Legislator Case Law & Legislation
2-17-105108/25 AI generated

2-17-105108/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-17-105108/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-105108/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
refusal under eea agreement standing of private complainant unfit notwithstanding health condition claimant entitlement attempt by complainant dismissal under coercion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019. a, Võru kohtumaja Põlvas Tsiviilasja number 2-17-105108 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind B2 Kapital SIA hagiavaldus Ü. T. vastu võla nõudes 458,17 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Hageja: B2 Kapital SIA - registrikood 40103645131; Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20,10127 Tallinn; e-post triin@creditreform.ee Kostja: Ü. T. – isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kostja seaduslik esindaja: eestkostja M. V. – elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; e-post: Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Toomas Metsma, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post: info@tarmopilv.ee

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-105108 menetlus B2 Kapital SIA hagis Ü. T. vastu võlgnevuse nõudes alljärgneva kompromissi kinnitamisega: 1.1. Kostja tasub Creditreform Eesti OÜ hagis taotletud võlgnevuse 377 eurot, pool riigilõivu 50 ja õigusabikulud 173 eurot, kõik kokku summas 600 (kuussada) eurot, tasudes märgitud summa Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s, viitenumber 1612790891, hiljemalt 15.01.2020. a. 1.2. Kostja tasub p-s 1.1 märgitud summat igakuiste osamaksetena alates 15.02.2019.a., kandes iga kuu 15-ks kuupäevaks Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 Swedbank AS-s, viitenumber 1612790891, vähemalt 50 eurot. 1.3. Kostja poolt p-s 1.2 märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, iga tasumisega viivitatud päeva eest.

2

1.4. Kostja poolt p-s 1.2 märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 2. Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 50 eurot (viiskümmend) eurot hageja korraldusel Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele EE702200221019967890 Swedbank AS-s selgitusega „tsiviilasjas 2-17-105108 poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga”. 3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda ning kostjale riigi õigusabi arvel määratud esindajakulud riigi kanda. 4. Toimetada kohtumäärus kätte hageja ja kostja esindajatele.

Edasikaebamise kord TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on B2 Kapital SIA hagi Ü. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (sh põhivõlgnevus 377 eurot, intress 39,08 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,20 eurot ja lisanduv viivis). Kohus määras kostjale esindaja riigi õigusabi korras, kes esitas taotluse Ü. T. eestkostemenetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu 09.01.2019. a määrusega seati Ü. T. üle eestkoste tähtajaga viis aastat ja määrati eestkostjaks M. V. .

B2 Kapital SIA ja kostja Ü. T. esitasid 26.02.2019. a Tartu Maakohtule hageja esindaja ja kostja esindajate poolt allkirjastatud kompromisslepingu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et tsiviilasjas sõlmitud kompromissileping ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse

3

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulud

TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele EE702200221019967890 Swedbank AS-s. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus Creditreform Eesti OÜ hageja eest maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 17.03.2017. a riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30.05.2017 riigilõivu 55 eurot. Seega kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 50 eurot.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostjale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu ja kuluhüvitise jätab kohus riigi kanda, kuivõrd kostjale oli antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.

TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik