1-09-17168/12 · 1-09-17168/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Summary
AI generated1-09-17168 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17168 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 1. detsember 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.O ...
Full Text of the Judgment · 1-09-17168/12
1-09-17168
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17168 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 1. detsember 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.O süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 26. oktoobri 2009.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.O Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav
B.O xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xx-xx, ei tööta, varem 14 korda kohtu poolt
karistatud, neist viimati 27.08.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega, vahi all 24.10.2009.a Kaitsja
Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 26. oktoobri 2009.a otsus B.O suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. detsembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei
kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel
on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 26. oktoobri 2009.a otsusega lühimenetluses mõisteti B.O süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel
ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24. oktoober 2009.a.
2. B.O mõisteti süüdi süstemaatilises varguste toimepanemises. Järjekordset vargust
üritas ta toime panna 24. oktoobril 2009.a Tallinnas XXXX tänaval asuvast kauplusest T.,
kust püüdis varastada tange 630 krooni väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni.
3. Esimese astme kohtuotsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav B.O, kes taotleb
talle mõistetud karistuse kergendamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt ta kahetseb toimepandut ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Ka prokurör leidis, et teda on
võimalik karistada 3 kuu 10 päevase vangistusega, kuid kohus mõistis talle millegipärast vangistuse 4 kuud.
4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav B.O ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning
kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
5.1 Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale
mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Seda seisukohta on väljendanud
Riigikohtu kriminaalkolleegium juba 7. juuni 2001.a kohtuotsuses nr 3-1-1-70-01 (RT III 2001, 23, 252). Viimati on Riigikohtu kriminaalkolleegium 12. veebruari 2008.a kohtuotsuses nr 3-1-1-91-07 (RT III 2008, 9, 62) märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada
KrMS §-i 2 punktile 4, mille kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid
on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik
Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et kohus oleks pidanud nõustuma prokuröri taotlusega karistada B.O 3 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega.
5.2 Kohus on juba karistuse mõistmisel arvesse võtnud seda, et kuritegu jäi katse staadiumi,
mistõttu on teda karistatud sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Seetõttu ei nõustu
kohtukolleegium apellandi väitega, et karistust tuleks kergendada põhjusel, et toime on pandud vaid üks kuritegu ning seegi jäi katse staadiumi.
5.3 Kohus on põhjendatult märkinud, et B.O karistust kergendavad asjaolud puuduvad. B.O küll kahetseb oma tegu, kuid see kahetsus ei ole siiras. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on aga karistust kergendavaks asjaoluks mitte lihtsalt kahetsus, vaid puhtsüdamlik kahetsus. Seega ei ole põhjendatud seegi apellatsiooni väide, et karistust tuleks kergendada seetõttu, et B.O toimepandut kahetseb.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et
Harju Maakohtu 26. oktoobri 2009.a süüdimõistev kohtuotsus B.O suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer