2-19-1757/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. M. taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Keelduda O. M. avalduse menetlusse võtmisest.

3. Kohtumäärus saata avaldajale.

EDAEIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. O. M. esitas 04.02.2019.a Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu 01.12.2018 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise, alternatiivselt tühistamise nõudes. 2. Avalduses taotleb O. M. menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja märgib, et kuivõrd 01.12.2018.a. KÜ koosolekut ei toimunud ning kokku ei kutsutud, tuleb lugeda koosolekust Kohtuasja number 2-19-1757 Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. M. avaldus Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu 01.12.2018 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise, alternatiivselt tühistamise, nõudes Menetlustoiming

Menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamine / hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja:

Puudutatud isik: O. M. (IK xxx, elukoht xxx, e-post: xxx, tel xxx)

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu (RK 80401500, asukoht Uus 5a, 30722 Kohtla-Järve )

2(2) teada saamise tähtaega alates 20.12.2018.a. ja sellest ajast hakata lugema seaduses sätestatud üldkoosolekust vaidlustamise 60 päevast tähtaega. Avaldaja märgib, et tervisliku seisundi tõttu ei olnud tal võimalik varem avaldust kohtule esitada (avaldus esitati 04.02.2019), viibib pidevalt haiglaravil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et menetlustähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kohus jätab menetlustähtaja ennistamata ja keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

4. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõude lahendab kohus hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). 5. Avaldaja palub ennistada väidetavalt 01.12.2018 üldkoosolekust (otsusest) teadasaamise tähtaeg ja lugeda tähtaja alguseks 20.12.2018.a. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Väidetavalt toimus korteriühistu üldkoosolek 01.12.2018.a. ja samal kuupäeval võeti vastu vaidlustatud otsus(ed). Kohus ei saa ennistada ega muuta seaduses sätestatud tähtaja kulgemise algust. KrtS § 29 lg 3 tulenevalt hakkas üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg otsuste vastuvõtmisest ning avaldaja hilisem teadasaamine neist ei mõjuta tähtaja kulgemise algust.

60 päevane tähtaeg saabus 30. jaanuaril 2019.a. Avaldus esitati maakohtule 04.02.2019.a., seega KrtS § 29 lg 3 sätestatud 60 päevast tähtaega ületades. Kohtul on võimalik ennistada maakohtule avalduse esitamise tähtaeg kui tähtaeg oli mööda lastu mõjuval põhjusel.

6. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Vastavalt TsMS § 422 lg 1 loetakse mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu isik ei saanud menetlustoimingut teha. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saab esitab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks, mis takistas menetlustoimingut tegemast, kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks. Avaldaja esitas maakohtule perearsti tõendi (tl 59) oma tervisliku seisundi kohta ning tõendist nähtub, et avaldaja sai keemiaravi 29.01.2019.a

3(2) Kohus nõustub sellega, et raske haigus on iseenesest mõjuv põhjus menetlustoimingu tähtaja möödalaskmiseks ja kahtlemata on seda ka keemiaravi.

Tõendist tulenevalt sai avaldaja keemiaravi 29.01.2019, so vahetult enne tähtaja saabumist 30.01.2019.a. Eeltoodu ei tõenda aga seda, et avaldajal oli mõjuv takistus ka detsembris-jaanuaris, isegi juhul, kui lugeda, et avaldaja sai vaidlustatud otsustest teada 20.12.2018.a., mitte 01.12.2018.a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlustähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud.

7. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kuna avaldus on kohtule esitatud seaduses sätestatud tähtaja mööda lastes, ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada.

Esialgset õiguskaitset saab kohus määrata ja rakendada ainult avaldusele, mille on otsustanud menetlusse võtta (vt Riigikohtu 16.11.2004.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, keeldub kohus ka esialgse õiguskaitse rakendamisest. 8. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus tagastab menetluses tasutud riigilõivu vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 sätestatule avaldaja vastavasisulise taotluse alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik