 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

40. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus poolte taotlusi uute tõendite vastuvõtmiseks.

41. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse võtta uute tõenditena vastu RSA

õigusjärglase PZU varakahjude grupi juhi HH 04.06.2018 kiri koos akti ja fotodega,

mis tõendavad sadevee läbijooksu hageja korterisse; Eesti Korteriühistute Liidu ametlik

õigusteenuste hinnakiri, mis tõendab, et kostjal oli võimalus saada soodushinnaga

professionaalset õigusabi; Kunderi 10 elamu 2014. a. rekonstrueerimisprojekt ja luku

südamiku ASSA 602 CR spetsifikatsioon. Kostja vaidles hageja poolt esitatud uute

tõendite vastuvõtmisele vastu. Kostja leiab, et hagejal ei olnud mistahes takistusi nende

tõendite esitamiseks maakohtu menetluses ja need tõendid ei oma ka olulist tähtsust

käesoleva vaidluse lahendamiseks.

42. Vastustaja lisas vastusele PP 21.11.2012 e-kirja, VV 04.11.2012 e-kirja koos fotodega,

06.11.2012 e-kirja kahjujuhtumi kohta ja Renoveerimine OÜ hinnapakkumise. Kostja

ei ole esile toonud, miks ta lisab need tõendid vastusele ning mida ta soovib nendega

tõendada. Hageja vaidles tõendite asja juurde võtmisele vastu. Kõik kostja esitatud

materjalid pärinevad 2012. aastast ning hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud tal

võimalik neile tugineda juba maakohtu menetluses.

43. Ringkonnakohus jätab mõlema poole taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks

rahuldamata. TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse

esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue

tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda

või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt

vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

44. Pooled ei ole esile toonud maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ega muud

mõjuvat põhjust, miks neid tõendeid ei olnud võimalik varem esitada.Samuti ei ole need

tõendid ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

45. Järgnevalt käsitleb kolleegium luku ja võtmete tasu nõuet. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu järeldusega, et hageja nõue luku ja võtmete tasu osas ei ole põhjendatud.

Hageja on esile toonud, et ta ei vastuta luku avamisega korteriühistule tekitatud kahju

eest, kuna tema tegevuses luku avamisel puudub õigusvastasus. Ringkonnakohus

nõustub selles osas hageja seisukohaga. Hageja tegevust luku avamisel saab käsitleda

õigustatud omaabina VÕS § 1045 lg 2 p 4 ja AÕS § 41 lg 1 tähenduses. VÕS § 1045

lg 2 p 4 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma

õiguse teotamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. AÕS § 41 lg 1 sätestab, et valdaja

võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

46. Hageja väidetel oli tema tütre valduses olnud sõiduk ette hoiatamata lukustatud Kunderi

10 kinnisesse hoovi, kuid sõidukiga oli vaja jõuda Soome suunduvale praamile ja muud

abinõud värava avamiseks tulemusi ei andnud, sealhulgas pöördumine politsei poole,

kes võttis ühendust kostja juhatuse liikmega.

47. Sündmuste kohta andis tunnistaja VV järgmisi ütlusi: „2014. aastal toimunud lugu algas

tegelikult varem, kui KÜ vahetas keldri luku ka ära ja pidevalt käis võtmetega elu

kibedaks tegemine… Vaidlusalusel päeval läksin tütart ära saatma… Tütar oli Eestis ja

samal päeval, lahkudes Eestist laevaga, ta ei pääsenud väravast välja… sest värav oli

lukus. See värav pole mitte kunagi olnud lukus meie sealelamise ajal, tal polnud isegi

lukku küljes. See värav on nii raskesti avatav ja suletav, et seda ei kasutatud… S, mu

tütar, proovis ühendust saada korteris 8 elava KK ja KK. KK on ka korteriühistu

juhatuses ja on teada, kes selle asja korraldas. Mu tütar sai KK käest lihtsalt niisama

sõimata ja karjuda… Teistele helistas abikaasa ka, aga kasu sellest ei olnud… Minul

värava võtmeid ei olnud ja niipalju, kui ma maja inimeste käest küsisin, siis kellelgi ei

olnud võtmeid. Seda väravat ei lukustatud kunagi, sest tegemist oli topelt väravaga, oli

veel üks puldist avatav värav ja selle vahevärava lukustamiseks puudus põhjus.

Helistasin politseisse ja küsisin, mida teha, sest tütar ei pääse laevale. Politsei võttis

ühendust KK… öeldi, et tuleb inimene, kes teeb värava lahti, aga keegi ei tulnud.

Helistasin uuesti politseisse ja ütlesin, et kedagi ei tulnud. Politsei helistas uuesti, võib

olla kuskil 5 või 6 korda ja iga kord lubati, et kohe tuleb… Küsisin politsei käest lõpuks,

et mida teha. Politsei ütles, et kutsuge Lukuabi ja tehke lukk lahti“ (tl 132 pöördel, II

kd).

48. Tunnistaja KK on kirjeldanud olukorda järgmiselt: „Mingi aja pärast helistas mulle

abikaasa ja ütles, et all on korterist 10 inimesed, kes soovivad väljuda ja meil on

hoovivärav kinni ning väidavad, et hoovi võtit ei ole… Ma ei tea, kuidas abikaasa oli

esimest korda sellest teada saanud, aga kui ta teist korda helistas, siis oli politsei

sekkunud ja ma ütlesin, et ma sinna alla ei lähe, sest ma olin põhimõtteliselt voodis ja

kuna seal oli hageja abikaasa VV, kellel oli minu suhtes lähenemiskeeld, siis mina alla

ei julgenud minna… Siis ma täpselt ei mäleta, kas mingi hetk rääkis minuga vist ka

politsei, helistas mulle ja ma ütlesin politseile samad sõnad, et mul on võti olemas, et

kui inimesed on võtme ära kaotanud, et tulgu ja võtku võti… Siis ma voodisse tagasi ei

läinud, vaid jäin ootele. Mingi sebimine seal all käis ja siis hakkas kolkimine pihta. Siis

ma kas läksin rõdule või nägin aknast, et lukku lõhutakse… Siis ma läksin küll alla ja

seal kangialuse ees seisis Lukuabi auto“ (tl 134, II kd).

49. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja KK ütlused usaldusväärsemad kui

tunnistaja VV ütlused. VV on hageja abikaasa. KK on kostja juhatuse liikme abikaasa

ning asja materjalist nähtuvalt ka kogu värava lukustamise initsiaator ja läbiviija.

50. Mõlema tunnistaja ütlustest saab järeldada, et hageja valduses oleva auto väljasõit

hoovist 28.09.2014 hommikul oli ootamatult takistatud. Varasematest konfliktide tõttu

arvas hageja, et värav on lukustatud Perekond K poolt tema perekonna kiusamiseks.

Hageja pöördus kostja juhatuse liikme ja politsei poole. Kostja juhatuse liige KK ei

suutnud organiseerida luku avamist, vaatamata sellele, et ta helistas oma kodusolevale

abikaasale KK-le, kellel oli võti, kuid kes ei läinud lukku avama.

51. Pole mingit põhjust kahelda VV ütlustes selle kohta, et tema sealelamise aja jooksul

pole seda väravat suletud ning värava sulgemisest pole temale mingil moel teada antud.

Ka KK ütlustest nähtub, et see värav pandi väga ammu ja siis seda kasutati, kuid kui

pandi Kunderi 8 krundile topeltvärav, siis elanikud ei leidnud enam mõtet selle

hoovivärava sulgemiseks. KK arvas, et hagejal oli võti, sest eelmisel korteriomanikul

oli võti (tl 132, II kd). Otsust selle kohta, kes ja millal otsustas hooviväravat uuesti

lukustama hakata, ei ole kostja esitanud. Ka pole sellist otsust hagejale teatavaks tehtud.

Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda VV ütlustes selle kohta, et

nendel majaelanikel, kelle käest ta küsis, polnud samuti võtit. Hageja eesmärk ei olnud

ju luku lõhkumine, vaid see, et hageja tütar pääseks autoga väravast välja ja jõuaks

praamile.

