1-19-341/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2019.a. Tallinnas

Kohtunik Kristina Väliste

Sekretär Leili Merila

Tõlk

Ines Üprus

Prokurör Heleri Randma

Kaitsja Natalia Lausmaa

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: B.T, ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: 8 klassi xxx kriminaal ; töökoht: ; korras karistamata, väärteokorras karistatud 9-l korral, sh: 10.08.2017.a PPA Põhja prefektuuri kor tsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusega rakai LS § 201 lg 1 (tegu 10.08.2017 kell 15.49) , § 203 järgi KarS § 63 lg 1 alusel hatrahviga 100 trahviühiku ra ulatuses, s.o summas 400 eurot;

31.08.2017 Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V PPA Põhja prefektuuri

otsusega

LS § 201 lg 2, § 221 lg 1 järgi (tegu 10.08.2017 kell 18.35) KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi

ga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot.

Tõkend: käesoleval ajal – ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati 06.01.2018 06.01.2019.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 22.12. 23.12.2017.a; 06.01.2018.a. –

süüdistuses KarS § 4231, § 424 järgi; lg 1

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.T KarS § 423

22.12.2017.a. kuriteoepisoodis ja järgi karistada teda vangistusega .

4 (neli) kuud

2. Süüdi tunnistada B.T KarS § 423 1, § 424 lg 1 järgi 06.01.2018.a. kuriteoepisoodis ja karistada teda vangistusega . KarS § 63 lg 1 alusel

8 (kaheksa) kuud

Kriminaalasi nr 1-19-341

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.12. 23.12.2017.a ja 06.01.2018.a, – s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa (kakskümmend ) päeva vangistust. ) kuud 27 seitse

5. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 9 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.02.2019.a.

6. KrMS riigituludesse:

§ 175, § 179, 180 alusel välja mõista B.T-lt

-

eurot;

sundraha 1,5 palga alammääras – 810 (kaheksasada kümme)

- kaitsjatasu

240 (kahesaja neljakümne) euro ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul, tasudes

12 (kaheteistkümne) kuu käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu .04.2019.a. kuni

1. kuupäevaks alates 01 01.03.2020.a 87,50 (kaheksa Maksuja kümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot,

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber

99919700010829.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: -

kaitsjatasu 60 (kuuekümne) euro ulatuses.

8.

Asitõendid ja salvestised:

Jelena Radkevitšile kuuluv ootorsõiduk m xxx registreerimisnumbriga xxx koos

võtme ja registreerimistunnistusega (asuvad Politseija Piirivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) konfiskeerida alusel. – KarS § 83 lg 3 p 1

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale kuulutamisest s.o alates kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse 27.02.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (27.02.2019.a.).

SÜÜDISTUS

B.T kella 02.04 ajal süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 06.01.2018. a Tallinnas xxx xxx registree xxx, olles joobeseisundis (0,91 juures mootorsõidukit rimismärgiga mg/l väljahingatavas õhus).

B.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud B.T mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 10.08.2017 LS § 201 lg 1 järgi ( § 201 lg tegu 10.08.2017 kell 15.49) ja 31.08.2017 LS

2 järgi (tegu 10.08.2017 kell 18.35) Põhja prefektuuri poolt juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 22.12.2017 kella 21.47 ajal Tallinnas xxx juures ja 06.01.2018. a kella 02.04 ajal Tallinnas xxx xxx xxx, omamata vastava kategooria juures mootorsõidukit registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimisõigust.

B.T pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

B.T , B.T tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on KarS § 423 karistuseks 22.12.2017.a toime pandud episoodis

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust 06.01.2018.a toime pandud episoodis ; KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ees KarS § 68 lg 1

t 8 kuud vangistust. alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.12. 23.12.2017.a ja 06.01.2018.a, s.o 3 a – päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus päeva KarS §

9 kuud 27 , mis tuleb

73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt B.T-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu 120 euro ulatuses, mille lisandub kaitsjatasu kohtus ja sundraha summas 810 eurot. le Kaitsjatasu summas 60 eurot tuleb jätta riigi kanda, kanda, sest isiku määratud kaitsja vahetus menetluse käigus. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdista id tav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava B.T süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et

B.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1, § 424 lg 1 järgi ning mõista

talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerimisele J R xxx registre xxx, kui kuriteo toimepanemise kuuluv sõiduk erimismärgiga vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. B.T on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud, samuti on sellega nõustunud kolmas isik

J R (tl 62; 64-65).

Samuti kuuluvad B.T-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § st 1, süüdimõistva

180 lg-

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates

01.01.2019.a. eurot. aalasjas Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas krimin

menetluskuludeks määratud kaitsja tasu Kohus peab põhjendatuks d kogusummas 300 eurot. lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust ning välja mõista kaitsjatasudest

120 eurot kohtueelse menetluse kaitsjatasude katteks ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud summas 120 eurot, s.o kokku 240 eurot. Tulenevalt kokkuleppest tuleb seoses kaitsja vahetumisega kohtueelses menetluses Kohtu jätta kaitsjatasu 60 eurot ulatuses riigi kanda. hinnangul ei esine süüdistatava puhul ikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud muid erandl

menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks ud kohtuotsuse jõustumisest

12 ku igakuiste maksetena.

Kohus juhindub KrMS 126, 175 , 3 -

§ , § 179, § 180 lg 1 ; § 248 lg 1 p 5, § 311 313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik