4-18-2992/60 · 4-18-2992/60 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

eurot, sh tasu 1222,50 eurot, sõidukulud 300,60 eurot ja käibemaks 244,50 + 60,12 eurot. jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg

Legislator headnote

AI generated

4-18-2992/60 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg

Keywords

AI generated

failure to prove solvency credible explanation satisfaction of claim changed financial circumstances initial statement settlement of dispute

AI generated

4-20-4688/8

detsembril 2020, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4688 (650020000178) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi Juri Kovaljovi kaebus Viru Vangla teabeja uurimisosakonna spetsialist G.

1-11-12063/6

K E , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, algharidusega, eluk.

1-10-14623/4

05.novembril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja adv. Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav J.P , IK 38305125210, elukoht: XXXX XX-X, kriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras varem karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole kuna kannab karistust,

1-18-4852/13

augustil 2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosse Katreen Siirma juuresolekul, isus kohtunik Karin Olentšenko ja sekretär ringkonna i Triinu Olev ja kaitsja adv.Leelo Viil prokurör osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja U.H , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti Vabariigi kodakondsusega, põhiharidusega, tööta viibib Tallinna Vanglas, elukoht: xxx, s xxx varem kriminaalkorras korduvalt ; karistatud (kolm kehtivat karistust), viimati - Harju Maakohtu 04.05.2016

1-07-502/5

Kriminaalasi K.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg.

Full text

4-18-2992

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2019 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-2992

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Väärteoasi

A A kaebus Viru Vangla 18.05.2018 otsusele väärteoasjas nr

650017000313

Menetlusalune isik

A A, isikukood xxx,

asukoht: xxx

Määratud kaitsja

Ahto Sirendi

Kohtuväline menetleja

Viru Vangla esindaja M L

Istungi toimumise aeg

4.01.2019, 4., 6., 7.02.2019, 27.02.2019

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135 alusel kohus

OTSUSTAS:

Jätta A A kaebus rahuldamata ning Viru Vangla 18.05.2018 otsus väärteoasjas nr

650017000313, millega A A’le määrati karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi rahatrahv 150

trahviühikut, s.o 600 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi kontole

nr EE891010220034796011 (SEB Pank),

nr EE932200221023778606 (Swedbank) või

nr EE701700017001577198 (Luminor),

märkides ära viitenumber 4100081857 ja selgitus „A A 4-18-2992 rahatrahv“.

Rahuldada kaitsja Ahto Sirendi tasutaotlus A Ale osutatud õigusabi eest summas 1827,72

eurot, sh tasu 1222,50 eurot, sõidukulud 300,60 eurot ja käibemaks 244,50 + 60,12 eurot.

Välja mõista A Alt riigituludesse menetluskulud:

1827,72 eurot kaitsjatasu,

14,40+14,40 eurot tunnistaja sõidukulud.

Kokku 1856,52 eurot.

Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004;

SWEDBANK EE502200221014193355

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300;

Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886,

ning selgitus „A A 4-18-2992 menetluskulud“.

1(22)

4-18-2992

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

Videosalvestised CD-plaadil 2 tk jätta toimiku juurde.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada A A’le, tema kaitsjale ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg

2). Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole

kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaevatav otsus

1. Viru Vangla 18.05.2018 otsusega määrati A.Ale karistuseks KarS § 275 lg 1 järgi

rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, selle eest, et 15.09.2017 A.A läbi kolmanda isiku

solvas inspektor-kontaktisikut, nimetades teda „lehmaks“. Samuti 10.01.2018 ja 11.01.2018

solvas A.A valvur M M’it ja O O’u sellega, et pritsis ametnike pudelist nende pihta tundmatu

vedelikku, mis lehkas fekaalide järgi, tabades sellega M’it kaela ja rinna piirkonda ning O’u

vastu vasakut kätt ja rinnapiirkonnas olevat lipsu (kohtuvälise menetleja toimiku lk 70-73).

Kaebus

2. A.A esitas 31.05.2018 kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, mis laekus Viru

Maakohtule 5.06.2018 (KoTo lk 2).

3. Kaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest

ühelgi juhul ei olnud täidetud väärteokoosseis. Menetlus ei olnud läbi viidud objektiivselt ega

erapooletult, sest kuulati üle vaid tunnistajad nö kannatanute poolt, A.A poolt ei küsitletud

ühtegi tunnistajat. Välja selgitamata jäi, mis vedelikuga tegemist oli. Väide fekaali järgi

lehkava lõhna/vedeliku kohta on oletuslik. A.A’le ei tutvustatud ühtegi kannatanu/tunnistaja

ütlust ega videosalvestit ning tal puudus võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid/ütlusi

enda kaitseks. A.A palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus.

Eelmenetlus

4. Kohtu 11.06.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, andes A.A’le võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks ja teatamaks, kas ta soovib kaitsja osavõtu istungist või riigi õigusabi korras

kaitsja määramist (KoTo lk 7).

5.

20.06.2018 kirjas, mis laekus kohtule 26.06.2018, teatas A.A, et ei soovi kaitsja

määramist ja kaitseb end ise (KoTo lk 10). Ühtlasi palus A.A kutsuda kohtuistungile

tunnistajatena ülekuulamiseks Viru Vangla sisekontrolliosakonna ametnik R R,

Justiitsministeeriumi sisekontrolliosakonna ametnik Ü Ü, Viru Vangla direktor A A,

kinnipeetavad A A, I I, viidates, et nende ülekuulamine on vajalik asja õiglaseks

lahendamiseks ja kaebuse esitaja süütuse tõendamiseks.

2(22)

4-18-2992

6. Kohtu kirjale 28.06.2018-st (KoTo lk 12), milles kohus palus põhjendada seni

tunnistajatena ülekuulamata isikute ülekuulamise vajadust, mille A.A sai kätte 29.06.2018

(KoTo lk 16), pole A.A midagi vastanud. Põhjendused täiendavate isikute tunnistajatena

ülekuulamiseks jäid esitamata.

7. Kohtu 19.07.2018 määrusega võeti A.A kaebuse menetlusse (KoTo lk 17). Sama

kohtumäärusega jäeti A.A taotlus V V, Ü Ü, A A, S S, I I ülekuulamiseks rahuldamata kui

põhjendamata. Asja määrati istungile arutamiseks kolmeks istungipäevaks, s.o 4., 10. ja

11.01.2019, millest esimeseks päevaks oli planeeritud istungi rakendamine, A.A ja kahe

tunnistaja ülekuulamine, teiseks päevaks veel nelja tunnistaja ülekuulamine ning kolmandaks

päevaks veel kahe tunnistaja ülekuulamine, asitõendite, dokumentaalsete tõendite uurimine,

kohtuvaidlused ja viimane sõna. Varasemaks ajaks asja arutamisele määramine ei olnud

võimalik, sest kohtunikul olid juba määratud teised kohtuasjad, sh mitu üldmenetluse

kriminaalasja, mitu nädalat oli kohtunik valvekohtuniku ülesannetes, samuti pidi arvestama

ajaga, mis kuulub kohtuotsuse täisteksti kirjutamiseks. Esimene selline võimalus oligi

kohtunikul alates 4.01.2019.

8.

4.01.2019 aga ei saanud kohus asja arutamist alustada, sest A.A, kes kannab karistust

Viru Vanglas, keeldus kambrist väljumast ja kohtuistungile minemast (KoTo lk 25, 26), ütles,

et on haige ja lisaks soovis A.A saada kaitsja abi (KoTo lk 28). Vangla arsti arvamusel sai

A.A istungil osaleda, kuid A.A hakkas agressiivselt karjuma arsti peale ja arst lõpetas

vastuvõtu (KoTo lk 29).

9.

4.01.2019 istungil (KoTo lk 31) määras kohus lükata asja arutamine edasi kuni A.A’lt

laekub kirjalik taotlus riigi õigusabi andmiseks (KoTo lk 31). Taotlus riigi õigusabi saamiseks

laekuski kohtule 4.01.2019 (KoTo lk 33). Kohtu 7.01.2019 määrusega taotlus rahuldati,

tellimus kaitsja määramiseks saadeti advokatuurile ning asja arutamiseks määrati uued

kuupäevad, s.o 4., 6. ja 7.02.2019 (KoTo lk 36). 7.01.2019 kohtumääruse sai A.A kätte

9.01.2019 ehk oli istungite toimumise ajast teadlik (KoTo lk 40). Riigi õigusabi andmise

tellimuse võttis 1.02.2019 (ehk viimasel tööpäeval enne planeeritud asja arutamise algust)

vastu advokaat Ahto Sirendi (KoTo lk 41).

10. Aga ka 4.02.2019 ei saanud kohus asja arutamist alustada, sest ka siis keeldus A.A

istungile minemast. Vanglaametnike ettekannetest ja A.A taotlusest nähtuvalt keeldus ta

istungile minemast, sest ei saa istungil osaleda, kohtuistungist teavitati teda liiga hilja,

advokaat ei ole tema juures vestlemas käinud (KoTo tl 59), tal on vaja oma tööasju ajada ja

naisele helistada (KoTo tl 61). Kohus lükkas istungi edasi samaks päevaks aga hilisemaks

ajaks. Kaitsja suundus vanglasse kaitsealusega kokku saamiseks. Peale vestlust advokaadiga

teatas A.A, et uued tõendid tulid ilmsiks ja ikka ei saa kohtusse minna (KoTo tl 56). Kohus

määras kohaldada A.A suhtes sundtoomist (KoTo lk 45), põhjendusel, et menetlusalune isik

keeldub kohtu korralduse täitmast ja kohtuistungile vabatahtlikult ilmumast.

11. Sundtoomise määruse alusel toodi A.A kohtuistungile, kuid istungi alguses avaldas A.A,

et on tugeva stressi seisundis ning ei saa istungil osaleda, soovis esitada kohtule kuriteoteate

endise abikaasa suhtes ning taotles lükata istungid edasi kuni kriminaalmenetluse

algatamiseni ja selle käigus kõikide asjaolude väljaselgitamiseni. Enne seda tunneb ennast

endise abikaasa poolt ohustatuna, sh kohtusaalis ning ei saa istungil stressiseisundi tõttu

osaleda. Kohus määras tagastada kuriteoteate A.A’le (selgitades, et KrMS § 195 lg 1 järgi

esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuuri, mitte kohtule) ning jätta istungid

3(22)

4-18-2992

edasi lükkamata. Selle peale esitas A.A taandamistaotluse kohtuniku suhtes, mille kohus jättis

rahuldamata (KoTo lk 48).

Kohtuistungil

12. Menetlusalune isik A.A jäi esitatud kaebuse juurde. Seletas, et ei ürita pääseda

karistusest – nagunii kannab vangistust. Tema jaoks oluline on jõuda selguseni ja õiglase

lahendini. Tema arvates aga jättis vangla oma töö tegemata.

Esimeses episoodis (H.H solvamine) – toimikus pidi olema kõne salvestis. Kontaktisikud

jagasid kinnipeetavatele infolehed, et kõned läbi kõneterminali salvestatakse. Kuna salvestus

puudub, ja vangla ei oodanud, et ta kaebab otsuse edasi, siis praegu otsitakse tõendeid.

Solvamine pidi käima otse näkku. Siin ütles aga teisele valvurile. Ei oodanud, et täiskasvanu

inimene läheb ja ütleb tema sõnad teisele ametnikule edasi. Süüteokoosseis puudub, tõendid

puuduvad, menetlus tuleb lõpetada.

Teises episoodis (Mi suhtes) - K väidab, et nägi kuidas tegi korgi lahti. Videost on näha, et

kork läks ise lahti ja see oli ka tema (A) enda jaoks ootamatu. Ka siin süüteokoosseis puudub

ja tuleb asi lõpetada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Väidetakse fekaalilõhnalisest vedelikust, nüüd üks tunnistaja räägib, et oli lihtsalt

ebameeldiva lõhnaga vedelik. Videost ei ole näha, et vedeliku oleks kuskil maas. Tuvastamata

jäi, mis vedelikuga tegemist on, seda pidi tuvastama. Mi suhtes ei olnud tahtlust teda solvata.

Kui keegi ei tea, mis vedelikuga oli, võis olla tegemist ohtliku ainega ja siis oleks tegemist

kuriteoga, aga vedelik jäi välja selgitamata. Ametnike ütlused on vastuolulised, nende mälu

lünklik, tunnistaja M pidi minema sündmuskohale, seda fikseerima.

Nendes episoodides süüd ei tunnista.

Kolmandas episoodis (L.O suhtes) tunnistab oma süüd, vabandas tema ees.

Viru vanglas on paljud ametnikud omavahel suguluslike sidemete kaudu seotud, sellised

seosed vaikitakse maha. Ka antud juhul ametnikud on omavahel sõbrad.

Ei ole nõus karistusega. Teistes juhtumites, kus ametnike visati, määriti uriiniga, fekaalidega

karistati tunduvalt leebemalt, mõnekümneeurose trahviga.

M’i episoodis forsseeriti asjad üle. Peale menetluse algatamist sai aru, et niimoodi ametnikega

suhelda ei tohi, käitumine on muutunud ettevaatlikumaks, aasta peale seda ühtegi

distsiplinaarkaristust ei ole, midagi taolist enam ei ole juhtunud. Viimases episoodis on süüd

tunnistanud ja vigadest õppinud, aru saanud, ei käitu enam nii. Võib määrata karistuseks

tunduvalt leebem trahv.

13. Kaitsja A.Sirendi toetas oma kaitsealuse kaebuse. Ei nõustu kohtuvälise menetleja

hinnanguga toimunule.

Esimeses episoodis – ei ole seda öelnud. Kui vanglas on kõnede salvestus korraldatud, siis

vanglal on kohustus see tõend esitada, mitte seda vältida. A on nõudlik isik, aga ta ei nõua

midagi ebamõistlikku, nõuab ametnikkelt vaid seaduse täitmist. Kui sõnadega „ärgu see

lehm…“ kõnesalvestis oleks olemas, siis oleks see ka esitatud. Praegu on need väited

paljasõnalised. Aga isegi kui möönda, et need sõnad olid öeldud, H.H sai teada S.V suust.

A.A ei võinud eeldada, et S.V meesterahvana sellised sõnad naisterahvale – H.H edasi ütleb.

A ei saanud arvestada, et ärrituse mõjul naisterahva kohta öeldud sõnad annab S.V H.H edasi,

kui möönda, et need sõnad olid A poolt öeldud. Aga lõppkokkuvõttes tõendeid nende sõnade

kohta ei ole. Tahtlust tuvastatud ei ole. Selles episoodis menetlus tuleb lõpetada

süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Teises episoodis – Mi pritsimine. Videost on näha, et A.A ütlused peavad paika osas, et see

episood oli ühekordne ja hetkeline, tõesti äkiline. A ehmatus sellest ka ise ära. Ei ole põhjust

4(22)

4-18-2992

arvata, et ta oleks tahtnud teha seda meelega. Teised isikud, kes räägivad fekaalilõhnast –

kindlasti olid seal ebameeldivad lõhnad, aga ei saa olla kindel, kas tegemist oli just

fekaalilõhnaga. M ütles, et pritsis mitu korda. Videost on aga näha, et oli ühekordne episood.

Ka A.A ütles, et vaid korra ja kogemata. Edasine oli äkktegevus, M ründas A’t. K nägi

konkreetselt, millise käega A prügi viskas jne, väga täpselt, nagu oleks filmist näha, aga

reaalselt ei saanud seda nii täpselt näha, video seda kinnitab. A oli tema suhtes küljega, nende

vahel oli valvur M, läbi tema ei olnud võimalik näha, mida A teeb. K ütlused ei ole

usaldusväärsed. Olenemata, mis lõhnaga vedelik oli, meelega A seda ei teinud. A tegevuses

puudus süüteokoosseis. M võis ennast solvatuna tunda, aga A seda – M’i solvamist ei tahtnud,

see tuli asjaolude kokkusattumisest. Ka selles episoodis tuleb menetlus lõpetada koosseisu

puudumise tõttu.

Kolmanda episoodi osas vaidlust ei ole. O ütles, et oli ebameeldiv lõhn, aga kohtuväline

menetleja käsitles kõike vedelikke fekaalilõhnaliste vedelikena. A ütles kohe, et oli nii, oli

ärritunud ja juhtus nii. A vabandas L.O ees ja seda tuleb arvestada karistust kergendava

asjaoluna.

Karistus 600 eurot on ebamõistlikult suur ja seda just kinnipeetava puhul. A istub vanglas

aastaid, sissetulekut tal ei ole. Karistuse suurus ei ole see, mis inimese käitumist tingimata

mõjutab. Kindlasti mõjutab teda see, et ta saab karistada kasvõi mõne episoodi eest.

Esimeses ja teises episoodis tuleb menetlus lõpetada, kolmandas mõista karistus, mis oleks

oluliselt leebem.

Menetluskulud – võimaldada kulude tasumine 1 aasta jooksul. A ei ole süüdi selles, et kaitsjat

ei suudetud leida, et kasutati kõrgendatud koefitsienti.

14. Kohtuvälise menetleja esindaja M.L palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Väärtegude toimepanemine on tõendatud.

Esimeses episoodis solvamine oli teadlik tegevus, A läks endast välja. Solvamine kolmanda

isiku kaudu on ka võimalik. S. S ei saanudki teistmoodi aru saada, et see väljend käis

kontaktisiku H.H kohta. Et telefonikõnes ei kasutatud konkreetse isiku nime ei välista

vastutust. A kohtus antud ütlused on vastuolulised.

Teises episoodis vaidlust ei ole sündmuse toimumise üle, küsimus on subjektiivses küljes.

Tegemist oli sihipärase tegevusega. A ütlused ei ole usaldusväärsed. Sellist pritsimist ei saa

pidada nalja tegemiseks, seda ka väljaspool vangla tingimusi. Videost on näha, et oli lausa

valamine, ei olnud juhuslik, viimane ei ole eluliselt usutav. Ebausaldusväärsed on A ütlused

kraanikaussi vee „Fairy“ pudelisse sattumisest. Oli läbimõeldud tegevus – võttis kaasa ja

pritsis ametniku suunas. Vedelikust proovide võtmine ei ole nõutav, see ei ole oluline,

tuvastatud on et tegemist oli ebameeldiva lõhnaga, kas oli tegemist fekaalidega või mitte ei

ole oluline. Sellise ebameeldivalt lõhnava vedelikuga pritsimine ei ole mingil juhul lubatav.

Kolmandas episoodis oli sihilik tegevus ametniku suunas. Oli selline käitumine kaks päeva

järjest, juhuslikult ei saanud see juhtuda. Tegemist ei ole normaalse ega talutava käitumisega.

Käitumise põhjuste väljaselgitamata jätmine – motiivi puudumine ei välista vastutust.

Ei ole vajalik tuvastada vigastuste tekitamine või selline soov, vastupidi tulnuks alustada

kriminaalmenetlus.

Sündmuskoha fikseerimata jätmine ei välista vastutust. Riigikohus leidis, et

väärteomenetluses piisab ka ühest tõendist.

5(22)

4-18-2992

Karistuse määr on põhjendatud. 150 päevamäär on keskmine ühe episoodi puhul, siis kolme

episoodi puhul on see võib olla isegi leebe, kindlasti ei ole tegemist ebamõistlikult suure

rahatrahviga.

Kõnesalvestustest – kindlalt väita, et kõnesalvestised on olemas ei saa. Kohtuväline menetleja

kogub kõik võimalikud tõendid. Fekaalilõhna inimesed üldiselt tunnevad, siin ei ole

vastuolusid. Menetluskulud – A on ettevõte juhatuse liige, see et A kannab vangistust ei

vabasta teda automaatselt kulude kandmisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud

ära poolte seisukohad leiab, kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

16. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel

arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus

lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui

see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

17. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse järgi pani A.A toime kolm KarS § 275

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine).

Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas nende toimepanemine leidis tõendamist kohtuliku

uurimise käigus.

I. (15.09.2017 H.H solvamine)

18. Väärteo lühikirjeldus:

15.09.2017 kella 9.00 paiku Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla

V hoone V7 eluosakonna kambris nr XX solvas kinnipeetav A A tahtlikult läbi kõneterminali

valveruumi helistades ametikohustusi täitnud teise üksuse inspektor-kontaktisik H H, kui ütles

tema aadressil, et „ärgu see lehm enam tema juurde nägu näidaku“. H H tundis ennast A.A

poolt öeldust solvatuna. Selle tegevusega pani A.A toime KarS § 275 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, s.o avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamise.

Uuritud tõendid:

19. Antud väärteoepisoodis ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas viibis menetlusalune isik A.A Viru Vanglas

kinnipeetavana V7 osakonnas kambris nr V723 ning helistas läbi kõneterminali tunnistajale V

V. Pooled vaidlesid selle üle, kas selle vestluse käigus on A.A kutsunud inspektor-

kontaktisikut H HH „lehmaks“. Vaidlust ei olnud ka sellele üle, et tol ajal, s.t 15.09.2017

töötas H.H Viru Vanglas inspektor-kontaktisikuna ja nimelt oli A.A inspektor-kontaktisik.

20. Menetlusalune isik A.A H.H solvamist otseselt ei tunnistanud. Tema ütluste järgi

15.09.2017 ei olnud temal konflikte H.H. Ei ole kontaktisikut solvanud. Eelnevates asjades oli

konflikt kontaktisikuga. Ütles kohtuvälisele menetlejale, et kui on liiga teinud, siis vabandab,

aga lehmaks ei ole (H.H) kutsunud. Samal päeval pole temaga (H.H) kohtunud. Vestlus S.S

6(22)

4-18-2992

oli, helistas temale, riidles temaga teisel teemal, aga fraasi „ärgu see lehm enam nägu

näidaku“ ei öelnud. Teised sõnad võisid läbi käia. Solvavaid väljendeid ei kasutanud mitte

kellegi suhtes. H.H oli varem vaidlusi telefoni kasutamise teemal, aga ei solvanud teda. S.S

võis midagi öelda, aga sõna „lehm“ ei kasutanud. H.Hga on varasemate aastate jooksul küll

riidu läinud, aga solvanud teda ei ole. Temaga oli vaidlus seoses telefoni kasutamisega ja

helistamise võimalusega. Taotles kohtuväliselt menetlejalt, et võtaks kõnesalvestise välja.

Kirjalikult ei ole sellist taotlust esitanud. Ülekuulamisel taotles seda. H.H töö suhtes ei olnud

pretensioone. Ülekuulamisel ei ole sellest rääkinud. Protokolli ei lugenud. Ülekuulamisel

kohtuvälise menetleja juures ei tunnistanud H.H solvamist. Protokollis olev fraas „ärgu see

lehm siia oma nägu näidaku“ – see lause ei olnud öeldud H.H suunas, tema mäletamist mööda

ei ole sellist lauset ülekuulamisel öelnud. Selliseid sõnu ei kasutagi, kasutab jõhkramaid sõnu.

Pani enda ülekuulamise protokollile allkirja seda lugemata.

21. Kohtu arvates menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised ja ebajärjepidevad osas, kas

vestluses S.Sga on ta solvanud inspektor-kontaktisikut H.H või mitte. Ühes kohas väidab A.A,

et selle vestluse käigus ei ole üldse kedagi solvanud. Siis möönab, et S.Sle võis midagi öelda,

et sõna „lehm“ ei kasutanud, sest kasutab jõhkramaid sõnu. Kohtuvälise menetleja koostatud

ülekuulamisprotokolli kohta ütles aga, et lause „ärgu see lehm siia oma nägu näidaku“ ei

olnud öeldud H.H suunas (järelikult oli siiski öeldud).

Alguses ütles, et H.H töö suhtes ei olnud pretensioone. Teises kohas aga, et eelnevates asjades

ja seoses telefoni kasutamisega oli tal konflikt kontaktisikuga. Ülalmainitud vastuolude tõttu

loeb kohus selles osas A.A ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja.

22. Tunnistaja S S ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina. Oli üks juhtum, kui

kinnipeetav A A helistas valveruumi läbi kambri kõneterminali ja ütles kontaktisiku kohta, et

„ärgu see lehm siia enam tulgu“. Enne seda nägi videokaamerast, et kontaktisik käis tema

toiduluugi juures, neil oli mingi vestlus ja siis vahetult peale seda kinnipeetav helistas

valveruumi, et ta ei soovi seda kontaktisikut (H H) enam näha. Solvang käis otseselt tema

pihta. Ütles, et soovib kontaktisikut vahetada. A.A hääle toon oli kõrgendatud. Peale seda

teavitas tunnistaja juhtunust H.H ja koostas ettekande. H.H oli A.A kontaktisikuks mitu aastat,

vähemalt kaks aastat. Nende suhted olid sellised, et vahel rääkis, et H.H on üks parimaid

kontaktisikuid, samas oli perioode, kus ei olnud rahul tema tööga ega vangla tööga.

23. Tunnistaja H H ütluste järgi praegu ta enam Viru Vanglas ei tööta, aga siis (15.09.2017)

töötas inspektor-kontaktisikuna ja oli juhtum, kus ta ei võimaldanud A.A’l helistada ning A.A

helistas valveruumi ja ütles S Sle, et „ei taha, et see lehm oleks tema kontaktisik“. Sai sellest

teada nii, et S S tuli pärast seda tema kabinetti ja ütles, et A.A ütles niimoodi. Tema (H.H)

reaktsioon oli selline, et oli nördinud ja solvunud. Arvab, et selline solvamine võis

kinnipeetava poolt tulla seetõttu, et tema lahtioleku aeg sai täis ja ei saanud rohkem helistada,

aga tahtis helistada ja kui selle peale öeldi, et ei saa helistada, siis karjus valimatute sõnadega,

et tema õigusi rikutakse. Teda ärritas, et keeldusid mittelahtioleku ajal telefonikõne

võimaldamast. Oli A.A kontaktisikuks viis aastat, seda teadsid ka teised üksuse ametnikud (et

just tema on A.A kontaktisik). Otse näkku ei ole A.A teda lehmaks sõimanud. Ei kahtle S.S

sõnades. Suhted S.S’ga olid tööalased.

24. H.H ja S.S kinnitavad oma ütlustes üheselt, et enne S.Sle läbi kõneterminali kõne

tegemist käis H.H A.A juures ja ei võimaldanud tal telefonikõne tegemist, millega A.A ei

olnud kategooriliselt nõus ja mis teda ärritas, sest ta leidis, et tema õigusi rikutakse. Sellega

riimuvad ka H.H ja S.S edasised ütlused, et peale telefonikõne tegemise võimaldamisest

keeldumist helistas A.A S.Sle ning selle kõne käigus kutsus H.H „lehmaks“.

7(22)

4-18-2992

25. Kuigi A.A viitas oma lõpukõnes üldsõnaliselt sellele, et Viru Vanglas on levinud

praktika, et erinevatel ametikohtadel töötavad sugulased ning ametnike vahel on ka

sõprussuhteid, konkreetselt tunnistajate S või H suhtes ei A.A ega keegi pooltest ei toonud

välja asjaolusid ega tuginenud sellele, et neil oleks põhjust A.A kahjuks valeütluste andmiseks

või A.A laimamiseks. Seetõttu leiab kohus, et kõik tõendid antud väärteoepisoodis on

usaldusväärsed ja lubatavad, välja arvatud A.A ütlused, mida kohus on eelnevalt tunnistanud

ebausaldusväärseteks ja mis on ümber lükatud ka tunnistajate S ja H ütlustega. Sellise kõne

tegemist läbi kõneterminali tunnistab ka A.A ise. Tunnistaja S aga räägib konkreetselt, et A.A

kutsus H.H „lehmaks“. H.H kinnitas, et S.S ütles temale edasi A.Aga toimunud kõne sisu, sh

et A.A kutsus teda „lehmaks“.

26. Dokumentaalne tõend – inspektor-kontaktisiku ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla

direktori 27.06.2013 käskkirjaga nr 1-1/115, millest nähtub muuhulgas, et inspektor-

kontaktisik lahendab kinnipeetava avaldusi ja taotlusi oma pädevuse piires ning täidab vahetu

juhi või vangla juhtkonna poolt antud ühekordseid ülesandeid (p 7 ja 22) (kohtuvälise

menetleja toimiku tl 36). Puudub vaidlus selle üle, et telefonikõnede tegemise võimaldamise

üle otsustamisel tegutses H.H ametiisikuna, täites sellega oma ametiülesanded.

27. 16.11.2017 õiendist nähtuvalt peale A.A menetlusaluse isikuna ülekuulamist õiendi

koostaja on vestelnud H.Hga ning edastatud A.A soov vabandada 15.09.2017 toimunud

juhtumi pärast, kus isik helistas läbi kambri nr V723 paikneva kõneterminali V hoone

neljanda korruse valveruumi ja ütles inspektor-kontaktisiku H H aadressil solvava lause

„ärgu see lehm enam minu juurde oma nägu näidaku“. H.H sõnul ei pea ta A.A poolset soovi

tema ees vabandada siiraks, kuna ka varasemalt on taolisi solvanguid ette tulnud ning

kinnipeetava soov vabandada tulenevat pigem sellest, et vastutusest kõrvale hoiduda

(kohtuvälise menetleja toimiku tl 40).

Kuna nimetatud dokumendi sisuks on sisuliselt H.H ja A.A ütlused, H.H ja A.A aga olid

kohtus vahetult üle kuulatud, siis ei pea kohus võimalikuks sellele dokumendile tugineda ning

jätab selle tõendikogumist välja ega arvestada antud kohtuotsuse tegemisel. Kohus tugineb

tunnistajate kohtus antud ütlustele.

Kokkuvõte

28. Eeltoodu alusel tuvastab kohus ja loeb tunnistajate S.S ja H.H ütluste alusel tõendatuks,

et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 15.09.2017

kella 9.00 paiku Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V7 eluosakonna kambris nr

V723 solvas kinnipeetav A A läbi kõneterminali valveruumi tunnistajale S.Sle helistades oma

ametikohustusi täitnud teise üksuse inspektor-kontaktisik H H’t, kui ütles tema aadressil, et

„ärgu see lehm enam tema juurde nägu näidaku“. H H ütlused kinnitavad, et ta tundis ennast

A.A poolt öeldust solvatuna.

Süüteokoosseis:

29. KarS § 275 lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu

moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete

täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6

lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma

volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö

sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega.

8(22)

4-18-2992

Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või

isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid

valimatus kritiseerimises tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma

seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid

piltlikke väljendeid (RKKKo nr 3-1-1-80-97). Solvavad väljendid võivad käia nii

võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. (KarS-i 4. kommenteeritud

väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4).

30. Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis,

et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele

kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks

korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS §

6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes

lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku

korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1

objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas

ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema

ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 3-1-1-31-16, p 10).

Järeldus:

31. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et H.H täitis antud juhul oma ametiülesanded ja

kahtlemata tuleb teda pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1

tähenduses. Seda kinnitab ka eelpool uuritud dokumentaalne tõend – Viru Vangla inspektor-

kontaktisiku ametijuhend. Kohus on tuvastanud ka seda, et A.A solvas H.H just seoses

viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega, sest H.H Viru Vangla inspektor-

kontaktisikuna ei lubanud A.A’l helistada tema soovitud ajal. Samuti tuvastatud on, et A.A

poolt H.H aadressil kasutatud sõna „lehm“ solvas teda ning kahtlemata riivas see H.H kui (tol

ajal inspektor-kontaktisiku ametis olnud) avalikku korda kaitsnud võimuesindaja au ja

väärikust.

32. Seega KarS § 275 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.A teoga täidetud.

33. Kohtu arvates pani A.A selle väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Tuvastatud asjaolud ei viita, et

H.H solvamise suhtes oleks A.A tahtlus olnud niivõrd intensiivne, et see oleks tema jaoks

omaette eesmärgiks, ehk et ta oleks tegutsenud kavatsetult. Samas pidi A.A aru saama ja

vähemalt möönma, et S.Sle H.H suhtes öeldu antakse H.H’le ka edasi. Alusetu on selles

mõttes A.A seisukoht, et ta olevat arvestanud sellega, et S.S meesterahvana ei ütle H.H’le kui

naisterahvale viimast solvavaid sõnu. A.A ise viitas oma ütlustes, et Viru Vangla ametnike

vahel valitsevad sõbralikud suhted, samuti H.H on konkreetselt A.A inspektor-kontaktisikuks

ning A.A suhtumine oma kontaktisikusse ilmselgelt puudutab viimast, mistõttu A.Al puudus

alus eeldada, et S.S hakkab varjama H.H eest teda puudutanud kõne sisu. Ülejäänud osas

nõustub kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega subjektiivsete tunnuste suhtes, mis on

esitatud kohtuvälise menetleja otsuses ega hakka neid kordama.

34. Sellega KarS § 275 lg 1 süüteokoosseis on A.A teoga täidetud.

35. Selle väärteoepisoodi osas ei nõustu kohus kaitse etteheidetega, et kohtuvälise menetleja

poolt pidi tõendina olema esitatud kõnesalvestis kõneterminalist vestlusest S.Sga.

9(22)

4-18-2992

Väärteomenetluses, nagu ka kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte.

Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt (VtMS § 31 lg 1, KrMS § 61 lg 1, 2). Seega, kaitsja seisukoht,

et A.A ja S.S vahel toimunud kõne sisu saab tõendada vaid kõnesalvestisega, ei vasta

nimetatud põhimõttele. Välistatud ei ole selle asjaolu tõendamine ka teiste tõenditega, nt

tunnistaja ütlustega. Tuleb märkida, et puuduvad tõendid selle kohta, et selline salvestis oli

üldse olemas või et kõned läbi kõneterminali salvestatakse ja et see konkreetne kõne ka

salvestati. A.A viitas oma ütlustes sellele, et kunagi olevat neile jagatud infot selle kohta (et

kõned läbi kõneterminali salvestatakse), aga täpsem info selles osas puudub. Tõendeid, et

kõned läbi kõneterminali salvestatakse ei olnud esitatud. Samuti taotlusi selle salvestise

tõendina esitamiseks pole A.A kohtus ega kohtuvälises menetluses esitanud (A.A ise väitis

vastupidist, et ülekuulamisel kohtuvälise menetleja juures küsis ta seda suuliselt, aga peale

A.A sõnu ei kinnita seda midagi). Arvestades, et sündmusest möödus juba rohkem kui 1 aasta

ja 3 kuud, puudub veendumus, et see kõne, kui ta üldse oli, on praeguseni säilinud.

II. (10.01.2018 M M’i solvamine)

36. Väärteo lühikirjeldus

: 10.01.2018 kell 18:08 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V

hoone neljanda korruse valveruumi esisel alal, prügikonteinerite juures solvas kinnipeetav A

A tahtlikult ametnikohustusi täitunud teise üksuse valvur M M’it, kui pritsis „Fairy“ pudelist

ametniku pihta tundmatut vedelat fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega valvurit

kaela ja rinna piirkonda. A.M tundis ennast A.A poolsest teost solvatuna. Selle tegevusega

pani A.A toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avaliku korda kaitsva

võimuesindaja solvamise.

Uuritud tõendid:

37. Antud väärteoepisoodis ei vaielnud pooled selle üle, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuse märgitud ajal ja kohas toimus kirjeldatud intsedent kinnipeetava A.A ja

valvuri A.M’i vahel ja et tundmatu vedelik sattus A.A käes olnud „Fairy“ pudelist valvur

A.M’i kaela ja rinna piirkonda.

38. A.A ja tema kaitsja versioon aga oli selline, et vedelik sattus A.M’ile juhuslikult, A.A

tahtis vaid teha nalja, aga pudeli kork läks kogemata lahti, ise ei oodanud seda, A.M aga

hakkas A.A’t ootamatult ründama. Pudelis ei olnud fekaalilõhnalist vedelikku vaid oli must

nõudepesu vesi umbes olnud kraanikaussist A.A kambrist.

39. Kohtuvälise menetleja versioon on vastupidine, et tegemist oli A.A tahtliku tegevusega

ning ta meelega viskas A.M’it fekaalide järgi lehkava vedelikuga.

40. A.A ütluste järgi tegemist oli äpardusega. M saatis teda prügikonteineriteni ja seal tahtis

A.A teda (M’it) naljaga hirmutada, aga kui vajutas tugevalt pudelile läks „Fairy“ pudeli kork

lahti. Pudelis oli must nõudepesu vesi. Kraanikauss oli umbes ja vesi, mis sinna kogunes –

valas pudelisse ja tahtis konteinerisse visata. Vesi hakkas üle kogunema, tahtis ära visata. Ei

oska seletada, miks ei visanud seda WC-sse. Mõtles, et läheb viskab prügisse. Ei olnud

mõeldud kellegi solvamiseks. Tahtis M’it nalja pärast hirmutada. Viru Vanglas on tavaline, et

kinnipeetavad viskavad valvurite üle nalja ja vastupidi. Kõik pidid saama hea tuju. Aga kork

läks ootamatult lahti ja vedelik sattus M’ile. Ei oodanud, et M hakkab teda ründama. Ei tea

kuhu vedelik on M’ile sattunud. Ise ehmatus sellest ära. Tegi ühe liigutuse. Pudel põrkas vastu

konteinerit. M hakkas ründama, tema hakkas taganema, väänasid põrandale. Rahumeelselt

tõusis püsti. Seletas J (valvur J J), et tagamõtet ei olnud. See nõudepesuvesi seisis

10(22)

4-18-2992

kraanikausis poolpäeva, mingi lõhn oli, aga ei olnud fekaali lõhn. See toimus valveruumi ees,

prügikonteinerid pidevalt haisevad, hais tuli konteinerist, mingit fekaali haisu ei olnud. Mile

tulid appi J (J), K K, O O.

41. A.A esitas omakäeliselt tehtu V7/V8 osakonna plaani, millest nähtuvalt asuvad

prügikonteinerid valveruumi vastas. Valveruumist vaadatuna paremat kätt jääb V8 osakond,

vasakut kätt jääb V7 osakond (KoTo tl 50).

42. Tunnistaja M M ütluste kohaselt tol ajal töötas ta Viru Vanglas valvurina. Oli vahetuse

lõpp, õhtune aeg. Vanemvalvur K Kl andis korralduse saata kinnipeetav A.A, et ta viiks oma

olmeprügi prügikonteinerisse. Tema kamber paiknes V7 osakonnas. A. A tuli kambrist välja,

tunnistaja hakkas teda saatma mööda koridori prügikastini. Prügikasti juures tegi A.A

prügikasti lahti, tühjendas oma prügikorvi. Üleval oli „Fairy“ pudel, et oleks mugavam võtta.

Siis võttis „Fairy“ pudeli ja pritsis tema (tunnistaja) suunda, tabas rinna ja kaela piirkonda.

Ühe korra tugevasti vajutas. Vahemaa oli siis umbes meeter, peaaegu võis käega temani

ulatuda. „Fairy“ pudelis oli haisev vedelik, pruunikollast värvi, haises fekaalide järgi, see

sattus nii naha peale kui riietuse peale. Vajutas pudeli peale ja vedelik pritsis välja. Ei mäleta,

kas A.A on seejuures midagi rääkinud. (Tunnistaja) hakkas ennast kaitsma, tahtis A.A alla

suruda. Ei mäleta, kas A.A viskas pudeli maha või tema (tunnistaja) võttis käega ära.

Vanemvalvur K Kl vajutas häirenuppu ja mõne aja pärast jooksis tema juurede valvur J J, kes

aitas tunnistajal panna A.Ale käerauad. Pärast seda liikus tunnistaja valveruumi, kuna see

vedelik haises kõvasti, liikus valveruumi WC-sse, hakkas puhastama käed ja nägu, sest tilgad

sattusid näo piirkonda. Kuna häirenupp oli vajutatud tuli kohale mitu valvurit appi. Kui

õigesti mäletab helistas K Kl peavalvesse ja seletas olukorda. Öeldi, et peab liikuma peavalve

juurde, seal on korrapidaja abi, kes ütleb, mida veel teha ja läks temaga koos lattu, kust võttis

endale uued riided. Pärast seda läks jõusaali duširuumi. Oli halb enesetunne juhtunu pärast.

Vedelik haises halvasti. Kindlasti ei olnud see tavapärane juhtum. Tundis ennast solvatuna.

See kõik juhtus valveruumi ees. K Kl oli pritsimise ajal valveruumis. Pritsimise juures ei

olnud teisi ametnikke, pärast tuli juurde K Kl ja J J, koos kinnitavaga oli viis inimest, L O ka.

Enne muu prügi oli ära vistaud. See ei saanud toimuda juhuslikult „Fairy“ pudeli ära

viskamise käigus, sihtis tema pihta. Juhtunu pärast tekkis solvumise tunne. Arutas

kolleegidega, mis võib olla A.A sellise käitumise põhjuseks ja üks ettepanek oli, et A.A’le ei

meeldi, kuidas tunnistaja oma tööd teeb. Oletab, et vedelikus oli fekaal, aga ei tea, kas sellest

võeti proovi. Korrapidaja abi tegi tunnistajast fotod, et fikseerida vedeliku paiknemist.

