1-08-16610/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 7.detsember 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.detsember 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16610 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi H.P `e süüdistus KarS § 200 lg.1 - § 25 lg.2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 29.septembrist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.P Prokurör Eve Soostar Süüdistatav H.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 29.septembrist 2009.a. H.P suhtes tühistada osaliselt ja nimelt:

1) Osas, millega maakohus luges karistusest ära kantuks eelmise 09.12.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 5 /viis/ kuud

ja 10 /kümme/ päeva ning eelvangistuses viibitud ajavahemiku

alates 23.12.2008.a., seega kokku

1/üks/ aasta ja 12 /kaksteist/ päeva ja määras

2

seisuga 29.09. 2009.a. ära kandmisele 11

/üksteist/ kuud ja 18 /kaheksateist/ päeva vangistust.

2) Sundraha väljamõistmise osas summas 10875 krooni.

Teha uus millega o t s u s, :

1) H.P-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse.

2) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3) Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 29.septembri 2009.a. otsusega:

1. Süüdi tunnistada H.P KarS § 200 lg.1 - § 25 lg.2 järgi ning karistada teda 2 /kahe/ aastase vangistusega.

2. Vastavalt KarS § 65 lg.1 lugeda käesoleva otsusega mõistetud raskema

karistusega – 2 /kahe/ aastase vangistusega - kaetuks 09.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud kergema karistusega - 5 /viie/ kuu ja 10

/kümne/ päevase vangistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.

3. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

3

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema eelmise 09.12.2008.a. Harju

Maakohtu kohtuotsuse järgi karistuse kandmise alguse päev, s.o. 16.09.2008.a..

5. Kohaldades KarS § 65 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelmise

09.12.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 5 /viis/ kuud ja 10 /kümme/ päeva ning eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 23.12.2008.a., seega kokku 1/üks/ aasta ja 12 /kaksteist/ päeva. Seega karistusest kuulub veel ära kandmisele 11 /üksteist/ kuud ja 18

/kaheksateist/ päeva vangistust kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 29.09.2009.a..

6. Välja mõista H.P-lt 5200.-EEK-i (viis tuhat kakssada krooni) kannatanu J. K. kasuks (elukoht: XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX).

7. Määratud kaitsjale makstud tasu H.P-lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.

8. H.P-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada

seitsekümmend viis) krooni riigituludesse,

mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

9. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1- 08-16610.

H.P mõisteti süüdiselles, et tema 11.09.2008.a. kell 13.30 ajal

Tallinnas XXXXX tänaval võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ründas selja tagant temale varem tundmatut J. K., haaras J. K. käe, milles J. K. hoidis mobiiltelefoni №kia N 76 väärtuses 5200.-krooni ja üritas temalt telefoni ära võtta. Kuna kannatanu ei lasknud telefonist lahti, püüdis H.P kannatanu kätt välja väänata, tekitades kannatanule füüsilist valu, samuti ajas

ta rüseluse käigus J. K.i poolpikali maha, kuid juhusliku tunnistaja K. T.

sekkumise tõttu oli H.P sunnitud loobuma kuriteo lõpuleviimisest ja põgenes.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav kohtuotsuse tühistamist ja enda

õigeksmõistmist. Apellant väidab, et ei ole seda kuritegu, milles teda

süüdistatakse toime pannud ja viibis ajal, mil kannatanu suhtes kuritegu toime pandi mujal. Nimelt oli ta sel ajal Rocca al Mare kandis, käis R. kauplusega ühes majas asuvas J. poes, ostis sealt kokku odavaid sokke, et neid hiljem kallimalt

edasi müüa. Sealt sõitis 7-nda trolliga Balti Jaama. Kannatanu teda ära ei

tundnud. Tunnistaja nägi ründaja nägu vilksamisi ja mäletab ainult seda, et kulmud oli kokkukasvanud. Arvab, et tunnistaja viitab temale, kui ründajale kuna

4

tema nägu tundus tuttav seetõttu, et elavad ühes rajoonis ja võisid varem

juhuslikult kohtuda. Apellant väidab, et tema riietus erineb kallaletungijal seljas olnud riietusest, jopel ei ole kapuutsi, joped on erinevad, püksid on erinevad. Ka

oli tal selline jalavigastus, mis ei võimaldanud joosta. Telefonilt võeti küll

sõrmejäljed, kuid ekspertiisi ei ole tehtud kuigi väidetavalt hoidis kallaletungija kõvasti telefoni käes ja väänas seda. Kõik need kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. Süüdistuskokkuvõtte sai kätte alles kohtus, üks minut enne kohtuistungi algust.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud

apellatsioone, prokurör vaidles apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamise vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele.

Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid

tõendeid ega asjaolusid ning selles taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist.

Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende

kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü , tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses

süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid

omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süüküsimuses. Tõendite põhjalik analüüs

on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka

otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab ühelt poolt

süüdistatava ja teiselt poolt kannatanu ning tunnistaja sisuliselt erinevate ja

omavahel vastuolus olevate ütluste puhul, just kannatanu ja tunnistaja ütlusi.

Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb nii süüdistatava kui ka kannatanu ja tunnistaja poolt antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85- 00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude

tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku

siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav . Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt

sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks

5

märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka süüdistatava poolt kohtumenetluses esitatud alibile ning põhjendatult leidnud, et süüdistatava väited selles, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohast

eemal, on paljasõnalised. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et üks

tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad

tõendeid nii erinevalt, , peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid

kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1- 77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Põhjalikult on maakohus motiveerinud ka H.P käitumisele antud juriidilist hinnangut ja maakohtu järeldus selles, et H.P tegevus kannatanu suhtes

on kvalifitseeritav röövimise katsena on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult.

Põhjendatult ja kooskõlas VÕS prg. 1043 ja 1045 lg 1 p.5 on maakohus rahuldanud ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi.

Apellant märgib apellatsioonis, et temale anti süüdistusakt kätte alles mõni minut

enne kohtuistungit. Kohtukolleegium ei näe selles KrMS prg. 279 sätete rikkumist, sest ei süüdistatav ega ka tema kaitsja ei esitanud maakohtule taotlust anda süüdistusaktiga tutvumiseks aega või lükata selleks kohtuistung edasi.

Maakohtu poolt H.P-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest

mõistetud karistus vastab seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäärale.

Asjaolusid, mis annaks seadusliku aluse sellise karistusmäära vähendamiseks,

kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Maakohus on ka põhjendanud, miks

süüdistataval tuleb mõistetud karistus ka reaalselt ära kanda. Tegemist on

isikuga, kes rikub süstemaatiliselt õiguskorda ja kes on pidevalt õiguskaitseorganite vaateväljas just seoses narkootikumide tarvitamisega. Tema

poolt toimepandud kuriteod on ilmselgelt suunatud sellele, et saada raha

narkootikumide soetamiseks. Vaidlusalune kuriteoepisood annab tunnistust

sellest, et H.P paneb raha hankimise nimel toime üha vägivaldsemaid

kuritegusid ning õiguskorra tagamise huvides on sellise isiku isoleerimine ühiskonnast.

Küll peab aga kohtukolleegium vajalikuks korrigeerida maakohtu otsustust KarS

prg. 65 lg 1 sätete kohaldamise osas. Nimelt on maakohus oma otsustuses eiranud KarS prg. 65 lg 1 sätteid ning teinud oma tehetega kandmisele kuuluva ja kantud karistuse osas ning karistuse kandmise alguse kuupäeva määramise

osas olukorra raskesti arusaadavaks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

resolutiivosas p.-s 5 esitatud arvutused on käesoleval juhul üleliigsed. Kohtukolleegiumi põhjendused on järgmised.

6 Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud enne eelmist,

s.o. 9.12.2008.a. kohtuotsust. Seega on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude

konkurentsiga ning põhjendatult on liitkaristuse mõistmisel maakohus

kohaldanud KarS prg. 65 lg 1 sätteid. Sisuliselt tähendab KarS prg. 65 lg 1 kohaldamine e. hiljem tuvastatud kuritegude konkurents seda, et kuriteod, mis on

olnud arutusel erinevatel kohtuistungitel ning milliste eest on mõistetud

karistused erinevate kohtuotsustega oleks saanud olla koos arutusel ja ka üksikkaristused ning liitkaristus oleks sel juhul mõistetud ühe kohtuotsusega. Liitkaristuse mõistmisel oleks tulnud kohaldamisele KarS prg. 64 sätted. Kui aga

kuriteod on tuvastatud erinevate kohtuotsustega ja ka ükskaristused mõistetud erinevate kohtuotsustega, siis viimase kohtuotsusega taastatakse olukord, mis

olnuks sel juhul, kui karistused oleks mõistetud ühe kohtuotsusega. Sellise olukorra taastamise alla kuulub nii liitkaristuse mõistmine KarS prg. 65 lg 1 alusel

kui ka sellega kaasnev karistuse kandmise aja alguse määramine ja teatud juhtudel ka karistuse kantuks lugemine aga ka sundraha väljamõistmise küsimus.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolud, mis tingisid kuritegude eraldi arutamise ja mitme kohtuotsusega nende eest karistuse mõistmise ei oma

seejuures tähtsust (Riigikohtu otsus nr. 3-4-1-2-02 p.18). Käesoleval juhul on maakohus liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 65 lg 1 alusel kohaldanud karistuste

katmise põhimõtete, mis on kooskõlas seadusega. Nimelt, KarS prg. 65 lg 1 viitab KarS prg. 64-le, milliste põhimõtete järgi tuleb mõista liitkaristus KarS prg.