52. Uue taba ostmine ja hagejale võtme postkasti panemine pärast 28.septembri sündmusi,

samuti see, et hageja ei vastanud KK 02.10.2014 e-kirjale ei tõenda kuidagi, et väravat

ka enne 28.09.2014 lukustati ja hagejal pidi olema võti. Tõendatud ei ole ka see, et

teistel korteriomanikel oli selle taba võti ja nad oleksid saanud seda 28.septembri

hommikul hagejale anda. KK ütluste kohaselt oli sündmuskohal palju inimesi. Kui

kellelgi neist oleks olnud võti, poleks olnud vaja lukku lõhkuda.

53. Asja materjalist ei nähtu, et kostja üldkoosolek või juhatus oleks seda küsimust arutanud

ning võtnud vastu otsuse luku ja võtmete maksumus välja nõuda hagejalt. Seega luku ja

võtmete maksumuse 76,67 eurot hageja septembrikuu majandamiskulude arvele

märkimine on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kuivõrd luku ja võtmete maksumuse

nõudmiseks arvel toodud ulatuses kostjal õigus puudus, tuleb kostjalt hageja kasuks

VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista 76,67 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista ka viivis 76,67 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

54. Ülejäänud

osas

on

maakohtu

otsus

on

seaduslik

ja

põhjendatud

ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

55. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei

pea kolleegium vajalikuks kõigile neile väidetele veelkord vastata.

56. Tasutud õigusabikulu 1302,60 eurot osas märgib kolleegium järgmist. Hageja on välja

toonud, et 22.12.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis lisatud

advokaadibüroo Greinoman & Co õigusabiarve tasumist 1302,60 eurot. Seega teadis

kostja selleks ajaks kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. TsÜS § lg 1 kohaselt

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast,

mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada

saama pidi. Hageja väidetel tasus ta advokaaditasu 31.03.2016, kui ta maksis kostja arve

nr 1603-10100 alusel kostja nõutud 3607,63 eurot. Seega tasus hageja kostja

õigusabikuludest tuleneva nõude ajal, mil see oli TsÜS § 150 lg 1 järgi juba aegunud.

Aegunud nõude tasumisel makstut ei saa hageja kostjalt tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2

p 2). Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb hageja nõue tasutud õigusabikulu tagastamiseks

jätta rahuldamata. Kuna tähtsust ei ole enam sellel, kas kostjal tegelikult oli õigus nõuda

hagejalt õigusabikulu hüvitamist, ei käsitle kolleegium poolte sellekohaseid väiteid.

57. Rõdu plaatimise eest tasutud 420 euro osas märgib kolleegium järgmist. 28.06.2012

võttis ühistu üldkoosolek vastu otsuse, et igal korteriomanikul tuleb endal tasuda rõdu

remondi eest. Hageja seda otsust vaidlustanud ei ole. 28.06.2012 üldkoosolekul ei ole

heaks kiidetud 13.03.2012 üldkoosoleku otsust, vaid on vastu võetud uus otsus.

Tegemist on kehtiva otsusega, mis oli hagejale kui korteriühistu liikmele täitmiseks

kohustuslik. Asjaolu, et rõdud plaaditi tegelikult alles 2015 aastal, ei vabasta hagejat

kulutuste kandmisest. Hageja ei ole tõendanud, et vahepeal oleks vastu võetud uus

kehtiv otsus 28.06.2012 otsuse muutmise kohta.

58. 10.03.2015 tehtud makse 40,70 eurot ja viivis 1863,34 eurot osas märgib kolleegium

järgmist. Poolte erinev arvamus põhivõla ja viiviste suuruse osas tuleneb sellest, et

hageja arvates tuleb tema poolt tasutud summad arvestada kõigepealt põhivõla katteks.

