4-09-2689/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsembril 2009. a Tartus Väärteoasja number 4-09-2689 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Tõnu Rootsi (Roots) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 5. veebruari 2009. a otsusele väärteoasjas nr 2602,08,028199, teo toimepanemise aeg 5. detsember 2008. a kell 17.10 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistati Tõnu Rootsi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4 500.- krooni Kaebuse esitanud isik Tõnu Roots isikukood 34901282714 elukoht: X töökoht: AS GB Kaitsja Mati Janter Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 5. veebruari 2009. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja komissar Hillar Leet

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel Tormas Tuuliku 5. veebruari 2009. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,028199, millega Tõnu Rootsi karistati liiklusseaduse § 7417lg 1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 23 välja mõista Tõnu Rootsi kasuks riigieelarve vahenditest tema kaitsjale Mati Janterile makstud tasu summas 3000.- (kolm tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari T. T. 5. veebruari 2009. a otsuse kohaselt toimus 5. detsembril 2008. a kell 17.10 Tartu linnas Ringtee tänaval liiklusõnnetus, milles osalesid Tõnu Roots ja A. R. Tõnu Rootsile heidetakse ette seda, et tema, juhtides bussi Volvo reg nr XXX XXX, enne tagasipöörde sooritamist kaldus sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu liikluseeskirja § 97 nõuetest, alustades pööret sõidutee paremalt servalt, veendumata seejuures piisavalt oma manöövri ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge tagant lähenenud sõidukilt. Liikluseeskirja § 91 ja § 99 nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju bussi ja sõiduauto Toyota reg nr XXX XXX omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol. Kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistati Tõnu Rootsi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 4 500.- krooni.

Kaebuse sisu Tõnu Rootsi kaitsja Mati Janter vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja Tõnu Rootsi suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil palus kaitsja Tõnu Rootsi kasuks välja mõista kaitsjale makstud tasu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et kohtuväline menetleja on kogutud tõendeid hinnates jõudnud põhjendatult õigele järeldusele, et Tõnu Roots ei veendunud piisavalt oma manöövri ohutuses.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Liikluseeskirja § 99 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse liikuuseeskirja § 81 kohaselt teed.

Liikluseeskirja § 99 sätestab, et kui juht ei saa ristmikul või ristmikuvahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata liikluseeskirja §-de 97, 98 ja 109 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda - kaasa arvatud teepeenrale sõitminetingimusel, et ei ohusta ega takista teist liiklejat ega rikuta tee mullet.

Liiklusseaduse § 7417 lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga mootorsõidukijuhti liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Avariiga seonduvad asjaolud on dokumentaalselt kajastatud väärteoprotokollis ja liikuusõnnetuse järgselt koostatud aktis, skeemil ja lisatud fototabelil (lk 35, 43, 52-55). Menetlusosalistel puudub vaidlus selle üle, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalise kahju nii bussi omanik AS GoBus kui ka Toyota omanik A. R. Tõnu Rootsi kaebuse lahendamisel on vajalik esmalt vastata küsimusele, kas Tõnu Roots järgis nõuetekohaselt liikluseeskirja § 91 ja 99 nõudeid või mitte.

Tõnu Rootsi sõnul sõitis ta 5. detsembril 2008. a liinil nr 11. Sõites Võru tänavalt Tähe tänava suunas soovis ta teha Ringtee tänavalt teha Tähe tänavale vasakpööret, kuid kuna ristmikul toimusid teetööd (pandi muuhulgas ka asfalti) ja tee oli kinni, siis oli ta sunnitud tegema vasakpöörde sealt, kus võimalik, so peale ristmikku. Tõnu Rootsi sõnul pani ta juba enne ristmikku sisse vastaku suunatule. Kuna manöövrit ei olnud võimalik teha vasakust reast, siis oli ta sunnitud tegema selle paremast reast. Tõnu Roots kinnitas kohtus, et enne vasakpöörde alustamist vaatas ta tagasivaate peeglitesse ja veendus, et taga ei ole ühtegi sõidukit, seega veendus ta selles, et manööver on ohutu. Seejärel alustas ta vasakpöörde sooritamist, kuid kohesel toimus kokkupõrge Toyotaga.

A. R. kinnitas, et ta sõitis samas paremas sõidureas kus sõitis ka buss. Tema enda poolt joonistatud skeemi (tl 41) kohaselt oli ta peale risttee ületamist vahetult bussi taga. Tunnistaja sõnul lülitas buss vasaku suunatule sisse juba enne ristmikku. Tunnistaja sõnul sõitis ta ka pärast ristmiku ületamist paremas sõidureas bussi taga. Peale ristmiku ületamist jäi bussil suunatuli sisse, kuid buss liikus ise pisut paremale. Tunnistaja selgitas, et ta arvas, et buss on vasakpöördest loobunud ja sõidab hoopis paremale tee teepeenra poole. Seetõttu sõitis A. R. paremast sõidureast vasakusse. Vasakus reas toimus aga koheselt kokkupõrge bussiga, sest buss oli sooritamas vasakpööret.

Eelpool käsitletud ja väärteosasjas olevate kirjalike tõendite hindamisel saab kohus teha järgmise järelduse. Tõnu Roots lülitas vasaku suunatule sisse enne ristmikku, kuid ristmikul ei olnud võimalik vasakpööret sooritada. Seetõttu sõitis buss üle ristmiku, sõites jätkuvalt paremas sõidureas. Tõnu Roots soovis jätkuvalt sooritada esimesel võimalikul kohal vasakpööret jättes selles sisse vasaku suunatule, et anda oma soovitavast manöövrist märku. Enne manöövri alustamist vasakus sõidureas mitte ühtegi sõidukit ei olnud, sest ka tunnistaja kinnitab, et ta sõitis paremas reas. Tõnu Rootsil oli liikluseeskirja § 99 alusel õigus sooritada vasakpööre paremast sõidureast, kuid tal lasus kohustus veenduda, et manööver ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Enne vasakpöörde sooritamist Tõnu Roots ilmselt aeglustas kiirust ja vaadates tagasivaatepeeglisse ei saanud ta vasakus sõidureas ühtegi sõidukit näha, sest ainus sõiduk oli selleks ajaks tõenaoliselt otse bussi taga paremas sõidureas. Tõnu Roots väidab, et tema otse bussi taga enne manöövrile asumist ühtegi sõidukit ei näinud.

Järgnevalt püstitub kohtu ees küsimus sellest, et kas Tõnu Roots oli vasakpööret sooritama asudes ettevaatamatu või mitte. KarS § 18 sätestab ettevaatamatuse liigid ja nende määratlused. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus ei ole tõendeid uurides tuvastanud, et Tõnu Rootsi tegevuses oleks ilmnenud kergemeelsuse tunnuseid. Tõnu Roots oli tähelepanelik, ta veendus enne vasakpöörde sooritamist manöövri ohutuses, sest temale nähtavalt ei olnud samas sõidusuunas liikumas sõidukeid.

Samuti oli ta aegsasti sisse lülitanud vasakpoolse suunatule, et anda teada oma soovitavast manöövrist Kohtu arvamuse kohaselt ei saanud Tõnu Roots kuidagi konkreetsetes tehioludes ette näha võimalikku kokkupõrget. Ka juhul kui bussi taga vahetult sõitis Toyota, ei pidanud Tõnu Roots ette nägema, et kui tal on sees vasak suunatuli, siis otsustab taga sõitev sõidukijuht ikkagi vasakusse sõiduritta minna. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Siit püstitub kohtu jaoks küsimus sellest, kas Tõnu Rootsil oli võimalik ette näha ja kas tal oli hoolsuskohustusest tulenev kohustus ning võimalus ette näha, et olukorras kus ta on pikalt teada andnud vasakpöörde sooritamise soovist sõidab tema taga liikuv sõiduauto vasakusse ritta sel ajal kui ta on reaalselt vasakpööret sooritamas. Hoolsuskohustus tähendab prof J.S.käsitluses (J.S. Ettevaatamatus. Tegevusetus, lk 95) igaühe jaoks kohustuslikku nõuet käituda vastutustundlikult. Hoolsusetu teo tulemusel saabuv tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav.

Hoolsuskohustuse rikkumise üle otsustamisel tuleb lähtuda keskmise hoolsa kodaniku mudelist, jättes seejuures arvestamata konkreetse teo toimepanija individuaalsed võimed. Seega tuleb tõendeid hinnates otsustada, kas keskmiselt hoolas kodanik käituks konkreetses liiklussituatsioonis sama hoolsalt kui seda tegi Tõnu Roots või oleks keskmiselt hoolsa kodaniku arvates tulnud olla hoolsam. Kohus on seisukohal, et igal hoolsal kodanikul oleks olnud alust eeldada, et ka teised sõidukijuhid järgivad liikluseeskirja nõudeid, eelkõige annavad bussile võimaluse sooritada vasakpööre.

Seega eeldab iga hoolas kodanik, et kui suure pöörderaadiusega bussil on vajalik alustada vasakmanöövrit paremast sõidureast, siis enne eespool kirjeldatud manöövri teostamist ei tohiks taga sõitev sõiduk vasakusse ritta reastuda, vaid peaks sõidukiirust vähendama ja jätkama sõitu paremas reas. Kohtul puudub alus kahelda selles, et sel momendil kui Tõnu Roots asus peale risttee ületamist vasakpööret sooritama, oli ta veendunud, et tema manööver on ohutu. Kohus on veendumusel, et kui A. R.oleks aktsepteerinud bussi vasakpöörde tegemise soovi ja märguannet ning jätkanud sõitu paremas sõidureas, ei oleks kokkupõrget toimunud.

Seega on igati usutav Tõnu Rootsi väide, et vasakpööret tegema asudes ta ei näinud ühtegi takistust manöövri tegemiseks. Kohus on seisukohal, et sellises liiklussituatsioonis oleks keskmiselt hoolas kodanik käitunud sarnaselt Tõnu Rootsile.

Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et teeolud olid avarii toimepanemisel rasked. Nii Tõnu Rootsi kui ja A. R.sõnul sadas lund ja tuiskas, seega oli nähtavus piiratud. Kohtu poolt uuritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad samuti, et lund sadas. Avarii toimus pimedal ajal, põles välisvalgustus, tee oli märg.

Eelpoolkajastatust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tõnu Roots käitus 5. detsembril 2008. a nii nagu iga teine keskmiselt hoolas kodanik oleks käitunud, ta oli hoolas ja eeldas, et ka teised liiklejad on hoolsad. Kohus ei tuvastanud, et Tõnu Roots oleks rikkunud liikluseeskirja sätteid ja kohus ei ole tuvastanud Tõnu Rootsi süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel ka mitte ettevaatamatuse kujul. Seega on kohus seisukohal, et Tõnu Roots ei pea vastutama väärteokorras 5. detsembril 2008. a kell 17.10 ajal Tartu linnas Ringtee tänaval asetleidnud liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Tõnu Rootsi kaitsja esitas vastavasisulise taotluse ja tõendid valitud kaitsjale makstud tasu osas. Tõnu Rootsi kaitsja on koostanud väärteoasjas korrektselt motiveeritud kaebuse ja osalenud kahel kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on keskmisest keerulisema vaidlusega väärteoasjas, siis on Tõnu Rootsi poolt kaitsjale tasutud summa 3 000.- krooni mõistliku suurusega ja kuulub Tõnu Rootsile väljamaksmisele riigieelarve vahenditest.

Rutt Teeveer kohtunik