1-08-16530/20 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-16530

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsembril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-16530 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk

Kriminaalasi G.D süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4 ja § 209 lg.2 p.1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27. augusti 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.D Prokurör Anne Sillaots Süüdistatav

G.D, ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxx x-x xxxxx, varem kohtulikult karistatu 9. juunil 2005.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,7,8; § 202 lg.2 p.2; § 215 lg.2 p.1; § 320 lg.1 alusel 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti 2 a.

3 kuu pikkuse katseaja jooksul tingimis kohaldamata. Tartu Maakohtu 9. märtsi 2006.a. määrusega katseaega pikendati 3 kuu võrra; vahi all viibi alates 25. maist 2009.a.

Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON

Aperllatsioonimenetlus lõpetada G.D apellatsioonist loobumise tõttu. Kohtumääruse

tegemisega jõustub Pärnu Maakohtu 27. augusti 2009.a. otsus ja selle peale ei saa esditada kassatsiooni Riigikohtule Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 27. augusti 2009.a. otsusega tunnistati G.D süüdi: KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg.2 p.1,3 järgi ja karistati 1 a. 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel ja KrMS § 238 lg. 2 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 1 a. pikkune vangistus, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 3 a. ja 4 kuud. Sama kohtuotsusega tunnistati kuritegudes süüdi ja karistati M.V, kuid tema osas maakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. G.D tunnistati süüdi KarS § 209 lg.2 p. 1,3 järgi selles, et tema, ajavahemikul 13. jaanuarist 2007.a. kuni 5. märtsini 2008.a., Pärnus, üksi ja grupis M.V-ga, pani toime 9 kelmust. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi tunnistati G.D süüdi selles, et ta ajavahemikul 1. novembrist 2005.a. kuni 1. veebruarini 2006.a., võõra vara omastamise eesmärgil, võttis ära Pärnumaal, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxx asunud T. T. OÜ laohoonest 200 liitrit diiselkütust, väärtusega 1920 kr.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis süüdistatav G.D ei vaidlusta kohtuotsust kuritegudes süüditunnistamise ja maakohtus neil tegudele antud õiguslike hinnangute osas, vaid taotleb esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist. Apellant põhjendab taotlust OÜ A. V. juhatuse liikmena töötamisega, aadressil XXXXX , XXXXX XX X-X kindla elukoha olemasoluga, elukaaslase lapseootel olekuga. Varem pole apellant vangistuses karistust kandnud, tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.D teatas, et esitatud apellatsiooni ei toeta, loobub apellatsiooni ja taotleb apellatsioonimenetluse lõpetamist. Kaitsja, vandeadvokaat R. Roosmaa, toetas süüdistatava taotlust apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta. Ringkonnaprokuröri A. Sillaots ei vaielnud apellatsioonimenetluse lõpetamisele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik pole alust selle muutmiseks. Asjas puudub vaidlus süüdistatava G.D poolt kuritegude toimepanemise tõendatuse üle, samuti kuritegude kvalifikatsioonide üle.

Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosast nähtub, et karsituse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest. Arvesse on võetud G.D süüd. Kuritegude suure hulga, paljudele, isikutele varalise kahju tekitamise ja nende hüvitamisele mitteasumise ning kuritegude katseajal toimepanemise tõttu on maakohus pidanud otstarbekaks vangistusega karistamist. Karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsus. Karistust raskendavate asjaolude puudumise tõttu on maakohus pidanud vajalikuks mõista üksikkaristused alla karistusseadustiku eriosa sanktsioonide keskmist määra. Kuritegude kogumi eest on liitkaristus moodustatud õigesti ning seda on lühimenetluse korra kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendatud. Lõplik karistus mitme kohtuotsuse järgi on samuti õigesti moodustatud. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistava G.D apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule ja siduv ning juhuindudes KrMS § 333 tuleb apellatsioonimenetlus lõpetada ning sellega jõust Pärnu Maakohtu 27. augusti 2009.a. otsus.

I. AMANN

M. AAVA

J. KATŠKOVSKAJA