65 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et H.P viibib

pidevalt vahi all seoses kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegudega alates

16.septembrist 2008.a. e. alates nimetatud kuupäevast ei ole ta vabaduses

viibinud. Seega on tema liitkaristuse kandmise aja alguseks just 16.09.2008.a. Nii see olnuks ka juhul, kui mõlemad kuriteod olnuks arutusel ühel kohtuistungil

ja nende eest oleks liitkaristus ka mõistetud ühe kohtuotsusega KarS org. 64

alusel. Miks maakohus on asunud edasisi arvutusi tegema ja määranud veel

eraldi ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguse, seda võib vaid

oletada ja kohtukolleegiumi arvates tuleneb see maakohtu poolt väärast KarS

prg. 65 lg 1 tõlgendamisest. Nimelt sätestab KarS prg. 65 lg 1 muuhulgas, et

eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse

liitkaristusest maha. Kohtukolleegium selgitab omapoolset arusaama, mida

seaduseandja nimetatud sättega on silmas pidanud. Selge on see, et üldnorm

KarS prg. 65 lg 1 kohaldamisel on see, et liitkaristuse mõistmine toimub KarS

prg.-s 64 sätestatud korras. Kui selle kuupäeva seisuga, mis on kohtu poolt

loetud liitkaristuse kandmise aja alguseks, ei ole süüdistatav olnud vahi all ja

vahepeal viibinud vabaduses kuni nimetatud kuupäevani, siis mingeid

mahaarvamisi ja karistuse kantuks lugemist ei toimu. Arvestada tuleb seda, et liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 64 sätete järgi ja seega ka KarS prg. 65 lg 1

alusel on liidetavateks kummagi kohtuotsusega mõistetud karistused, mitte

karistuse ärakandmata osa nagu seda on KarS prg. 65 lg 2 puhul. See lause

KarS prg. 65 lg 1-st, mis räägib osaliselt või ärakantud karistuse

mahaarvamisest liitkaristusest reguleerib juhtusid, kui eelmise - kuritegude

hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva - kohtuotsusega mõistetud karistus on

täielikult ära kantud, isik karistuse kandmiselt vabanenud ja alles peale seda

7

mõistetakse temale kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate

kuritegude eest liitkaristus. Sellisel juhul ei saa liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse aja algust, sest siis läheks liitkaristuse sisse ka aeg, mil isik tegelikult ei viibinudki vangistuses vaid oli vabaduses. Teiseks, reguleerib vaidlusalune säte ka juhtusid, kui isik on viibinud mingi aja enne seda kuupäeva, mis on loetud liitkaristuse kandmise aja

alguseks ka vahi all – eelvangistuses – ning seejärel olnud jälle kuni selle

kuupäevani, mis loetud karistuse kandmise aja alguseks, vabaduses. Sellised arvutused nagu seda on vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa p.-s 5 maakohtu poolt tehtud, ei ole mitte ainult üleliigsed ja arusaamatusi tekitavad vaid võivad luua olukorra, mis halvendab süüdistatava olukorda. Maakohtu otsuse p.-st 5 on

välja loetav, et 11 kuud ja 18 päeva, mis süüdistataval kuulub kandmisele,

hakatakse arvestama 29.09. 2009.a. Kui hakata arvestama süüdistatavale

mõistetud 2 aastat alates 16.09.2008.a., siis elektroonilise valve alla tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks vajalik pool karistusaega saanuks läbi

16.septembril 2009.a. aga alates 29.septembrist 2009.a. kulgema hakkava 11 kuu ja 18 päeva pool karistusaega täitub 2010.aasta märtsis. Mis puudutab

sundraha, siis olukorras, kus H.P oleks mõistetud süüdi ühe

kohtuotsusega nende kuritegude eest, mis käesoleval ajal on tuvastatud kahe

kohtuotsusega, olnuks sundraha 10875 krooni. Praeguses olukorras on aga

temalt välja mõistetud lisaks nimetatud sundraha summale veel eelmise

kohtuotsusega 6525 krooni. Seega, et kokku oleks kahe kohtuotsusega välja mõistetud sundraha summa samasugune nagu see olnuks ühe kohtuotsusega, tuleb lisaks eelmise kohtuotsusega väljamõistetud summale , s.o. 6525 kroonile veel lisaks mõista 4350 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 1 p.6; 344-

345 lg 1 , 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 29.septembrist 2009.a. H.P suhtes osaliselt ja teeb ise uue otsuse.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Malle Preimer