4-18-4723/46
1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Väärteoasja number 4-18-4723 Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste Enjar Malm Väärteoasi K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale : 2590,18,004140 väärteoasjas nr Kaeb...
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Väärteoasja number 4-18-4723 Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste Enjar Malm Väärteoasi
K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida
prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale : 2590,18,004140 väärteoasjas nr Kaebuse esitaja
Menetlusalune isik K.M , isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx, xxxx
Kohtuväline menetleja
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 27.02.2019
RESOLUTSIOON
Jätta VTMS § 126 lg 2 alusel K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
(registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere
politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: läbi vaatamata. 2590,18,004140,
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
ja menetluse käik
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T K koostas
31.07.2018 menetlusalusele isikule K.M-ile : väärteoprotokolli väärteoasjas nr
2590,18,004140, mille kohaselt menetlusalune isik 31.07.2018 kell 21.28 Lääne-Viru
maakonnas Rakvere vallas Tallinn-Narva maantee 108. kilomeetril, liikudes Narva suunas, juhtis autot kiirusega 125+/-8 km/h letas suurimat lubatud teel, kus lubatud kuni 90 km/h. Ü
2
sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse (LS) 15 lg § 1 p 1 gu kvalifitseerit
nõudeid ning väärte i LS § 227 lg 2 järgi.
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja
menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V koostas : 28.08.2018 otsuse väärteoasjas nr 2590,18,004140, millega K.M-ile
227 lg 2 alusel määras menetlusalusele isikule LS § karistuseks 5 kuuks. juhtimisõiguse äravõtmise
K.M esitas 14.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale : 2590,18,004140. Kaebuses taotleb menetlusalune väärteoasjas nr isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1
p 1 või muul õiguslikul alusel või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus muu
hulgas põhikaristuse liigi ja määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse
isiku olukorda. Vastavalt kaebuse punktile 3.5. soovis menetlusalune isik kaebuse lahendamist kohtuistungil poolte osavõtul.
Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse
menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140 läbi
vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 05.12.2018 kell 14.00. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K.M, kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave
Uue, tunnistaja T K K.M sai kohtukutse kohtuistungiks 05.12.2018 kell ja tõlk. 14.00 kätte AET is kättetoimetatuna 08.11.2018 kell 21.43. -
03.12.2018 esitas menetlusalune isik K.M Viru Maakohtule täiendused kaebusele, taotluse riigi õigusabi saa ja taotluse tõlgi kaasamiseks. miseks isiku kaitsmiseks kohtus K.M märkis, et menetlusalune isik ei soovinud suulist menetlust ning oli nõus väärteoasja
kirjaliku lahendamisega. Kohus tegi menetlusaluse isiku osalemise kohtuistungil
kohustuslikuks omal algatusel VTMS § 126 lg 2 alusel. Lisaks sellele esitas K.M
kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses võimatusega osaleda kohtuistungil (pereko mine), kuid kinnitaks, nnaliikme äkiline haigestu tõendit, mis et väljakutsutu ilmumata
jäämiseks oli VTMS § 42 lg 2 kohaselt mõjuv põhjus,
ta kohtule ei esitanud. Kohtuistungi protokollist -18- kohtuistung edasi. väärteoasjas nr 4 4723 05.12.2018 nähtub, et lükati
Viru Maakohtu määr jäeti K.M taotlus riigi õigusabi usega nr 4-18-4723 28.12.2018
saamiseks rahuldamata. Nimetatud Olenemata asjaolust, et määrus jõustus 24.01.2019. menetlusaluse isiku majanduslik olukord võimaldab tema riigi õigusabi taotlust rahuldada ja anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, leidis kohus, et K.M on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus võttis arvesse, et K.M
on käesolevas asjas juba iseseisvalt esitanud väga põhjaliku kaebuse kohtuvälise
menetleja otsusele ning esitatud kaebust ka täiendanud ning tema kaebusest on arusaadav
kaebuse sisu ja põhjendus ning taotletav eesmärk, s.o väärteootsuse tühistamine. Kohtu hinnangul on K.M käesolevas asjas võimeline ise oma õigusi kaitsma.
13.01.2019 esitas menetlusalune isik K.M kohtule digitaalselt allkirjastatud nõusoleku väärteoasja nr 4 4723 lahendamiseks kirjalikus menetluses. Selles märgitakse, -18-
et 14.09.2018 esitatud kaebuse punkti 3.5. kohaselt soovis menetlusalune isik kaebuse
lahendamist kohtuistungil poolte osavõtul. 05.12.2018 määratud kohtuistungist ei saanud
3
menetlusalune isik osa võtta. Menetlusalune isik kinnitab, et ka seni ei ole tal võimalust
Eestisse tagasi tulla ega võtta osa väärteoasja lahendamisest avalikul kohtuistungil.
Perekondlikel põhjustel on menetlusalune isik sunnitud viibima välismaal. Sisuliselt on menetlusalune isik väljendanud oma seisukohta väärteoprotokolli ja -otsuse kohta kaebuses ja kaebuse täiendustes ega saa midagi juurde lisada. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohus
andis talle piisavalt võimalusi enda õiguste kaitseks, taotluste ja vajadusel uute tõendite esitamiseks. Menetlusalune isik esitas nii kaebuse kui ka täiendused kaebusele. Seega ei loo
avaliku kohtuistungi pidamine vaidlusaluses küsimuses menetlusalusele isikule täiendavaid
võimalusi enda õiguste kaitseks ja täiendavate argumentide või tõendite ja taotluste esitamiseks. Teiseks ei soovi menetlusalune isik venitada väärteoasja lahendamist sellega, et
füüsiliselt ei saa asuda Eestis ja võtta osa avalikust kohtuistungist. VTMS § 19 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. VTMS § 120
lg 1 näeb ette korra, kuidas menetlusalune isik sellest õigusest loobuda saab. Nii võib
maakohus lahendada menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja väljendas
nõusolekut lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses vastuses menetlusaluse isiku kaebusele. Arvestades ülaltoodut ning tuginedes VTMS § 120 lg VTMS § 19 -le 1 koostoimes lg 1 p-ga 3 võttis menetlusalune isik 14.09.2018 kaebuse punktis 3.5. toodud taotluse avaliku kohtuistungi korraldamiseks tagasi ning teatab, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ta on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
VTMS § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui
kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema
seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul taotles menetlusalune isik K.M oma kaebuses asja lahendamist kohtuistungil, samuti leidis kohus iseseisvalt,
tulenevalt K.M kaebusest, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, mistõttu Viru
Maakohtu määrusega nr 4 4723 30.10.2018 määrati -18- K.M kaebus Politsei- ja
Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse
menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140 läbi
vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 05.12.2018 kell 14.00. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K.M, kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue, tunnistaja T K Olenemata asjaolust, et t g-le 1 koostoimes ja tõlk. uginedes VTMS § 120 l
VTMS § 19 lg 1 p ga 3 võttis - 13.01.2019 menetlusalune isik K.M 14.09.2018 kaebuse punktis 3.5. toodud taotluse avaliku kohtuistungi korraldamiseks tagasi ning teatab,
et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ta on nõus väärteoasja
lahendamisega kirjalikus menetluses, on kohus jätkuvalt oma esialgsel seisukohal, et
menetlusaluse isiku K.M kaebus tuleb lahendada kohtuistungil. Viru Maakohtu
määrusega nr 4 4723 28.01.2019 jäeti K.M taotlus väärt -18-
eoasja lahendamiseks
kirjalikus menetluses rahuldamata. K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A
28.08.2018 otsuse peale vää määrati läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 27.02.2019 kell 11.00.
Kohtuistungile kutsuti - ja menetlusalune isik K.M , kohtuväline menetleja Politsei Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue, tunnistaja T K ja tõlk. Viru Maakohtu määruse nr 4
-18-4723 28.01.2019 sai menetlusalune isik K.M
4
kätte AET is kättetoimetatuna - 05.02.2019 kell 18.00. Samuti sai K.M kohtukutse kohtuistungiks 27.02.2019 kell 11.00 kätte AET is kättetoimetatuna 05.02.2019 kell 18.02. -
25.02.2019 esitas menetlusalune isik K.M kohtule digitaalselt allkirjastatud teate ja taotlused väärteoasjas nr 4 4723. Selles märgitakse, et avalik kohtuistung väärteoasjas nr -18- 4-18-4723 on määratud 27. veebruarile 2019. a algusega kell 11.00. Menetlusalune isik teatab, et siiani viibib välismaal ega saa võtta kohtuistungist osa. 28. jaanuaril 2019. a jättis kohus
menetlusaluse isiku taotluse lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses rahuldamata.
Varasema kohtumäärusega jäeti menetlusaluse isiku taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebus on põhjalik, väärteoasi ei ole niivõrd raske, et selleks tuleks kaasata professionaalset õigusabi ning seega võib menetlusalune isik kaitsta end ise. Lähtuvalt
kohtukutses väärteoasjas nr 4 4723 sätestatust on menetlusaluse isiku ilmumine -18-
kohtuistungile kohustuslik. VTMS § 126 lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele. Menetlusalune isik teatab, et tema seisukohad on ammendavalt toodud seni kohtule esitatud
menetlusaluse isiku menetlusdokumentides. Seoses ülaltooduga ning arvestades seda, et menetlusalune isik viibib välismaal, palub menetlusalune isik: - a arutamisel poleks korrigeerida kohtukutse nii, et menetlusaluse isiku osalemine väärteoasj kohustuslik.
- alternatiivselt lükata kohtuistungi aeg edasi määramata ajaks, kuni menetlusalune isik naaseb Eesti Vabariiki. Seejuures kohustub menetlusalune isik teatama tema naasmisest Eesti Vabariiki.
- alternatiivselt korraldada menetlusaluse isiku audiovisuaalset ülekuulamist ehk
kaugülekuulamist VTMS § 2 ja KrMS § 468 lg 1 alusel. Menetlusalune isik on
kaugülekuulamisega nõus. Menetlusalune isik viibib Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Vajaduse korral on menetlusalune isik valmis esitama täiendava teabe kaugülekuulamise korraldamiseks. - alternatiivselt määrata menetlusalusele isikule kaitsja riigi õigusabi korras. Isiku majanduslik seisund ei ole eelmise riigi õigusabi taotluse esitamisest muutunud.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil 27.02.2019 kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et K.M hoidub
teadlikult ja tahtlikult kõrvale asja kohtulikust arutamisest. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles
jätta K.M kaebus läbi vaatamata.
Kohus leiab, et menetlusaluse isiku K.M 25.02.2019 kohtule esitatud taotlustest
ükski põhjendatud ei ole ega kuulu rahuldamisele. K.M kaebuse arutamist kohus teistkordselt
edasi ei lükka, kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
Asjas ei ole vaidlust selles, et kohus määras kaebuse arutamiseks teise kohtuistungi
27.02.2019 kell 11.00 ning kohustas menetlusalust isikut istungil osalema. K.M
kinnitas kohtukutse kättesaamist AET-is 05.02.2019 kell 18.02. Seega on kohtukutse isikul käes piisava ajavaruga.
VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi
talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja
kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125, jätab kohus -le määrusega kaebuse läbi vaatamata.
5
VTMS § 125 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku § 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks -st
kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. VTMS § 42 lg 2 sätestab ilmumata
jäämise mõjuvad põhjused, milleks on 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada
väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine; 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks.
Kohus märgib, et K.M kaebuse arutamine 05.12.2018 kell 14.00 toimuma pidanud kohtuistungil lükkus edasi põhjusel, et ta esitas kohtule vahetult enne kohtuistungit mitmeid taotlusi, mis tuli lahendada enne asja sisulist arutamist. Kohus on kõigi seni esitatud taotluste osas oma seisukoha võtnud ega pea põhjendatuks asuda neid korrigeerima tulenevalt K.M kohtule 25.02.2019 esitatud uutest taotlustest. Puutuvalt alternatiivsetesse taotlustesse märgib kohus, et kohtuistungit ei saa lükata edasi määramata ajaks, kuni menetlusalune isik
naaseb Eesti Vabariiki, seda enam, et ühel korral on seda juba tehtud. Väärteomenetluse
seadustik ei näe ette võimalust korraldada menetlusaluse isiku osavõttu asja sisulisest
arutamisest KrMS § 69 sätestatud tehnilise lahenduse abil. ei saanud jääda K.M lootma sellele, et kohus ei tee talle koh leidnud, et ustuseks kohtuistungist osa võtta. Kohus on kaebust ei saa lahendada kirjalikus menetluses, vaid see tuleb lahendada kohtuistungil. K.M on kohtuistungil
võimeline ise oma õigusi kaitsma.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heli Väinaste
Kohtunik