Punetust, ärritust kehal meditsiiniosakonnas fikseeritud ei olnud. Sama päev ei läinud

meditsiiniosakonda, ohtu elule ja tervisele ei tundnud. Konteinerid prügiga, mis on

valveruumi ees tol hetkel nendest mingit haisu ei olnud. Kui teha konteineri kaas lahti – ka

siis tol hetkel haisu ei tundnud. Ei olnud nii, et A.A tahtis pudeli ära visata ja pudeli kork läks

lihtsalt lahti.

43. Fototabelitest nr 1-3 (lisa tunnistaja R.M ülekuulamise protokolli juurde) on näha A.M’i

vormiriietust, vormisärgi krae, millel on näha pruuni värvi plekke, ja lipsu (kohtuvälise

menetleja toimiku tl 49-50).

44. Tunnistaja J J ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas valvurina. Tol päeval teostas V8

osakonnas järelevalvet, valvurina, tuli juurde valvur O O, ütles, et tule kiiresti välja, abi vaja.

Läks välja ja siis nägi, et vanemvalvur K Kl ja valvur M M olid kinnipeetava A.A maha

väänanud. Oli näha, et kinnipeetav on agressiivne, oli visanud fekaalilõhnalise veega. A.A oli

pooleldi pikali maas, M ja Kl kasutasid tema suhtes jõudu. Tema teada ei osutanud A.A

vastupanu. Sinna minnes tundis valveruumi ees tugevat fekaalide lõhna. Nägi „Fairy“ pudelit

11(22)

4-18-2992

maas ja pruune laike põrandal. Mil oli riietus märg, see oli „Fairy“ pudelist. Kuulis, et A.A oli

visanud vedeliku Mi poole, vist Kl või M ise ütles, et A.A viskas vedeliku „Fairy“ pudelist.

A.A ütles siis K Kle, et „sina oled järgmine“. Sai sellest aru nii, et eeldab, et viskab nüüd

vedeliku ka Kle. Tugev fekaali lõhn tuli just pudelist ja vedelikust. Enne seda umbes

pooltundi oli samas kohas valveruumi ees ja siis selliseid lõhnasid seal ei olnud. M läks nägu

pesema. Tunnistaja koos teiste valvuritega, kes appi tulid, viis A.A kambrisse. Minut-kaks oli

seal valveruumi ees. Vestles K Kliga ja siis läks tagasi tööpostile. See oli peale lõunat.

Hetkeks oli veel teisi ametnikke, aga nimesid ei oska öelda. M võttis juhtunu väga tõsiselt. Ta

oli poolšokis, see oli tema jaoks väga ebameeldiv, nägu oli nutmise piiril. Kuna nägi, et pudel

maas ja fekaali lõhn, siis aimas ette, mis võis juhtuda. Senise teenistuse aja kestel pole kunagi

olnud, et vanglas oleks tunda kuskilt mujalt tulevat fekaalilõhna.

45. Tunnistaja R R ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas inspektor-korrapidajaabina. Teab

juhtunust, et valvur M’it visati fekaali ja muude ainete seguga ja tema (R) käis teda

pildistamas. Tuli sisse häire, võimalik, et helistati peavalvesse. Vist helistas teise üksuse

vanemvalvur, ei mäleta. Öeldi, et M’it visati fekaali ja muude ainete seguga, ise kohale ei

läinud, lasi M’il tulla pääsla juurde, et teha pildid ja siis edasi suunata pesema ja riided

vahetama. Tegi temast pilte. Ümberringi oli ebameeldiv fekaalihais. Oli segu – fekaali ja

mõne kemikaali lõhn. M tuli sinna haisuga. Tema riiete peal olid märjad plekid. M oli

ärritatud, närviline, tahtis, et saaks kähku minna ennast pesema.

46. Tunnistaja K Kl ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina. Tol päeval peale

õhtusööki kella 17-18 vahel helistas A.A valveruumi ja tahtis prügi ära visata. Prügi ära

viskamise käigus pritsis „Fairy“ pudelist mingit haisvat vedelikku valvuri suunas. Siis oli

tunnistaja valveruumis, kõrval oli O O, nägi kinnipeetavat koos valvur M’iga. Kinnipeetav

sorteeris prügi. Viskas ära teise prügi ja tegi lahti „Fairy“ pudeli ja pritsis sealt M’it. Selle

peale vajutas paanika nuppu, saatis O Ou V8 osakonda välja vahetama J Ji, ise läks M’i

juurde, kes oli juba kinnipeetava maha surunud, tunnistaja võttis teise käe haardesse. J (J)

vahetas tunnistajat välja, ta lasi teised ametnikud korrusele. Valveruumist on näha ka

konteinerid, kuhu prügi visati, kinnipeetav koos valvuriga sinna prügikonteinerite ette tuligi.

Kinnipeetaval oli prügiämber, seal oli ka muud sodi. „Fairy“ pudel oli kõige peal ja võttis

sealt „Fairy“ pudeli, ise nägi seda valveruumist. Tõstis konteineril kaane üles, sorteeris muu

prügi ära, siis tegi pudeli lahti ja korduva liigutusega tegi mitu liigutust valvur Mi suhtes.

Enne tegi nipli lahti. Kui tuli valveruumist ja läks prügikastide juurde oli jube fekaali hais.

„Fairy“ pudelist jooksis välja pruun vedelik. Varem sellist lõhna selles kohas ei olnud. Ka

prügikonteinerist ei saanud sellist lõhna tulla. Pudel jäi maha valveruumi ja konteinerite

vahele põrandale, sellest on põrandale välja voolanud pruun vedelik. M ja J aitasid

kinnipeetava püsti ja ta (A.A) vaatas tema (Kl) poole ja ütles, et „sina K oled järgmine“. Mit

pidi pildistama korrapidajaabi. Ta ei tulnud, vist M läks kuskile. Mit saadeti ennast pesema.

See vedelikuga pritsimine ei saanud olla juhuslik. Liigutused olid korduvad ja sihitud Mi

pihta. Kui esimene kord püüdis vedelikuga vista, siis läks mööda, piisad olid teise seina ääres,

teisel korral tabas M’it. Mõni aeg hiljem ütles kinnipeetav (A.A) ise tunnistajale, et M oli

selle ära teeninud, et oli sel päeval liiga ülbe. See vestlus ei olnud samal päeval, vaid hiljem.

Selle juures teisi ei olnud. M reageeris juhtunile nii, et oli ilmselt löödud, ei saanud aru, miks

tema oli välja valitud, ütles, et ei saa aru miks, oli endasse tõmbunud, praegu enam vanglas ei

tööta. Ei tundnud, et teises üksuses oleks tunda õuest läbi ventilatsiooni levivat haisu,

fekaalide haisu.

47. Tunnistaja O O ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina. Valvur M ja kinnipeetav

läksid prügi sorteerima, kui juhtus intsedent. Otseselt seda ei näinud, oli valveruumis koos

12(22)

4-18-2992

valvur K Kliga. Kui väljusid K valveruumist, siis Kl läks M’ile appi ja tunnistaja läks V8

osakonda järelevalvet teostama, kuna osakond ei tohi üksi jääda. J J läks Mile ja Kle toeks.

Tuli V8 osakonnast välja, et lubada valveruumi ette ametnikke, kes tulid appi täiendavalt. Ei

näinud, mis juhtus Miga. Seal oli väga halb hais, mida ta ise tundis, valveruumi ees, ei saanud

aru, kust see tuleb.

48. Dokumentaalne tõend – valvuri ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla direktori

28.12.2011 käskkirjaga nr 1.1-1/250, millest nähtub, et vangla valvur rakendab abinõud

erakorraliste sündmuste tõkestamiseks ja likvideerimiseks, teostab vanglasiseseid

tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele, täidab vanemvalvuri antud tööülesanded (p 2, 4,

17) (kohtuvälise menetleja toimiku lk 43).

49. 2.04.2018 vaatluse protokollist nähtuvalt vaadeldi Viru Vangla V hoone neljanda korruse

valveruumi esisel alal asuvate kaamerate salvestised kella 18:08:00-st kuni 18:10:20-ni ning

kaamera V7LADU kell 18:07:35 kuni 18:10:30-ni. Salvestisest on näha, et kell 18:07:58

kinnipeetav A.A väljub valvur A.M’i saatel V7 osakonnast V hoone neljanda korruse

valveruumi esisele alale. A.A’l on vasakus käes prügikorv. Kell 18:08:01 A.A pistab

liikumise ajal oma parema käe prügikorvi (kaamera V7LADU). Kell 18:08:03 A.A võtab

liikumise ajal oma parema käe prügikorvist välja ja tema käes on valve värvusega pudel

(kaamera V.KO4KOR1). Kell 18:08:05 A.A liigub valveruumi ees oleva prügikonteineri

juurde ja kallab vasaku käega prügikorvist prügi konteinerisse. Paremas käes on tal endiselt

valge värvusega pudel. Kell 18:08:08 valvur M jääb A.A kõrvale seisma ning A.A sirutab

tema näo ja kaela piirkonda parema käe ning pritsib käes olevast valget värvi pudelis

tundmatut vedelikku valvuri pihta (kaamera V.KO4KOR1). M keerab näo kõrvale ja lükkab

enda vasaku käega A.A käes oleva pudeli endast eemale. On näha M’i suunas liikuvad

vedelikupritsmed. Pudel kukub põrandale. A.A taganeb, hoides käega rinna ees prügikorvi V7

osakonna ukse juurde, M järgneb talle, kinnipeetava ja valvuri vahel toimub rüselus, M võtab

A.A kõriluku ning viib ta põrandale. Kell 18:08:18 valveruumist väljub vanemvalvur K Kl,

suundub M’ile appi. Valvur L.O jookseb valveruumist V8 osakonda. M’il ja Kl ei õnnestu

A.A pikali maha suruda. Kell 18:08:32 valvur J J jookseb V8 osakonnast V7 osakonda

sissepääsu juurde ametnikele appi. Kell 18:08:43 surutakse A.A põrandale kõhuli asendisse ja

M paigaldab talle käerauad (kohtuvälise menetleja toimiku tl 52, protokolli lisa videosalvestis

on CD-plaadil tl 53).

50. Hinnates tõendite usaldusväärsust antud väärteoepisoodis, leiab kohus, et kõik uuritud

tõendid on lubatavad ning tunnistajate ütlused on usaldusväärsed.

51. Kuigi tunnistaja Kl ütlustes on mõningaid ebatäpsusi, nt tema kirjelduse järgi tegi A.A

mitu liigutust, kuigi videosalvestisest on näha, et oli üks liigutus, kohtu arvates ei mõjuta see

muus osas tema ütluste usaldusväärsust. Ülejäänud osas riimuvad tema ütlused ka teiste

tunnistajate – M’i, O, J, R ütlustega aga ka videosalvestisega ning puudub alus kahelda nende

usaldusväärsuses.

52. Kohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega tunnistaja Kl ütluste osas, et need on

ebausaldusväärsed, sest on liiga detailsed ja Kl ei saanud tegelikult kõike seda näha.

Videosalvestisest on näha ning teiste tunnistajate (M, O) ütlused kinnitavad, et Kl oli

valveruumis, mis on prügikonteinerite vastas, valveruumi seinad on läbipaistvad, videost on

näha, et Kl istub valveruumis ja prügikonteinerid, nagu ka M’i ja A.A tegevus on talle hästi

näha, sh, mida ja millise käega A.A hoiab (vt salvestise kell 18:08:05, mil Mi ja A.A vahel on

vahemaa ja ta ei kata veel vaatevälja A.Ale).

13(22)

4-18-2992

53. Menetlusaluse isiku A.A ütlused aga ei ole eluliselt usutavad.

54. Usutav ei ole A.A väide, et Viru Vanglas kinnipeetavad ja valvurid viskavad üksteise üle

nalja, sh A.A kirjeldatud viisil – hirmutades pritsida valvurit pudelist vedelikuga. Selles osas

jätab kohus A.A ütlused tõendikogumist välja.

55. Eluliselt usutavad ei ole A.A ütlused ka pudelis olnud vedeliku osas. Puudub loogiline

põhjendus, miks peale umbes kraanikaussi puhastamist peaks seda vett hoidma „Fairy“

pudelis ja visata seda koos muu olmeprügiga prügikonteinerisse. Samuti kõik tunnistajad

viitasid, et peale toimunu oli selles kohas tugev fekaalide hais ning üldiselt teadaolevalt ei

haise must nõudepesuvesi fekaalide järele. Järelikult tegemist ei saanud olla ainult musta

nõudepesuveega. Ka selles osas jätab kohus A.A ütlused tõendikogumist välja.

56. Usutavad ei ole A.A ütlused ka osas, et „Fairy“ pudeli kork läks kogemata ja tema jaoks

ootamatult lahti. Uuritud videosalvestisest on selgelt näha A.A käeliigutus M’i suunas ja

pudelist vedelikuga M’i pritsimist, kusjuures A.A käitumises ei osuta midagi, et toimunu, sh

vedeliku pudelist väljumine ja M’i tabamine, teda üllatab või on tema jaoks ootamatu või

ebasoovitav. Ta ei peata oma tegevust ise ja pudel jääb põrandale alles peale seda kui M

hakkab ennast vasaku käega kaitsma ja lööb sellega vastu A.A paremat kätt, milles ta pudelit

hoiab. Kui tegemist oleks A.A jaoks üllatusliku olukorraga oleks mõistlik eeldada tema poolt

hoopis vastupidist reaktsiooni, nt koheselt peatuda, tõsta käed üles vms, et näidata, et tema ei

tahtnud midagi sellist ja ei ole juhtunus süüdi. Midagi sellist aga A.A ei tee ning hakkab M’i

eest taganema, hoides enda ees prügiämbri ja liikudes seljaga V7 osakonna poole. Kui M

üritab haarata parema käega A.A vasakust käest, siis ei anna A.A seda teha ja jätkab

taganemast V7 osakonna suunas. Vahetusse füüsilisse kontakti astub M A.Aga ja hakkab

viimast maha suruma juba V7 osakonna ukse juures.

A.A käitumine näitab selgelt, et M’i vedelikuga pritsimine ei olnud A.A jaoks sugugi mitte

ootamatu sündmus, vaid hoopis vastupidi, tema tegevuse eesmärk. Seetõttu ka selles osas – et

ta tahtis vaid visata nalja M’i üle ning vedeliku M’ile sattumine oli tema jaoks ootamatu, loeb

kohus A.A ütlused ebausaldusväärseteks, teiste tõenditega (M’i, Kl, J, R ja O ütlustega, aga

ka videosalvestisega) ümber lükatuks ning jätab selles osas A.A ütlused tõendikogumist välja.

Kokkuvõte

57. Eeltoodu alusel ning tunnistajate M, J, Kl, R ja O, aga samuti 2.04.2018 vaatluse

protokolli ja sellele lisatud videosalvestise alusel tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ning

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 10.01.2018 kell 18.08 Jõhvis,

Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone neljanda korruse valveruumi esisel alal,

prügikonteinerite juures kinnipeetav A A pritsis „Fairy“ pudelist ametikohustusi täitunud teise

üksuse valvur M M’it tundmatut fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega M’it kaela ja

rinna piirkonda, millest A.M tundis ennast solvatuna.

Süüteokoosseis:

58. KarS § 275 lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu

moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete

täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6

lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma

volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö

sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega,

samuti teoga (nt näkku sülitamine) (RKKKo nr 3-1-1-80-97) (KarS-i 4. kommenteeritud

väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4).

14(22)

4-18-2992

59. Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis,

et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele

kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks

korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS §

6 lg 1). Seega saab vanglavalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes

lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku

korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1

objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas

ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema

ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 3-1-1-31-16, p 10).

Järeldus:

60. Kahtlemata täitis Viru Vangla valvur A.M antud juhul oma ametiülesandeid ning oli

avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Seda kinnitab ka

dokumentaalne tõend Viru Vangla valvuri ametijuhend, mille p-de 4 ja 17 järgi teostab valvur

vanglasiseseid tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele ja täidab vanemvalvuri antud

tööülesanded, mida M antud juhul tegigi – saatis vanemvalvuri korraldusel kinnipeetavat

prügikonteineriteni ja solvamine toimus just seoses A.M’i poolt oma ametikohustuste

täitmisega.

61. Samuti tuvastab kohus, et A.A tegu – tuvastamata sisuga ebameeldiva fekaalide haisuga

vedelikuga kaela ja rinna piirkonna suunas pritsimine kahtlemata solvas A.M’it kui avalikku

korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust.

62. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks täiendavalt välja selgitama selle vedeliku sisu,

fekaalide sisalduse, mahtu, päritolu ja kuuluvuse vms. Et A.M’i pihta visatud vedelik oli

tugeva ebameeldiva lõhnaga kinnitavad kõik tunnistajad – M, J, Kl, R ja O, kusjuures M, J, Kl

ja R osutavad konkreetselt, et oli ebameeldiv fekaalide hais või lõhn, mida üldiselt

teadaolevalt oskab iga inimene eristada spetsiaalset ettevalmistust läbimata ja erivahendeid

omamata.

63. Siinkohal tuleb märkida, et fekaalide sisaldus pritsitud vedelikus ei olegi antud

väärteokoosseisu puhul määrava või olulise tähendusega (st ei ole nii, et kui fekaale ei sisaldu,

siis vastutus on välistatud). Kohtu seisukohalt ükskõik millise vedelikuga (seda enam

ebameeldiva lõhnaga, veelgi enam fekaalide lõhnaga) vanglaametniku keha ja vormiriietuse

suunas pritsimine või viskamine on kahtlemata ametniku kui avalikku korda kaitsva

võimuesindaja au ja väärikust solvav tegu. See võib omada tähtsust süü raskuse hindamisel,

millel kohus aga praegu ei peatu.

64. Seega KarS § 275 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.A teoga täidetud.

65. Kohtu arvates pani A.A selle väärteo toime kavatsetult ehk seadis endale

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks ja teadis, et see saabub või vähemalt

pidas seda võimalikuks. Sellele viitab A.A käitumine enne antud väärteo toimepanemist (et ta

valmistas ennast ette, pani „Fairy“ pudelisse vastava vedeliku ja hoidis seda pudelit muust

prügist eraldi – viimane tuleneb A.M’i ja Kl ütlustest ehk see süütegu oli tal ette planeeritud,

see mõte ei tekkinud äkiliselt prügikonteinerite juures). Ühtlasi osutab A.A kavatsetusele ka

tema käitumine pärast antud väärteo toimepanemist, kui tunnistajate J ja Kl ütluste järgi ütles

15(22)

4-18-2992

ta viimasele, et tema (Kl) on järgmine, mis näitab, et A.Al oli vastav süüteoplaan ning see

ulatus üksiku valvuri solvamisest kaugemale ja soovis teha sama rohkem kui ühe valvuri

suhtes. Et see plaan jäi Kl suhtes realiseerimata ei tee neid kavatsusi veel olematuteks.

Ülejäänud osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega subjektiivsete tunnuste

suhtes, mis on esitatud kohtuvälise menetleja otsuses ega hakka neid kordama.

66. Sellega ka antud väärteoepisoodis on KarS § 275 lg 1 süüteokoosseis A.A teoga täidetud.

III. (11.01.2018 O O solvamine)

67. Väärteo lühikirjeldus

: 11.01.2018 kell 15.50 Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V

hoone V7 osakonnas solvas kinnipeetav A A tahtlikult ametikohustusi täitnud teise üksuse

valvur O O’u, kui pritsis kambri toiduluugi avatud serva vahelt plastikpudelist ametniku pihta

tundmatut vedelat fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega valvuri vasakut kätt ja

rinnapiirkonnas olevat lipsu. O O tundis ennast A.A poolsest teost solvatuna. Selle tegevusega

pani A.A toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avaliku korda kaitsva

võimuesindaja solvamise.

Uuritud tõendid:

68. A.A ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd selles episoodis. Viskas kruusiga, kruusis oli

natuke teed, poolkruusi, kamber oli teed täis, ei tea, kuhu see (L.O’ule) sattus. Läks endast

välja, ei ole rahul ametnike tööga. Selles episoodis tunnistab oma süüd, aga ei ole nõus

karistusega, liiga range karistus. Vabandas L.O ees. Emotsioonid keesid üle ja L.O jäi nö

hammasrataste vahele.

69. Tunnistaja O O ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina. 11.01.2018, peale lõunat,

teostas V7 eluosakonnas järelevalvet kui kuulis, kui kinnipeetav koputas vastu ust ja hüüdis,

sooviga anda üle taotlused. Kambris V723 paikneb A.A üksi. Läks ja vaatas uksesilmast.

Kinnipeetav seisis, nägi tema käes taotlused, avas toiduluugi, kinnipeetav ulatas temale

toiduluugi vahelt paberilehe ja surus koos paberilehega samaaegselt plastpudeli, mille sees oli

tundmatu vedelik. Kohe surus toiduluugi kinni, aga tundmatu vedelik tabas tunnistaja vasakut

kätt ja varruka ja käe vahelt voolas alla. Vajutas samaaegselt ka paanikanuppu, töökaaslased

tulid appi. Peavalve fotografeeris. Ei näinud, mis värvi või mis vedelik, ainult, et ebameeldiva

lõhnaga. Juhtunust tundis ennast väga ebameeldivalt, inimväärikust on solvatud, et on selle

ebameeldiva ainega pihta saanud. A.A ei rääkinud seejuures midagi. Pesi ennast, vormiriietust

tol momendil vahetama ei hakanud, kuigi lipsu tabas ka. Puhastas lipsu. Intsedendil Miga oli

teine hais. Haisud olid erinevad, aga mõlemad ebameeldivad.

70. Fototabelitest nr 1-3 (lisa tunnistaja A.AA ülekuulamise protokolli juurde) on näha vaade

L.O vormiriietusele, sh vasaku käe varrukale ja vormilipsule. Lipsul on näha määrdumine

(kohtuvälise menetleja toimiku tl 60-61).

71. Tunnistaja A A ütluste järgi töötab ta peaspetsialist-korrapidajana Viru Vanglas.

11.01.2018 tuli häire peahoonesse, helistati, et kinnipeetav viskas, määris, keegi valvur

helistas, tol hetkel oli peavalves, see oli peale lõunat, öeldi, et kinnipeetav määris, viskas läbi

kambriluugi valvurit millegagi. Luuk pandi kinni, sellega asi lõppes. Kutsus valvuri – L.O

peavalvesse pilte tegema, pilte tegi ise. O oli ehmunud, olid väiksed märgid vedelikust

varruka ja rinna juures. L.O ise viitas lõhnale. Fotografeerimisel haisu ei olnud tunda, pigem

16(22)

4-18-2992

mitte. Tunnistaja pakkus talle särki vahetada ja L.O läks teenistusse tagasi. Juhtunust oli L.O

hirmunud. Et tegemist on väljaheidetega ütles telefonis valvur ja L.O ka, et mingid väljaheited

need on. Ei saanud aru, mis värvi plekid olid. Ei tea, et vedelikust oleks proovi võetud.

72. 4.02.2018 vaatluse protokollist on näha, et Viru Vangla V hoone V7 osakonna kaamera

salvestise järgi 11.01.2018 kell 15:49:23 valvur L.O siseneb trelluksest V7osakonna

lukustatud kambrite vahelisse koridori. Kell 15:49:33 vaatab ta kambri nr V723 uksesilmast

sisse. Kell 15:49:53 hakkab ta kambri nr V723 toiduluuki avama (tehnilise vea tõttu on

mõnesekundiline paus). Kell 15:50:11 L.O surub enda parema käe küünarvarre osaga kambri

nr V723 toiduluuki kinni. Kambri nr V723 juurde põrandale on tekkinud vedelikulaigud. Kell

15:50:03 L.O eemaldub peale luugi sulgemist kambrist, hetkeks vaatab ta ka uurivalt enda

vasakut külge (kohtuvälise menetleja toimiku tl 62, sellele lisatud salvestis CD-plaadil tl 63).

73. Dokumentaalne tõend – valvuri ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla direktori

28.12.2011 käskkirjaga nr 1.1-1/250, millest nähtub, et vangla valvur teostab vanglasiseseid

tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele (p 4) (kohtuvälise menetleja toimiku lk 57-58).

Süüteokoosseis:

74. KarS § 275 lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu

moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete

täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6

lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma

volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö

sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega,

samuti teoga (nt näkku sülitamine) (RKKKo nr 3-1-1-80-97) (KarS-i 4. kommenteeritud

väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4).

75. Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis,