1-18-4330/37 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-4330

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-4330 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 6. detsembri 2018. a otsus, millega mõisteti Ivo Kreitsmann süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temalt välja menetluskulud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Ivo Kreitsmanni kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 6. detsembri 2018. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. 2. Kaitsja 27. veebruaril 2019 esitatud taotlus jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus mõistis 6. detsembri 2018. a otsusega Ivo Kreitsmanni süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust, jättes selle karistuse KarS § 73 sätete alusel ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsusega mõisteti I. Kreitsmannilt menetluskuludena välja sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot.

2. Süüdistatava I. Kreitsmann esitas Pärnu Maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palutakse võimaldada menetluskulude tasumist ositi kaheteist kuu jooksul. Kaebuses märgitakse, et vaatamata sellele, et I. Kreitsmannil on alaline töökoht, on menetluskulude ühekordne väljamaksmine talle majanduslikult raske. Seetõttu taotletakse menetluskulude tasumise võimaldamist ositi kaheteist kuu jooksul.

1-18-4330

2(2)

3. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse oma 19. veebruari 2019. a määrusega, milles anti menetlusosalistele tähtaeg kuni 26. veebruar 2019 esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi. 27. veebruaril 2019 laekus ringkonnakohtule I. Kreitsmanni kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski taotlus, milles kaitsja põhjendab vajadust võimaldada süüdistatavale menetluskulude tasumist aasta jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et menetluskulude väljamõistmise osas puudub määruskaebuses toodud motiividel alus vaidlustatud kohtulahendi muutmiseks või tühistamiseks.

5. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 jäävad menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu kanda. Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid ja järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Menetluskulud on arutatavas asjas küllaltki väiksed. Kriminaalasja arutamisel maakohtus ei ole ei kaitsja ega süüdistatav väljendanud soovi võimaldada võimalike menetluskulude ositi tasumist, saati siis veel esitanud selle kohta mingeid sisulisi põhjendusi. Seega puuduvad igasugused andmed, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et menetluskulude kohene täies ulatuses tasumine käiks süüdistatavale üle jõu või oleks muul põhjusel ebaõiglane. Süüdistatava pelk väide, et hoolimata tema alalisest töökohast käib menetluskulude ühekorraga tasumine talle üle jõu, on paljasõnaline. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I. Kreitsmanni sissetulek 2016. a 15 553 eurot (vt tl 44-45). Kohtu hinnangul on sellise sissetuleku puhul võimalik menetluskulud ühekorraga tasuda, seda enam, et tänaseks on süüdimõistva otsuse tegemisest möödunud juba ligi kolm kuud, mille jooksul oleks süüdistatav saanud soovi korral menetluskulude tasumiseks vajaliku summa kõrvale panna.

7. Mis putuub I. Kreitsmanni kaitsja taotlusse, mis on küll allkirjastatud 26. veebruaril 2019, kuid saadetud ringkonnakohtu elektronposti aadressile 27. veebruaril 2019, siis kuna taotlus on esitatud hilinenult, tuleb see jätta läbi vaatamata.

8. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29. augusti 2018. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/