Kostja esitatud arvestusest aga nähtub, et kuna hageja oli majandamiskulude

maksmisega pidevalt võlgnevuses, arvestati tema poolt tasutud igakuistest maksetest

esmajoones tasutuks viivisvõlgnevus ja seejärel põhivõlgnevus. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et VÕS § 88 lg-st 9 tulenevalt ei olnud hagejal õigust

ühepoolselt määratleda, et ta tasub vaid põhivõlgnevuse ja jätab viivise tasumata. (VÕS

§ 88 lg-d 6 ja 9). Õige ei ole hageja väide, et tal puudusid kostja ees muud võlgnevused

peale advokaaditasu, rõdu plaatimise tasu ja luku ning võtmete tasu. 15.03.2016 arvel

kajastatud võlgnevuse summa 3188,56 eurot ei sisaldanud viivist, vaid hageja

põhivõlgnevust eelmistest perioodidest koos tasumata advokaaditasu, luku ja võtmete

tasu ning rõdu plaatimise tasuga. Seejuures oli hageja majandamiskuludest tulenev

võlgnevus suurem, kui käesolevas hagiavalduses vaidlustatud summad. Kostja

arvestused (tl 198-200, I kd) on kooskõlas kohtule esitatud arvetes märgitud

põhivõlgnevuse summa ja hageja tehtud maksetega. Alusetud on hageja arvestused selle

kohta, kuidas oleks kostja pidanud arvestama viivist õigusabikuludelt ja luku ning

võtmete tasult, sest hageja pidev võlgnevus kostja ees ületas nimetatud summasid.

Kolleegiumil pole alust hinnata selles osas asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt

või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

59. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada lisaks maakohtu poolt rahuldatud lifti

hooldustasuna tasutud 90,25 euro ka luku ja võtmete eest tasutud 76,67 euro

väljamõistmiseks, seega kokku 166, 92 euro osas.

60. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja

kanda Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja väide, et

kompromiss ebaõnnestus kostja ja kohtu enda tegevuse tagajärjel, on vastuolus asja

materjaliga. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et hüvitab talle kompromissina 1000

eurot. Hageja keeldus kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisest ja soovis

kostjalt kompromissina 3000 euro maksmist.

62. Apellatsiooniastme menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg

1 alusel proportsionaalselt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusele; see on 98 %

menetluskuludest jääb hageja ja 2 % kostja kanda.

63. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 2475 eurot

õigusabikulu. Väljamõistetud õigusabikulu suurust ei ole hageja vaidlustanud.

64. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

65. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 765 eurot koos

käibemaksuga.

Kulutused

õigusabile

koosnevad

järgmisest

toimingutest:

apellatsioonkaebusega tutvumine, konsultatsioonid kliendiga ja vastuse koostamine,

kokku 8,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 90 eurot koos

käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva

menetluse raames. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ja taotleb käibemaksu

hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

66. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

67. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Arvestades

kostja

poolt

apellatsioonimenetluses

koostatud

menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Apellatsioonkaebusega tutvumise, kliendiga konsulteerimise ja

vastuse koostamine põhjendatud ja vajalik ajakulu on kolleegiumi hinnangul kokku

6 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 90 eurot koos käibemaksuga on kohtupraktikas

aktsepteeritava suurusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 540 (6x90)

eurot, millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude

jaotusele 98 %, see on 529,20 eurot.

68. Hageja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

menetluskuludeks

ringkonnakohtus riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 831,48 eurot. Hagejale on osutatud

õigusabi apellatsioonkaebuse koostamiseks vandeadvokaadi poolt 2 tunni ulatuses

tunnihinnaga 121eur/h, millele lisandub käibemaks ja mitteadvokaadi poolt kliendiga

suhtlemiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 108

eur/h koos käibemaksuga. Ringkonnakohus hindab vandeadvokaadist esindaja

mõistlikuks tasumääraks 120 eur/h koos käibemaksuga ja ajakuluks 2 tundi ning

mitteadvokaadist esindaja tasumääraks 90 eur/h koos käibemaksuga ning ajakuluks 4

tundi. Seejuures arvestab ringkonnakohus sellega, et apellatsioonkaebuses kordab

hageja põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Eeltoodu alusel

on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ringkonnakohtus 600 (2x120+4x90)

eurot. Kokku on hageja menetluskulu riigilõiv pluss õigusabikulu 925 (325+600) eurot,

millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele

2 %, see on 18,50 eurot.

69. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikku tasumisele kuuluvad menetluskulud,

mille tulemusena peab hageja kostjale tasuma menetluskulude hüvitamiseks 510,70

(529,20-18,50) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots